Seminelí
Lēsoni 55: Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47–48


Lēsoni 55

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47–48

Talateú

ʻI Māʻasi 1831, ko e meimei taʻu taha ia hono fokotuʻu ʻo e Siasí, naʻe maʻu ai ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e ngaahi fakahā ʻoku lekooti he taimí ni ʻi he vahe 47 mo e 48 ʻo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá. Kimuʻa ʻi he taimi ko ʻení, naʻe hoko ʻa ʻŌliva Kautele ko e faihisitōlia mo e tauhi lekooti maʻá e Siasí. ʻI he fatongia ko ʻení, naʻá ne tauhi ai ha lekooti ʻo e ngaahi fakahā naʻe maʻu ʻe he Palōfitá. Ka neongo ia, naʻe ngāue fakafaifekau ʻa ʻŌliva Kautele talu mei ʻOkatopa 1830 pea naʻe ʻikai ke ne ʻikai lava ʻo hoko atu ko ha faihisitōlia mo ha taha tauhi lekooti. ʻI he fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47, naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa Sione Uitemā ke fetongi ʻa ʻŌliva ʻi he tuʻunga ko ʻení. Lolotonga e taimi ko ʻení, ne fekumi foki e Kāingalotu ʻi ʻOhaioó ki ha fakahinohino ki he founga ke tokoniʻi e kau mēmipa ʻo e Siasí ʻoku hiki mai mei Niu ʻIoké. ʻI he fakahā naʻe kau ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48, naʻe fakahinohinoʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke vahevahe ʻenau kelekelé kiate kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá pea teuteu ke fakatoka e fakavaʻe ʻo Saioné.

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47

ʻOku fokotuʻu ʻe he ʻEikí ʻa Sione Uitemā ke hiki ha hisitōlia ʻo e Siasí

Kole ki he kau akó ke nau fakakaukau ki he ngaahi aʻusia fakalaumālie mahuʻinga ne nau maʻu ʻoku nau ongoʻi ʻoku mahuʻinga hono manatuʻí. (Hangē ko ʻení, mahalo te nau fakakaukau ki he ngaahi meʻa hangē ko hano fakatapui ha temipale pe ko ha fakataha ʻa e Siasí, pe te nau fakakaukauloto ki ha taimi ne nau maʻu ai ha tali ki ha lotu pe ongoʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní.) Fakaafeʻi ha niʻihi ʻo e kau akó ke vahevahe ʻa e ngaahi aʻusia ko ʻení. Fai ki he kau ako takitaha ko ʻení ʻa e ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā naʻe mahuʻingamālie ai kiate koe ʻa e meʻá ni?

  • Ko e hā ʻokú ke pehē ai ʻoku mahuʻinga ai ke manatuʻi ʻa e aʻusia ko ʻení?

  • Ko e hā e founga hono tāpuakiʻi ʻe ha lekooti ʻo e aʻusia ko ʻení ho hakó?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi ʻa e talateu ki he vahe 47 ʻo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá. Kole ki he kalasí ke muimui ki ai, ʻo kumi e meʻa naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa Sione Uitemā ke ne faí. Fakaafeʻi leva e kalasí ke nau lau fakalongolongo ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47:1–3 pea ʻiloʻi ha ngaahi fakaikiiki lahi ange kau ki he uiuiʻi ʻo Sione Uitemaá. Kole ki he kau akó ke lipooti e meʻa ʻoku nau ʻiló. (Mahalo te ke fie fakamanatu ange ki he kau akó naʻe folofola ʻa e ʻEikí ʻi ha fakahā kimuʻa, “ʻE tauhi ha lekooti ʻiate kimoutolu” [T&F 21:1]. Fakamatalaʻi ange ʻi he Siasí he ʻahó ni, ʻoku ui ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ha tokotaha Faihisitōlia ʻo e Siasí mo ha Tauhi Lekooti [ne faʻa ui ko e Faihisitōlia ʻo e Siasí] pea fokotuʻu ia ke hikinimaʻi.)

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke lekooti ʻa e hisitōlia ʻo e Siasí?

  • Ko e hā ha ngaahi talanoa mei he hisitōlia ʻo e Siasí ʻoku mātuʻaki ongo fakalaumālie kiate koe?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi ʻa e lea ko ʻeni naʻe fai ʻe ʻEletā Malini K. Seniseni ʻo e Kau Fitungofulú, ʻa ia naʻe hoko ko e Faihisitōlia ʻo e Siasí mei he 2005 ki he 2012:

ʻĪmisi
ʻEletā Marlin K. Jensen

“ʻOku ʻi ai mo ha ngaahi fakamatala mahuʻinga kehe ʻi hotau hisitōliá ʻoku totonu ke ʻilo lahia pea akoʻi ʻi he lotú pea mo ʻapi. Ko e ngaahi meʻa mahuʻinga ʻi Ketilaní, ʻa e ngaahi faingataʻa ʻo Mīsulí, ʻa e ikuna pea mo e fakaiku tuli ʻo e Kāingalotú mei Nāvuú, pea mo e fononga fakahihifo ʻa e kau paioniá, ko ha ngaahi fakamatala ia ʻokú ne ueʻi ʻa e Kāingalotu ʻo e Siasí ʻi he fonua mo e lea fakafonua kotoa pē. Ka ʻoku toe ʻi ai foki mo ha ngaahi talanoa ongo fekauʻaki mo e langa pea mo e fakalakalaka ʻa e Siasí pea mo e ivi ʻo e ongoongoleleí ʻi he moʻui ʻa e Kāingalotu angamahení ʻi he fonua kotoa pē kuo aʻu ki ai ʻa e ongoongolelei kuo fakafoki maí. ʻOku fie maʻu foki ke ke lekooti pea mo maluʻi ʻeni.

“… ʻOku lahi ha ngaahi talanoa maʻongoʻonga ʻo e Siasí ʻoku tauhi ia ʻi ha ngaahi hisitōlia fakafoʻituitui pe fakafāmili, pea ʻoku hoko ʻeni ko ha konga ʻo hotau ngaahi tukufakaholo fakafoʻituituí mo fakafāmilí” (“Kuo pau ke Tauhi ha Lekooti ʻIate Kimoutolu,” Ensign, Dec. 2007, 29).

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ʻa e ngaahi hisitōlia fakatāutahá mo fakafāmilí?

Toe lave ki he ngaahi aʻusia naʻe manatuʻi ʻe he kau akó ʻi he kamataʻanga ʻo e kalasí. Kole ange ke nau fakakaukauloto angé ʻoku lau ʻe heʻenau fānaú mo e makapuná ʻenau ngaahi fakamatala fakatāutaha ʻo e ngaahi aʻusia ko iá. Fakaafeʻi ʻa e tokotaha ako takitaha ke fakalaulauloto ki he ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e konga fē ʻo e aʻusiá te ke fakamamafaʻí? Ko e hā te ke fie maʻu ke ongoʻi mo ʻiloʻ i ʻe ho fāmilí ko ha ola hono lau hoʻo fakamatalá?

Fakamatalaʻi ange ʻe lava ke fakaʻaongaʻi ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni ne muimui ki ai ʻa Sione Uitemā ʻi heʻene hoko ko e Faihisitōlia mo e Tauhi Lekooti ʻo e Siasí ʻi heʻetau ngaahi hisitōlia fakatāutahá mo fakafāmilí. Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47:4 ke ʻiloʻi e meʻa naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí kapau ʻe faivelenga ʻa Sione Uitemā ʻi heʻene ngaahi feingá.

  • Ko e hā naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí kia Sione Uitemaá? (Naʻe talaʻofa ʻa e ʻEikí ʻe tokoni ki ai ʻa e Fakafiemālié—ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní —ʻi heʻene feinga ke hiki ʻa e hisitōlia ʻo e Siasí.)

  • Ko e hā e founga te tau lava ai ʻo fakafekauʻaki ʻeni mo ʻetau ngaahi feinga ke tauhi ha hisitōlia fakatāutaha mo fakafāmilí? (Tokoni ke ʻiloʻi ʻe he kau akó ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻE tokoniʻi kitautolu ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻo kapau te tau faivelenga ʻi heʻetau feinga ke tauhi ha hisitōlia fakatāutaha mo fakafāmilí. Mahalo te ke fie maʻu ke hiki ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé.)

  • Ko e hā e founga ʻe tokoniʻi ai ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ha taha ʻi heʻene tauhi ha hisitōlia fakatāutaha pe fakafāmilí?

ʻI hono aleaʻi ʻe he kau akó ʻa e fehuʻi ko ʻení, tokoni ke nau ʻiloʻi ʻe lava ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻo ʻomi ha ngaahi meʻa ki heʻetau manatú (vakai, Sione 14:26) pea tokoni ke tau tohi ʻo kau ki he ngaahi meʻa naʻe hokó mo e ngaahi tūkungá ʻi ha founga ʻe faitāpuekina ai ʻa e kau mēmipa ʻo e fāmilí mo e niʻihi kehé.

Poupouʻi e kau akó ke nau kolea e tokoni ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻenau tauhi ʻenau hisitōlia fakatāutahá mo fakafāmilí.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48

ʻOku fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotu ʻi ʻOhaioó ke tokoniʻi ʻa kinautolu ʻoku haʻu mei Niu ʻIoké

Kole ki he kau akó ke nau fakakaukauloto ne pau ke mavahe ʻa e Kāingalotu ʻi ha feituʻu mamaʻo mei honau ʻapí. Kuo kole ʻe he kau taki ʻo e Siasí ki he ngaahi fāmili ʻo e kau akó ke foaki ha meʻakai mo ha nofoʻanga ki ha niʻihi ʻo e ngaahi fāmili ne liʻaki honau ʻapí ʻi ha ngaahi māhina lahi.

  • Ko e hā ha ngaahi fehuʻi mo ha ngaahi hohaʻa te ke ala maʻu mo ho fāmilí kau ki he kole ko ʻení?

  • ʻOkú ke pehē ko e hā e hohaʻa mo e ngaahi ongo ʻe maʻu ʻe kinautolu ʻoku hiki mai ki ho ʻapí?

Fakaafeʻi ʻa e kau akó ke nau kumi hake ki he Mape Fika 3 (“Ko e Feituʻu Niu ʻIoke, Penisilivēnia, mo ʻOhaiō ʻo e ʻIunaiteti Siteití”) ʻi he konga ʻo e ngaahi Mape ʻo e Hisitōlia ʻo e Siasí ʻi heʻenau folofolá. Kole ange ke nau kumi ʻa Feieti, Niu ʻIoke, mo Ketilani, ʻOhaiō, pea fakafuofuaʻi e vāmamaʻo ʻo e ongo koló ni (maile ʻe 250 nai pe kilomita ʻe 400). Fakamanatu ange ki he kau akó naʻe fekau ʻe he ʻEikí ʻi Tīsema ʻo e 1830, ki he Kāingalotu ʻi Niu ʻIoké, ke nau hiki ki ʻOhaiō (vakai, T&F 37:3).

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48:1–3. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai pea kumi e meʻa naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he Kāingalotu ʻi ʻOhaioó ke fai ki he Kāingalotu ʻo e Siasí ʻoku hiki mai ki he feituʻú. Kole ange leva ki he kau akó ke lipooti e meʻa ne nau akó.

  • Ko e hā naʻe fekau ʻe he ʻEikí ki he Kāingalotu ʻi ʻOhaioó ke faí? (Naʻá Ne fekau kiate kinautolu ne maʻu kelekelé ke vahevahe ia mo e Kāingalotu naʻa nau hiki mai ki he feituʻu ko iá.) Ko e hā ha tefitoʻi moʻoni te tau lava ʻo ako mei he fekau ko ʻení? (ʻOku totonu ke fakahaaʻi ʻe he tali ʻa e kau akó ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻOku fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke vahevahe e meʻa naʻa nau maʻú mo kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá. Mahalo ʻe tokoni ke fakamahinoʻi ange ne ʻikai maʻu ʻe he Kāingalotu kotoa pē ʻi ʻOhaioó ha kelekele ke vahevahe pea naʻe fie maʻu ʻa e Kāingalotu ʻe niʻihi mei Niu ʻIoké ke fakatau mai haʻanau kelekele.)

  • Ko e hā ha ngaahi founga te tau lava ai ʻo vahevahe e meʻa ʻoku tau maʻú mo e niʻihi kehé?

Kole ki he kau akó ke vahevahe ʻa e ngaahi aʻusia ne nau maʻu ʻi heʻenau sio tonu ki he vahevahe ʻa e kakaí mo kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá. Mahalo te ke fie fakaafeʻi foki kinautolu ke fakamatalaʻi ʻa e ngaahi taimi kuo nau ʻinasi ai ʻi ha angalelei pea mo e ngāue tokoni ʻa ha taha kehe.

Ke ʻoange ha sīpinga ʻo hono tokoniʻi ʻo kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá, kole ki ha tokotaha ako ke lau ʻa e fakamatala ko ʻeni ʻa Palesiteni Tōmasi S. Monisoni kau ki ha aʻusia naʻá ne maʻu mo ʻene kalasi Palaimelí ʻi heʻene kei siʻí:

ʻĪmisi
President Thomas S. Monson

“Ne mau fokotuʻu ha ngāue ke tānaki ha ngaahi sēniti ʻe nima mo e sēniti ʻe hongofulu ki haʻamau paati Kilimasi lahi. Naʻe tauhi fakalelei ʻe Sisitā Kētisi ha lekooti ʻo ʻemau fakalakalaká. Koeʻuhí ko e tamaiki tangata angamaheni pē kimautolu, ne mau fakakaukauloto ai ki he lahi ʻo e keke, kūkisi, pai mo e ʻaisikilimi te mau fakatau ʻaki ʻa e paʻangá. ʻE hoko ʻeni ko ha meʻa fakafiefia. Ne teʻeki fokotuʻu ʻe taha ʻo ʻemau kau faiako kimuʻá ke mau fai ha feohi fakasōsiale pehē.

“Naʻe ʻosi atu ʻa e ngaahi māhina ʻo e faʻahitaʻu māfaná pea aʻu ki he faʻahitaʻu fakatōlaú. Naʻe ʻosi ʻa e faʻahitaʻu fakatōlaú pea hoko atu ki he faʻahitaʻu momokó. Ne mau aʻusia ʻemau taumuʻa ki he pātí. Naʻe tokolahi ʻa e kalasí. Naʻe ʻi ai ha laumālie lelei.

“He ʻikai ngalo ʻiate kimautolu ʻa e pongipongi fakamamahi ko ia naʻe fakahā mai ai ʻe heʻemau faiako ʻofeiná kuo mālōlō ha faʻē ʻa ha taha ʻo ʻemau kalasí. Naʻa mau fakakaukau ki heʻemau faʻeé mo honau mahuʻinga lahi kiate kimautolú. Ne mau ongoʻi loto mamahi moʻoni koeʻuhí ko Pila Tevenipooti mo e fakamasiva kuo hoko kiate iá.

“Ne mau lēsoni he Sāpate ko ʻení mei he tohi ʻa Ngāue, vahe 20, veesi 35: ‘Manatuʻi ʻa e lea ʻa e ʻEiki ko Sīsuú, ʻi heʻene pehē, ʻOku monūʻia lahi hake ʻa e foaki atu ʻi he maʻu ʻa e foaki maí.’ ʻI he fakaʻosinga ʻo hono fakahoko ha lēsoni mateuteu lelei, naʻe fakamatala ʻa Lusi Kētisi ki he tūkunga fakaʻekonōmika ʻo e fāmili ʻo Pilá. Ko e taimi ʻeni ʻo e Tō Lalo Fakaʻekonōmiká, pea naʻe ʻikai feʻunga e paʻangá. Naʻá ne fehuʻi mai leva: ‘Te mou fie muimui nai ki he ngaahi akonaki ko ʻeni ʻa hotau ʻEikí? Ko e hā haʻamou fakakaukau ki hano ʻave ʻetau paʻanga pātí pea foaki ia ko ha kalasi ki he fāmili Tevenipōtí ko hano fakahaaʻi ia ʻo ʻetau ʻofá?’ Ne mau loto taha ki ai. Naʻa mau lau fakalelei ʻa e sēniti kotoa pē pea faʻo kātoa ia ʻi ha sila lahi. Naʻe fakatau mai ha kaati fakaʻofoʻofa pea tohi ai homau hingoá.

“Naʻe fakatahaʻi kimautolu ʻe he kiʻi ngāue faingofua ko ʻeni ʻo e angaʻofá” (“Your Personal Influence,” Ensign pe Liahona, May 2004, 21–22).

  • Ko e hā te tau lava ʻo ako mei he fakamatala ko ʻení? ʻE tāpuekina fēfē ʻe he angaʻofá mo e ngāue tokoní ʻa e moʻui ʻa e tokotaha foakí pea pehē ki he tokotaha ʻokú ne maʻú?

Fakaafeʻi ʻa e kau akó ke nau vahevahe ha aʻusia ne nau maʻu ʻi he ʻenau tokoniʻi (pe mamata ki ha tokoni ʻa ha niʻihi kehe) kiate kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá. Poupouʻi ʻa e kau akó ke nau fakakaukau ki ha founga ʻe taha ʻe lava ke nau tokoni ai ki ha taha ʻi he uike hono hokó.

Fakamatalaʻi fakanounou ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48:4–6 ʻaki hano fakamatalaʻi ange naʻe fie maʻu ʻe he ʻEikí e Kāingalotú ke nau teuteu ke fakatau mai ʻa e kelekelé ʻi he taimi te Ne fakahā ai ʻa e tuʻuʻanga ʻo e kolo ko Saioné, pe ko e Selusalema Foʻoú. Naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke fakahaofi ʻa e paʻanga kotoa pē te nau lavá ʻi he teuteu ki hono fakavaʻe ʻo e kolo ko iá (vakai, T&F 48:4–6). Tala ange ki he kau akó te nau ako lahi ange ki he ngaahi ngāue ʻa e Kāingalotú ke nau fokotuʻu ʻa e kolo ko Saioné ʻi he ngaahi lēsoni ʻi he kahaʻú.

Ngaahi Fakamatala Fakamahino mo e Puipuituʻá

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47:1 “Tauhi … ha hisitōlia”

Naʻe fakamatalaʻi ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e ola ʻo e ʻikai hiki ʻa e ngaahi meʻa mahuʻinga ʻi he hisitōlia hotau Siasí:

ʻĪmisi
Palōfita ko Siosefa Sāmitá

“Ko ha foʻi moʻoni ia, kapau naʻá ku maʻu ʻi he taimí ni, ʻa e fili kotoa pē ne fai ʻi he ngaahi meʻa mahuʻinga ʻo e tokāteliné mo e ngaahi fatongiá talu mei he kamataʻanga ʻo e ngāué ni, he ʻikai te u tukuange atu kinautolu ki ha faʻahinga mahuʻinga fakapaʻanga; ka kuo tau taʻe tokanga ke hiki ʻa e miniti ʻo e ngaahi meʻa ko iá, ʻo fakakaukau, mahalo he ʻikai ke nau ʻaonga kiate kitautolu ʻamui ange; kapau ne tau maʻu kinautolu he taimí ni, te nau tokoni ki hono fili e meimei ngaahi tuʻunga kotoa ʻo e tokāteline ʻa ia ʻoku lava ke fai ki ai ha hohaʻá. Ka kuo liʻaki ʻeni, pea ko ʻeni ʻoku ʻikai ke tau lava ʻo fakamoʻoniʻi ki he Siasí pea ki he māmaní ʻa e ngaahi fakahā maʻongoʻonga mo nāunauʻia kuo fai kiate kitautolu ʻaki ʻa e tuʻunga ʻo e mālohi mo e mafai ne ʻikai ke tau maʻú, kapau te tau maʻu ʻa e ngaahi meʻá ni ke pulusi holo” (ʻi he History of the Church, 2:198–99). (Vakai foki, Doctrine and Covenants Student Manual, 2nd ed. [Church Educational System manual, 2001], 103.)

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 47. Ko e hā e fatongia ʻo e Faihisitōlia mo e Tauhi lekooti ʻa e Siasí?

Naʻe fakamatala ʻa ʻEletā Mālini K. Seniseni ʻo e Kau Fitungofulú, ʻa ia ne hoko ko e Faihisitōlia mo e Tauhi Lekooti ʻo e Siasí mei he 2005 ki he 2012, ʻo pehē:

ʻĪmisi
ʻEletā Marlin K. Jensen

“Ko e ngāue ʻa e faihisitōlia mo e tauhi lekooti ʻo e Siasí ʻoku meimei lahi pē ki he tauhi ʻo e ngaahi lekōtí. ʻOku kau ai hono tānaki mo hono fakatolonga ʻo e ngaahi maʻuʻanga hisitōlia ʻo e Siasí, ʻa hono lekooti ʻo e ngaahi ouaú, pea mo hono tānaki ʻo e ngaahi minití. ʻOku fokotuʻu mai foki ʻe he folofolá ʻoku ʻi ai ha tufakanga ke fakapapauʻi ʻoku fakaʻaongaʻi e ʻū lekōtí ki he ngaahi meʻa kotoa pē ʻe ‘ʻaonga ki he siasí, pea ki he toʻu tangata tupu haké’ (T&F 69:8).

“ʻOku fetakinima e fatongia ʻo e faihisitōliá mo e tauhi lekōtí pea ʻi he taimi ʻe niʻihi ʻoku ʻikai faʻa lava ke fakafaikehekeheʻi. ʻOku ou tui ko e meʻa ia naʻe faʻa tokotuʻu ai ʻi he kamataʻangá ha tauhi lekooti pea fokotuʻu he taimi ʻe niʻihi ha faihisitōlia ka kimuí ni maí, kuo fakatahaʻi kinaua ki he uiuiʻi pē taha” (“Kuo pau ke Tauhi ha Lekooti ʻIate Kimoutolu,” Ensign, Tīsema 2007, 26).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48:6 “ʻE he kau palesitení mo e pīsope ʻo e siasí”

ʻOku kau ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 48:6 ʻa e kupuʻi lea ko e “ʻe he kau palesiteni mo e pīsope ʻo e siasí.” Ka neongo ia, ʻi he taimi ne fai mai ai e fakahaá, ne teʻeki ke fokotuʻu e Kau Palesitenisī ʻUluakí. ʻOku maʻu ʻi he fuofua fakamatala totonu ʻo e fakahā ko ʻení ʻa e kupuʻi lea “ʻa e Pīsopé & Kaumātuʻa ʻo e Siasí” (vakai, Documents, Voliume 1: July 1828–June 1831, vol. 1 ʻo e hokohoko ʻo e ngaahi fakamatalá The Joseph Smith Papers[2013], 288). Naʻe liliu ʻa e fakaleá hili hono fokotuʻu ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí. Naʻe faʻa fai e ngaahi liliu peheé ʻi he tupu ʻa e Siasí pea ʻi hono fakalahi ʻa e fokotuʻutuʻu ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ʻo fakatatau ki he fakahā.