Seminelí
Lēsoni 50: Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43–44


Lēsoni 50

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43–44

Talateú

ʻI Fēpueli ʻo e 1831, ne tūʻuta ʻa Siosefa Sāmita ʻi Ketilani, ʻOhaiō. Naʻá ne ʻilo ʻi heʻene aʻu atú, kuo takihalaʻi e Kāingalotu ʻi Ketilaní ʻe he ngaahi fakahā loí. Hangē ko ʻení, naʻe pehē ʻe ha fefine ko Mīsisi Hapolo ko ha palōfita fefine ia pea ʻokú ne maʻu ʻa e ngaahi fakahā maʻá e Siasí. ʻI heʻene hohaʻa fekauʻaki mo e ngaahi ivi tākiekina ʻi he lotolotonga ʻo e Kāingalotu ʻi Ketilaní, naʻe fehuʻi ʻa Siosefa ki he ʻEikí fekauʻaki mo e meʻa ʻoku totonu ke faí. Naʻá ne maʻu e tali ki aí ʻi he fakahā ʻoku lekooti he taimí ni ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43. Naʻe fakahinohinoʻi ai ʻe he ʻEikí ʻi he fakahā ko iá ʻa e Kāingalotú ʻi he meʻa ne fie maʻu ke nau fai ke fakaʻehiʻehi ai mei hano takihalaʻi kinautolú. Naʻe toe maʻu foki ʻa e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 44 ʻi Fēpueli 1831, ʻo ʻoange e fakahinohino ki he lakanga fakataulaʻeikí ke malanga ʻaki e ongoongoleleí mo tokangaʻi ʻa e masivá.

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:1–7

ʻOku fakahā ʻe he ʻEikí ʻoku maʻu pē ʻa e ngaahi fakahaá mo e ngaahi fekaú ʻo fakafou ʻi Heʻene palōfita kuo filí

Fili ha ongo himi ke hivaʻi ʻe he kalasí. Ke tokoni ke mahino ki he kau akó ʻa e faingataʻa ʻo e muimui ki ha ongo taki kehekehe ʻi he taimi tatau pē, kole ki ha ongo tamaiki ako ke na tuʻu ʻi muʻa he kalasí pea tataki e kalasí ʻi hono hivaʻi e ongo himi ʻe uá ʻi he taimi tatau pē. Hili hono hivaʻi ha ngaahi laine ʻo e ongo himí, taʻofi e hivá pea fai ange e fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā ʻoku faingataʻa ai ke muimui ki he ongo taki mo e hiva kehekehe ʻe ua ʻi he taimi tatau pē?

Fakamatalaʻi ange ne haʻu ha fefine ko hono hingoá ko Mīsisi Hapolo ʻi Fēpueli 1831, ʻi he lotolotonga ʻo e Kāingalotu ʻi Ketilani, ʻOhaioó. Naʻá ne pehē ko ha palōfita fefine ia, naʻá ne maʻu ʻa e ngaahi fakahā maʻá e Siasí, naʻá ne ʻiloʻi ʻoku moʻoni e Tohi ʻa Molomoná, pea ʻoku totonu ke ne hoko ko ha faiako ʻi he Siasí. Naʻe lava ke ne kākaaʻi ha niʻihi ʻo e Kāingalotú. Naʻe hohaʻa ʻa Siosefa Sāmita mo ha niʻihi kehe fekauʻaki mo hono ivi tākiekiná pea fekauʻaki mo ha ngaahi fakahā loi kehe ʻi he lotolotonga ʻo e Kāingalotú. Ne fakakaukau ʻa e palōfitá ke fehuʻi ki he ʻEikí ʻo kau ki he meʻa ʻoku totonu ke faí, pea naʻá ne maʻu ha fakahā. Naʻe tohi ʻe Sione Uitemā, ʻa ia ne toki tūʻuta ʻi Ketilani, ʻo pehē, “Naʻe ʻomi ʻe he ʻEikí ʻa e Fakahā [ko ʻení] ke ʻoua naʻa kākaaʻi ʻa e Kāingalotú” (Documents, Volume 1: July 1828–June 1831, vol. 1 of the Document series of The Joseph Smith Papers [2013], 257).

Fakaafeʻi ha niʻihi ʻo e kau akó ke nau taufetongi ʻi hono lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:1–5. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo kumi e fakamatala ʻa e ʻEikí fekauʻaki mo e tokotaha te ne lava ʻo maʻu ʻa e fakahā maʻá e Siasí fakakātoa.

  • Ko hai naʻe fili ʻi he taimi ko iá ke maʻu ʻa e ngaahi fekaú mo e ngaahi fakahā ki he Siasí kotoa? (Siosefa Sāmita.) Ko hai ʻoku fakanofo ki he tuʻunga ko iá he ʻaho ní? (Ko e Palesiteni ʻo e Siasí.)

  • Ko e hā ʻoku tau ako mei he ngaahi veesi ko ʻení? (Mahalo ʻe fakaʻaongaʻi ʻe he kau akó ha ngaahi lea kehe, ka ʻoku totonu ke nau ʻiloʻi ʻa e tokāteline ko ʻení: Ko e Palesiteni pē ʻo e Siasí te ne lava ʻo maʻu e ngaahi fakahā maʻá e Siasí fakakātoa. Mahalo te ke fie fokotuʻu ange ki he kau ako ke hiki ʻa e foʻi moʻoni ko ʻení ʻi heʻenau folofolá ʻo ofi ki he veesi 3–4. Ke fakamamafaʻi e mahuʻinga ʻo e tokāteline ko ʻení, fakaafeʻi e kau akó ke nau lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 21:4–6; 28:2–7.)

Fakamahinoʻi ange ʻoku feinga ha kakai ʻe niʻihi ʻi hotau kuongá ni ʻo hangē ko Mīsisi Hapolo mo e niʻihi kehe ʻi he ngaahi fuofua ʻaho ʻo e Siasí, ke fakalotoʻi ʻa e niʻihi kehé ke muimui ʻiate kinautolu mo tali ʻenau akonakí. Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:6–7. Kole ki he kalasí ke nau ʻiloʻi ʻa e sīpinga naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ke maluʻi kitautolu mei hono kākaaʻi ʻe kinautolu ʻoku ʻikai fakamafaiʻi ke tataki e Siasí.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:8–16

ʻOku fekauʻi ʻa e kaumātuʻá ke nau feakoʻaki mo fefakamaamaʻaki pea ke fakamāʻoniʻoniʻi kinautolu

Kole ki he kau akó ke hiki he palakipoé ʻa e ngaahi fakataha ʻe niʻihi ʻoku nau kau ki ai ʻi heʻenau hoko ko e kau mēmipa ʻo e Siasí. Hili iá pea fakaafeʻi leva ʻa e kau akó ke nau tauhoa pea aleaʻi e fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā ha ngaahi taumuʻa ʻo e ngaahi fakataha ko ʻení?

Hili hono aleaʻi ʻe he kau akó e fehuʻi ko ʻení, mahalo te ke fie kole ki ha niʻihi ʻo kinautolu ke nau vahevahe ʻenau ngaahi talí mo e kalasí fakakātoa. Kole leva ki ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:8, pea fakaafeʻi e kalasí ke ʻiloʻi e meʻa ʻoku akoʻi ʻe he veesi ko ʻení fekauʻaki mo e taumuʻa ʻo e ngaahi fakatahá.

  • Ko e hā naʻe folofola e ʻEikí kuo pau ke fai ʻe he kau mātuʻa ʻo e Siasí ʻi heʻenau fakataha maí? ʻOku ʻuhinga ki he hā ke fefakamaamaʻaki? (Ke felangakiʻaki mo fefakamālohiaʻaki.)

  • Fakatatau ki he veesi 8, ko e hā te tau ako ʻi heʻetau feakoʻaki mo fefakamaamaʻakí? (ʻE ala kehekehe e tali ʻa e kau akó, ka ʻoku totonu ke nau fakahaaʻi ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻI heʻetau fakatahá, kuo pau ke tau feakoʻaki mo fefakamaamaʻaki kae lava ke tau ako e founga ke ngāue mo tataki ʻa e Siasí.)

Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:9, 11 pea ʻiloʻi e meʻa ʻoku tototnu ke tau fai hili ʻetau ako e founga ke ngāué.

  • Ko e hā ʻoku totonu ke tau fai hili hono fakahinohinoʻi kitautolu ʻi heʻetau ngaahi fakatahaʻanga faka-Siasí? (ʻOku totonu ke ʻiloʻi ʻe he kau akó ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻOku totonu ke tau ngāue līʻoa ʻo fakatatau ki he ʻilo ʻoku tau maʻú. Mahalo te ke fie fokotuʻu ange ki he kau akó ke fakaʻilongaʻi e tefitoʻi moʻoni ko ʻeni ʻi he veesi 9.)

  • Fakatatau ki he ngaahi veesi ko ʻení, ʻoku tāpuekina fēfē kitautolu ʻi heʻetau maʻu ʻa e ʻiló pea ngāue ki aí? (ʻI hono aleʻi ʻe he kau akó ʻa e fehuʻi ko ʻení, fakapapauʻi ke fakamamafaʻi e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻOku fakamāʻoniʻoniʻi kitautolu ʻi heʻetau ngāue ʻo fakatatau ki he ngaahi moʻoni ʻoku tau ʻiló. Mahalo te ke fie fakamatalaʻi ange ʻoku ʻuhinga ke fakamāʻoniʻoniʻí ke ngaohi ke māʻoniʻoni, mo fakamaʻa mei he angahalá.)

Tā ʻa e fakatātā ʻou ʻoatú ʻi he palakipoé.

ʻĪmisi
action from knowledge
  • ʻOkú ke pehē ʻoku ʻuhinga ki he hā ke “[haʻi] [kitautolu] ke ngāué”?

  • Ko e hā e founga ʻoku tokoniʻi ai kitautolu ʻe he ʻilo ʻoku tau maʻu ʻi he ngaahi fakataha ʻa e Siasí ke fakamāʻoniʻoniʻi kitautolú?

Fakaafeʻi e kalasí ke nau fakakaukau ki he ngaahi tāpuaki kuo nau maʻu ʻi heʻenau ngāue fakatatau ki he meʻa kuo nau ako ʻi he ngaahi fakataha ʻa e Siasí. Kole ki ha niʻihi ʻo e kau akó ke vahevahe ʻa e ngaahi aʻusia ko ʻení pea fakamatalaʻi e founga kuo tāpuekina ai kinautolu ʻi hono ngāueʻi e meʻa kuo nau akó.

Fakamatalaʻi fakanounou ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:12–14 ʻaki hono fakamatalaʻi ange naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he Kāingalotú kapau ne nau fie maʻu ke maʻu e ngaahi moʻoni ʻo e ongooongoleleí, ne fie maʻu ke nau poupouʻi ʻa Siosefa Sāmita ʻi hono fatongiá.

Fakamatalaʻi ange naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ʻa e ngaahi moʻoni ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:15–16 ki he Kāingalotu ne teuteu ke ngaūe fakafaifekaú. Hili iá pea fakaafeʻi leva ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ʻa e ngaahi veesi ko ʻení.

  • ʻOkú ke pehē ko e hā e kaunga ʻo e ngaahi veesi ko ʻení ki he ngāue ʻa e kau faifekau taimi kakató?

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:17–35

ʻOku malangaʻi ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa e ʻOtuá ʻa e fakatomalá ʻi he teuteu ki he Hāʻele ʻAngaua Maí pea mo e Nofotuʻí

Kole ki he kau akó ke nau lisi ha ngaahi ʻekitivitī pe ngaahi meʻa ʻoku fakahoko ʻoku fie maʻu ki ai ʻa e teuteu fakaleleí. ʻE lava ke vahevahe ʻe he kau akó ha ngaahi sīpinga, hangē ko e ngāue fakafaifekau taimi kakató, sipotí, faʻu faiva hivá, vahe ke faiako ʻi he lotú, mo e ngaahi sivi ʻi he akó.

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻe ongoʻi ʻe he kakaí kapau ʻoku ʻikai ke nau mateuteu ʻi he hokosia e taimi ke nau kau atu ai ki he ngaahi ʻekitivitī peheé?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:17–18. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo kumi ha meʻa ʻoku fie maʻu ke tau teuteu ki ai. (“Ko e ʻaho lahi ʻo e ʻEikí,” pe ʻi hono fakalea ʻe tahá, ko e Hāʻele ʻAngauá.)

Vahevahe e kau akó ke nau tautau toko ua. Kole ki he hoa takitaha ke na lau fakataha e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 42:17–22, ʻo kumi e meʻa naʻe fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí e kaumātuʻá ke nau fai ke tokoni ki he kakaí ke nau teuteu ki he Hāʻele ʻAngaua Maí. ʻI he maʻu ʻe he ngaahi kulupú e taimi ke laú, fai ki he kalasí e ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā naʻe fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ki he kaumātuʻá ke akoʻí? Ko e hā e foʻi moʻoni te tau lava ʻo ako mei he ngaahi veesi ko ʻení? (ʻOku totonu ke fakahaaʻi ʻe he kau akó kuo pau ke tau fakatomala, ke teuteuʻi kitautolu ki he Hāʻele ʻAngaua Mai ʻa Sīsū Kalaisí. Mahalo te ke fie tohi ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé.)

Fakamanatu ange ki he kau akó kuo talaʻofa ʻa e ʻEikí ke tānaki Hono kakaí hangē ko e tānaki ʻe ha motuʻa moa hono ʻuhikí ki hono lalo kapakaú ka ʻoku fakafisi e kakai tokolahi ke fakatomala pe teuteuʻi kinautolu ki he Hāʻele ʻAngaua Maí (vakai, T&F 43:23–24; vakai foki, T&F 29:1–2 mo e lēsoni 35 ʻi he tohi lēsoni ko ʻení).

Kole ki he ngaahi hoa ʻo e kau akó ke nau lau fakataha e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:25–27, ʻo kumi e “ngaahi leʻo” kehekehe kuo fakaʻaongaʻi ʻe he ʻEikí ke ui ʻaki e kakaí ke nau haʻu kiate Iá. ʻI he ʻosi ʻenau laukongá, fai ange e ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā e “ngaahi leʻo” naʻá ke ʻiló? ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku fie maʻu ai e ngaahi leʻo kehekehe ko ʻení?

Fakaafeʻi ʻa e kau akó ke nau fakalaulauloto ki he ngaahi meʻa pau ʻoku fie maʻu ke nau fai ke fakatomala pea teuteu ki he Hāʻele ʻAngaua Maí. Fakaafeʻi leva ha tokotaha ako ke lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:28–31, pea kole ki he kalasí ke kumi e meʻa maʻongoʻonga ʻe hoko ne kikiteʻi ʻi he ngaahi veesi ko ʻení.

  • Ko e hā e meʻa maʻongoʻonga ne kikiteʻi ʻi he ngaahi vēsí ni? (Ko e Nofotuʻí.)

  • Ko e hā ʻe hoko lolotonga e Nofotuʻí? (ʻOku totonu ke ʻiloʻi ʻe he kau akó ʻa e tokāteline ko ʻení: ʻE haʻi ʻa Sētane lolotonga e Nofotuʻí, pea ʻe pule ʻa Sīsū Kalaisi mo Hono kakaí ʻi he māmaní. Mahalo te ke fie fokotuʻu ange ke fakaʻilongaʻi ʻe he kau akó e ngaahi lea pe kupuʻi lea ʻoku akoʻi ai e foʻi moʻoni ko ʻeni ʻi he veesi 28–31. Ke tokoni ke mahino lelei ange ki he kau akó e founga ʻe haʻi ai ʻa Sētané, fakakaukau ke fakaafeʻi kinautolu ke lau ʻa e 1 Nīfai 22:26.)

Lau leʻolahi ʻa e lea ko ʻeni naʻe fai ʻe Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻo fakamatalaʻi e founga ʻe haʻi ai ʻa Sētane lolotonga e Nofotuʻí:

ʻĪmisi
Palesiteni George Q. Cannon

“ʻOku tau talanoa ki hono haʻi ʻo Sētané. ʻE haʻi ʻa Sētane ʻaki e mālohi ʻo e ʻOtuá; ka ʻe toe haʻi foki ia ʻi he fili e kakai ʻo e ʻOtuá ke ʻoua te nau fakafanongo kiate iá, ke ʻoua te ne puleʻi kinautolú” (Gospel Truth: Discourses and Writings of President George Q. Cannon, comp. Jerreld L. Newquist, 2 vols. [1957–74], 1:86).

  • Ko e hā e founga te tau lava ai ʻo teuteu he taimí ni ke kau ʻi he kau māʻoniʻoní ʻi he toe hāʻele mai ʻa e Fakamoʻuí? (ʻI hono tali ʻe he kau akó ʻa e fehuʻi ko ʻení, mahalo te ke toe fie vakaiʻi mo fakamoʻoni ki he ngaahi moʻoni ne aleaʻi ʻi he lēsoni ko ʻení.)

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 44

Naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa ʻEne kau tamaioʻeikí ke nau fakataha mai

Fakamatalaʻi fakanounou ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 44:1–6 ʻaki hono fakamatalaʻi ange naʻe fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ʻa e kaumātuʻá ke nau fakataha mai ki ha konifelenisi. Naʻe talaʻofa ʻa e ʻEikí ki he kaumātuʻá kapau te nau faivelenga mo ngāue ʻaki ʻa e tui kiate Iá, te Ne lilingi hifo Hono Laumālié pea tāpuekina kinautolu ke ʻoua naʻa maʻu ʻe honau ngaahi filí ha mālohi kiate kinautolu. Naʻe fakahinohinoʻi kinautolu ʻe he ʻEikí ke malanga ʻaki ʻa e fakatomalá, foaki ʻa e fiemālie ki he masivá, pea fokotuʻutuʻu kinautolu ʻo fakatatau ki he ngaahi lao ʻo e fonuá.

Ngaahi Fakamatala Fakamahino mo e Puipuituʻá

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:6–7. “ʻIate ia kuó u filí”

Naʻe poupouʻi kitautolu ʻe Palesiteni Poiti K. Peeka ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ke tau muimui ki he faleʻi ko ʻeni ʻa e Palesiteni ʻo e Siasí pea ʻikai ke taki halaʻi ʻe he kau kākaá:

ʻĪmisi
Palesiteni Boyd K. Packer

“‘ʻOku ou pehē kiate kimoutolu, he ʻikai tuku ki ha tokotaha ke ʻalu atu ʻo malanga ʻaki ʻEku ongoongoleleí, pe langa hake hoku Siasí, tuku kehe ʻo kapau ʻe fakanofo ia ʻe ha taha ʻokú ne maʻu ha mafai, pea ʻiloʻi ʻe he Siasí ʻokú ne maʻu ha mafai pea kuo fakanofo totonu ia ʻe he kau taki ʻo e Siasí.’ (T&F 42:11.)

“ʻOku ʻi ai ha niʻihi ʻo kitautolu kuo teʻeki ai ke fakanofo totonu ʻe he kau taki ʻo e Siasí ʻa ia ʻoku nau fakahā ha ngaahi moveuveu fakapolitikale mo fakaʻekonōmika ʻi he kahaʻú, ʻa e ngataʻanga ʻo e māmaní. …

“ʻOku pehē ʻe he kau kākā ko iá ʻoku ʻikai ʻilo ʻe he kau Takí e meʻa ʻoku hoko ʻi he māmaní pe ʻoku fakangofua ʻe he kau Takí ʻenau akonakí ka ʻoku ʻikai ke nau fie lea ki ai mei he tuʻunga malangá. ʻOku ʻikai moʻoni ha taha ʻo e ongo meʻá ni. ʻOku ʻilo pau ʻe he kau Takí e meʻa ʻoku hokó, ʻi heʻenau folaua maʻu pē e feituʻu kotoa ʻi he māmaní, pea koeʻuhí ko e ngaahi ʻilo fakaepalōfitá ʻoku nau lava ʻo lau ʻa e ngaahi fakaʻilonga ʻo taimí.

“ʻOua naʻa nau kākaaʻi kimoutolu—ʻe he kau kākā ko iá. Kapau ʻoku ʻai ke fai ha tānaki fakataha, ʻe fakahā ia ʻe kinautolu kuo fakanofo totonu, pea ʻoku ʻiloʻi ʻe he Siasí ʻokú ne maʻu ʻa e mafaí.

“Mavahe mei ha niʻihi kehe mei ai. Muimui ki ho kau taki kuo fakanofo totonu pea kuo hikinimaʻi ʻi he kakaí, pea he ʻikai taki halaʻi koe” (“To Be Learned Is Good If … ,” Ensign, Nov. 1992, 73). (Vakai foki, Doctrine and Covenants Student Manual, 2nd ed. [Church Educational System manual, 2001], 87.)

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:7 “Hū mai ia ʻi he matapaá”

Naʻe folofola ʻa e ʻEikí, “Ko ia ia kuo fakanofo … ʻe hū mai ia ʻi he matapaá” (T&F 43:7). Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmita ʻa e fakahā ko ʻení ʻo pehē:

ʻĪmisi
Palesiteni Joseph Fielding Smith

“ʻE finangalo e ʻEikí ke tau ʻiloʻi ʻokú Ne fai e ngaahi meʻa kotoa pē ʻi he maau, pea ʻi heʻene ui ha taha ke tataki e Siasí, ʻe hū mai e taha ko iá he matapaá pea fakanofo ia ʻe kinautolu ʻoku nau maʻu ʻa e mafaí. Kuo fai pehē talu mei he kamataʻangá pea ʻe hokohoko atu ke pehē ʻo aʻu ki he ngataʻangá” (Church History and Modern Revelation, 2 vols. [1953], 1:138).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 43:22–31. Ko e Hāʻele ʻAngaua Maí, ko e Nofotuʻí, mo “[ha] kiʻi faʻahitaʻu siʻi pē”

Naʻe folofola ʻa e ʻEikí ʻe ofi ki he fakaʻosinga ʻo e Nofotuʻí, ʻe “toe vete ange” ʻa Sētane ka “te ne pule ʻi he kiʻi faʻahitaʻu siʻi pē” (T&F 43:31). Ko e fakatātā ko ʻení ko ha ʻīmisi fokotuʻutuʻu ke tokoni ke mahino ki he kau akó e ʻuhinga ʻo “[ha] kiʻi faʻahitaʻu siʻi pē.”

ʻĪmisi
1000 years diagram