Seminelí
Lēsoni 46: Ko e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41


Lēsoni 46

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41

Talateú

ʻI Tīsema ʻo e 1830, naʻe fekauʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke nau hiki ki ʻOhaiō, ʻa ia te nau maʻu ai ʻa ʻEne fonó (vakai, T&F 37:3; 38:32). Naʻe loto fiemālie ʻa Līmani Kopelī, ko ha mēmipa ʻo e Siasí ʻi ʻOhaiō, ke foaki ha “ngaahi fale mo e ngaahi meʻa ne fie maʻú” maʻa Siosefa Sāmita mo Sitenei Likitoni pea mo hona ongo fāmilí (talateu ki he vahé, T&F 41). Naʻe maʻu ʻe Siosefa Sāmita ʻa e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41 ʻi he ʻaho 4 ʻo Fēpueli, 1831, hili pē ia ha taimi siʻi ʻo ʻene tūʻuta i ʻOhaiō. Ne fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ʻi he fakahā ko ʻení, ʻa e Palōfitá mo e kau taki kehe ʻo e Siasí ke nau lotu ke maʻu ʻa ʻEne fonó. ʻIkai ngata aí, naʻá Ne fakamahinoʻi ai ʻa e feituʻu ʻoku totonu ke nofo ai ʻa Siosefa Sāmita mo Sitenei Likitoní pea ui ʻa ʻEtuate Pātilisi ke hoko ko e ʻuluaki pīsope ʻo e Siasí.

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:1–6

ʻOku akoʻi ʻe he ʻEikí ʻe tauhi ʻe he kau ākonga moʻoní ʻa ʻEne fonó

Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakakaukau ki he ʻuhinga ʻo e fiefia, pe nēkeneká, ʻi hono fai ha faʻahinga meʻa.

  • Ko e hā e meʻa ʻokú ke fiefia pe nēkeneka ʻi hono faí?

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku fiefia ʻa e ʻEikí ʻi hono fakahokó?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:1 . Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai ke ʻiloʻi ʻa e meʻa ʻoku fiefia e ʻEikí ʻi hono faí.

  • Ko e hā ʻoku pehē ʻe he ʻEikí ʻokú Ne fiefia ʻi he fakahokó? (Faitāpuekina Hono kakaí “ʻaki ʻa e ngaahi tāpuaki mahuʻinga taha ʻo e ngaahi tāpuaki kotoa pē.”)

ʻI he tali mai ʻa e kau akó, hiki e konga lea taʻe kakato ko ʻení ʻi he palakipoé: ʻOku fiefia ʻa e ʻEikí ke tāpuakiʻi kitautolu ʻi …

  • Fakatatau ki he veesi 1, ko e hā kuo pau ke tau fai kae lava ke maʻu ʻa e ngaahi tāpuaki ʻoku finangalo e ʻEikí ke ʻomi kiate kitautolu? (ʻE ala fie maʻu ke ke fakamatalaʻi ange ko e tokangá ʻoku ʻuhinga ia ke fakafanongo tokanga mo talangofua. Fakakakato ʻa e tefitoʻi moʻoni ʻi he palakipoé ʻaki ʻa e ngaahi tali ʻa e fānau akó: ʻOku fiefia ʻa e ʻEikí ke tāpuakiʻi kitautolu ʻi heʻetau fanongo mo talangofua kiate Iá. Mahalo te ke lava ʻo poupouʻi e kau akó ke nau fakaʻilongaʻi ʻa e ngaahi foʻi lea pe kupuʻi lea ʻokú ne akoʻi ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi heʻenau folofolá.)

Kole ki he fānau akó ke nau fakalaulauloto pe kuo nau aʻusia nai ha fiefia ko ha ola ʻo ʻenau fai ʻo ha meʻa maʻá ha taha kehe. Fakaafeʻi ha tokotaha ako ʻe taha pe ua ke vahevahe ʻena ngaahi aʻusiá.

  • Ko e hā ʻene ʻuhinga kiate koe ʻa e fiefia ʻa e ʻEikí ke faitāpuekina koe ʻi hoʻo tokanga kiate Iá?

Fakamanatu ki he kau akó naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotú ke nau fakataha ki ʻOhaiō. Naʻe feilaulau lahi ha niʻihi ʻo e Kāingalotu ne hiki ki ʻOhaioó. Naʻa nau fakatau ʻenau koloá ʻi ha mahuʻinga māʻulalo ange pe naʻa nau mavahe ʻoku teʻeki fakatau honau ʻapí mo e koloá ʻo ō ki ʻOhaiō ko e talangofua ki he fekau ne fai mai ʻe he ʻEikí ʻi Heʻene Palōfitá.

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ʻa e fakamatala ko ʻeni fekauʻaki mo Lusi Meki Sāmita (ko e faʻē ʻa e Palōfita ko Siosefa Sāmitá) mo ha kulupu ʻo e kāingalotu ʻo e Siasí naʻá ne tataki ki ʻOhaiō. Kole ki he kalasí ke nau fakafanongo ki ha sīpinga ʻo hono tāpuakiʻi ʻe he ʻEikí e Kāingalotú ʻi heʻenau tokanga ki Heʻene fekau ke hiki ki ʻOhaiō:

Naʻe tataki ʻe Lusi Meki Sāmita ha kāingalotu ʻe toko 80 ʻo e Siasí mei Feieti, Niu ʻIoke, ki ʻOhaiō. ʻI heʻenau fononga vaka ʻi he Kānali Kaiuká mo e Kānali Senekaá ki Pafalō, Niu ʻIoké, ne fakamanatu ʻe Lusi ki he Kāingalotú ʻoku nau fononga ʻi he fekau ʻa e ʻEikí, ʻo hangē ko Lihai ʻo e kuonga muʻá ʻi heʻene mavahe mei Selusalemá. Naʻá ne faleʻi e Kāingalotú kapau te nau faivelenga, ʻoku nau “maʻu e ngaahi ʻuhinga tatau pē ke ʻamanaki atu ki he ngaahi tāpuaki ʻa e ʻOtuá” (vakai, History of Joseph Smith by his Mother, ed. Preston Nibley [1958], 195–96; Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2nd ed. [Church Educational System manual, 2003], 91).

ʻI heʻenau tūʻuta ki Pafaloó, naʻa nau ʻilo ai kuo fonu ʻaisi e taulangá, ʻo ʻikai lava ha vaka ʻo tūʻuta pe mavahe. “Hili ha ngaahi ʻaho hohaʻa ʻi Pafalō, ne kamata ke puke ha niʻihi ʻo e fānaú, pea naʻe fiekaia mo loto-foʻi e tokolahi ʻo e kulupú. Naʻa nau fakatau haʻanau tikite ʻi ha vaka, fakaheka ki ai ʻenau utá pea maʻu ha nofoʻanga fakataimi maʻá e kakai fefiné mo e fānaú kae ʻoua kuo aʻu ki he pongipongi hono hokó. ʻI heʻenau foki mai ki he vaká, naʻe fakalotoʻi ʻe Lusi ʻa e kulupú ʻi heʻenau kei lāungá ke kole ki he ʻEikí ke veteki e ʻaisi fute ʻe uofulu ʻa ia naʻá ne fakaʻefihiaʻi e taulangá” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 92).

Naʻe naʻinaʻi ʻa Lusi ki heʻene kulupú ke tui ki he ʻOtuá pea palōmesi ange kapau te nau lotu fakataha ʻo kole ki he ʻOtuá ke veteki e ʻaisi ʻokú ne poloka ʻa e taulangá, ʻe fai ia. Naʻe fakamatalaʻi ʻe Lusi ʻa e meʻa naʻe hokó: “Ne ongona ha longoaʻa he mōmeniti pē ko iá, ʻo hangē ha pā ha maná. Ne kaila e ʻeikivaká, ʻTangata kotoa pē ki hono fatongia.’ Ne mavaeua e ʻaisí, pea ne ʻi ai ha kiʻi halanga maʻá e vaká, ʻa ia ne fuʻu fāsiʻi ne iku ʻo maumau ai e ngaahi kane ʻo e mīsini fakateka vaí. … Ne mau mavahe siʻi atu pē mei he hūʻangá kuo toe fāʻūtaha mai ʻa e ʻaisí” (vakai, History of Joseph Smith by His Mother 197–205).

  • Ko e hā ha founga naʻe fakahaaʻi ai ʻe he Kāingalotú ʻa e tui ki he ʻEikí ʻi he tūkunga faingataʻa ko ʻení? Ko e hā e founga ʻoku fakahaaʻi ai ʻe he tūkunga ko ʻení ʻoku ʻafioʻi kitautolu ʻe he ʻEikí pea ʻe tokoni ke tau ikunaʻi e ngaahi faingataʻá?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:2-4 . Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo fekumi ki he ngaahi fakahinohino naʻe foaki ʻe he ʻEikí ki he kaumātuʻa ʻo e Siasí.

  • Ko e hā naʻe fekau ʻe he ʻEikí e kaumātuʻa ʻo e Siasí ke faí? (Naʻá ne fekauʻi kinautolu ke fakataha mai ke lototaha ʻi he folofolá, lotu ʻi he tui, maʻu ʻa ʻEne fonó, pea fakapapauʻi ʻoku tauhi ʻEne fonó ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí.)

  • Fakatatau ki he veesi 3, ko e hā e taumuʻa ʻo e fono ne teu ke maʻu ʻe he kaumātuʻá?

  • Ko e hā ha founga ne hoko ai hono maʻu o e fono ʻa e ʻEikí ko ha tāpuaki ia ki he Kāingalotu ʻi ʻOhaioó?

Fakamahino ange ko e “fono” naʻe ʻuhinga ki ai ʻa e ʻEikí ʻa e fono ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 42, ʻa e fono ʻa e ʻEikí ki he Siasí. Fakamatalaʻi ange ki he kau akó te nau ako fakaʻauliliki ʻa e fono ko ʻení ʻi he ngaahi lēsoni ka hokó.

Ke teuteuʻi e kau akó ke ʻiloʻi ha moʻoni mahuʻinga ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:5, hiki e ngaahi lea ko ʻení he palakipoé: Tokotaha Tuí mo e Ākonga.

  • Ko e hā ha founga ʻoku tatau ai ʻa e ongo tefitoʻi moʻoni ko ʻení? Ko e hā nai ha ngaahi founga ʻe lava ke na kehekehe ai?

Kole ki ha tokotaha ako ke lau leʻolahi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:5 . Fakaafeʻi e kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo fekumi ki he meʻa naʻe folofola ʻaki ʻe he Fakamoʻuí ʻo kau ki Heʻene kau ākongá.

  • Fakatatau ki he veesi ko ʻení, ko e hā ha ʻulungaanga ʻe taha ʻo e kau ākonga ʻa e Fakamoʻuí? (Mahalo te ke fie fokotuʻu ange ke fakaʻilongaʻi ʻe he kau akó ʻa e ngaahi lea pe kupuʻi lea ʻokú nau akoʻi e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻOku tali ʻe he kau ākonga ʻa Sīsū Kalaisí ʻEne ngaahi fonó mo talangofua ki ai.)

  • Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke talangofua ʻa e kau ākonga ʻa Sīsū Kalaisí ki he ngaahi fekaú kae ʻikai ʻiloʻi pē kinautolu?

Ke tokoni ke fakaʻaongaʻi e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻe he kau akó, fakaafeʻi kinautolu ke nau fakamanatu ʻiate kinautolu pē ʻa e ngaahi tuʻunga moʻui ʻi he kiʻi tohi Ki hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú. Kole ange ke nau fili ha tuʻunga moʻui pea hiki ʻi heʻenau pepa ki he kalasí pe tohinoa ako folofolá ʻa e meʻa te nau fai ke moʻui lelei ange ʻaki ʻa e tuʻunga moʻui ko iá. (Fakapapauʻi ange ki he kau akó ko ha ʻekitivitī fakataautaha ʻeni pea he ʻikai ke kole ange ke nau vahevahe ʻenau ngaahi talí mo e niʻihi kehé.)

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:7-8

Naʻe fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke langa ha fale ʻe lava ke nofo mo liliu lea ai ʻa e Palōfitá.

Fakamatala fakanounou ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:7–8 ʻaki hano fakamatalaʻi naʻe fakahinohinoʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke foaki ha ʻapi ke nofo ai ʻa e Palōfitá mo hono fāmilí pea lava ʻa Siosefa ʻo hokohoko atu ʻene ngāue ki hono liliu e Tohi Tapú. Naʻe ʻomi foki ʻe he ʻEikí ha fakahinohino nounou maʻa Sitenei Likitoni.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:9-12

Naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa ʻEtuate Pātilisi ke hoko ko e ʻuluaki pīsope ʻo e Siasí

Fakaafeʻi ʻa e kau akó ke nau fakakaukauloto ʻoku fie maʻu ʻe honau uōtí ha pīsope foʻou. Kole ki he kau akó ke nau lau fakafoʻituitui ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:9–10 ʻo fekumi pe ko e hā ʻoku kau ʻi hano uiuiʻi ʻo ha pīsope.

  • Fakatatau ki he veesi ko ʻení, ko e hā ʻoku kau ʻi hono uiuiʻi ʻo ha pīsope foʻou? ( ʻOku uiuiʻi ʻa e kau Pīsopé ʻe he ʻOtuá, poupouʻi ʻi he leʻo ʻo e kāingalotú, pea fakanofo ʻi he mafai totonu. Mahalo te ke fie tohi ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé. Mahalo ʻe fie maʻu ke ke fakamatalaʻi ʻoku ʻikai fekauʻi e kau pīsope ʻo e ngaahi uōtí he ʻahó ni ke fakamoleki honau taimí kotoa “ʻi he ngaahi ngāue ʻa e Siasí,” ʻo hangē ko ia naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa ʻEtuate Pātilisi ke fakahokó.)

  • Ko e hā hono ʻuhinga ʻo e “fili ʻi he leʻo ʻo e siasí”? (ʻOku ʻuhinga ia kuo foaki ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí ʻenau poupoú, pe hikinimaʻi, ʻa ia kuo uiuiʻi ʻe he ʻOtuá.)

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:11 . Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo fekumi ki ha ngaahi ʻulungaanga naʻe maʻu ʻe ʻEtuate Pātilisi te ne tokoniʻi ia ʻi hono uiuiʻí.

  • Ko e hā e ngaahi ʻulungaanga naʻe maʻu ʻe ʻEtuate Pātilisi ʻo ne tokoniʻi ia ʻi hono uiuiʻí? (ʻI he tali ʻa e kau akó, te ke lava ke fakamatalaʻi ko e maʻu ko ia ʻo e kākā ʻoku ʻuhinga ia ke anga kākā pe fakangalingali. Ko ia ai, ko e “ʻikai ha kākaá” ʻoku ʻuhinga ia ke faitotonu mo fakamātoato.)

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:12 . Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo fekumi ki he fakatokanga naʻe fai ʻe he ʻEikí ʻi he fakaʻosinga ʻo e fakahā ko ʻení.

  • ʻOkú ke pehē ko e hā hono ʻuhinga ke tokanga ki he founga ʻoku tau pukepuke ai e ngaahi folofola ʻa e Fakamoʻuí? (Mahalo te ke fie fakamatalaʻi naʻe hangē ʻeni kia Siosefa Sāmita mo e niʻihi kehé ha fekau ʻeni ke fakatolonga ʻa e folofolá.) Ko e hā ha founga ʻoku fekauʻaki ai ʻeni mo e meʻa kuo tau ako ki he kau ākonga ʻa Sīsū Kalaisí?

ʻĪmisi
ʻEletā Neal A. Maxwell

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi ʻa e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Niila A. Mekisuele ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá: “ʻOku tau fili he ʻaho takitaha ʻa ʻetau tuʻunga fakaākongá” (“My Servant Joseph,” Ensign, May 1992, 39).

Fakaafeʻi ʻa e kau akó ke vahevahe ʻa e founga ʻe ala tokoniʻi ai kinautolu ʻe he ngaahi moʻoni ne nau ako he lēsoni ko ʻení ke nau hoko ai ko ha kau ākonga lelei ange ʻo Sīsū Kalaisi.

Ngaahi Fakamatala Fakamahino mo e Puipuituʻá

ʻOku tūʻuta ʻa Siosefa Sāmita ʻi Ketilaní

ʻI he konga ki mui ʻo Sānuali 1831, ne mavahe ʻa Siosefa mo ʻEma Sāmita mei Niu ʻIoke ke fononga ʻi ha meimei maile ʻe 300 ʻi ha saliote ki Ketilani, ʻOhaiō. ʻI he tūʻuta ʻa Siosefa mo ʻEma ʻi Ketilaní, naʻá na tuʻu ʻi muʻa ʻi he Falekoloa Kilipate & Uitenií:

“Ne lele hake ʻa [Siosefa] ʻi he sitepú pea hū atu ki he falekoloá ki he feituʻu naʻe tuʻu ai ʻa e tokoni hoa pisinisí. ‘Niueli K. Uitenií! Naʻá ne pehē, Ko e tangata koe!’, mo lulululu, ʻo hangē ko haʻane fai ki hano maheni fuoloa. Ne tali atu ʻa [Niueli K. Uitenī ʻi heʻene ala atu ke lulululu mo e nima kuo tuku atú, ‘ʻOku lahi ange hoʻo ʻiló. ʻOku ʻikai lava ke u ui koe ʻaki ho hingoá ʻo hangē kuó ke fai kiate aú.’ Naʻe malimali ʻa e tokotaha foʻoú peá ne pehē ange, ʻKo Siosefa au ko e Palōfitá.’ ʻKuó ke lotua ke u ʻi heni, ko e hā leva e meʻa ʻokú ke fie maʻu meiate aú?’” (History of the Church, 1:145–46).

Naʻe fakamatala ʻe Siosefa naʻá ne ʻosi maʻu ha fakahā ne lotu ai ʻe Niueli ke ne ʻalu ki Ketilani. Ne talitali lelei ʻe he fāmili Uitenií ʻa Siosefa mo ʻEma Sāmita ʻi he angaʻofa, pea ne nofo ʻa Siosefa mo ʻEma mo kinautolu ʻi ha vahaʻataimi. (Vakai, History of the Church, 1:146; vakai foki, Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2nd ed. [Church Educational System Manual, 2003], 90–91.)

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 41:11. “ʻOku maʻa hono lotó”

ʻOku fakamoʻoniʻi ʻi he fakamatala ko ʻení ʻa e loto fiemālie ʻa ʻEtuate Pātilisi ke “tukuange ʻene fefakatauʻakí” (T&F 41:9) pea fakamoleki hono taimi ʻi hono langa hake e Siasí:

“Naʻe fakamatala ʻe he ʻōfefine ʻo Pātilisí ʻo pehē ʻi he hili hono maʻu ʻo e fakahā ko ʻení, ne fakatau atu ʻe heʻene tamaí ʻa ʻene koloá pea maʻu ha ʻkiʻi tupu siʻisiʻiʻ mei ai. Naʻá ne toe pehē, ‘Ne hoko ʻa e hala ne kau ai ʻeku tamaí ki he tui fakalotu māmongá mo e feilaulauʻi ʻo ʻene koloá ko ha meʻa ke pehē ai ʻe hono kaungāmeʻá ʻoku meimei vale. Naʻe ʻikai te nau ʻilo pe ko e hā ʻoku ʻi he tui fakalotú ʻokú ne ueʻi ha tangata ke tukuange e ngaahi meʻa fakaemāmani kotoa pē koeʻuhí ko ia’” (Documents, Volume 1: July 1828–June 1831, vol. 1 of the Documents series of The Joseph Smith Papers [2013], 244).

Ne fononga ʻa ʻEtuate Pātilisi mo Sitenei Likitoni ki Niu ʻIoke ke fetaulaki mo e Palōfita ko Siosefa Sāmitá. “Fakatatau kia Failo Tīpale, naʻe ʻalu foki ʻa Pātilisí ʻo fakafofongaʻi ha niʻihi kehe. Ne talaange ʻe ha kaungāʻapi kia [Failo Tīpale], ʻKuo mau fekauʻi atu ha tangata ki he Siteiti ko ʻIoké ke ʻiloʻi hono moʻoni ʻo e ngāué ni, pea ko ha tangata ia he ʻikai ke loi.’ [Dibble, “Philo Dibble’s Narrative,” p. 77.]” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2nd ed. [Church Educational System Manual, 2003], 82). Naʻe fakamatalaʻi ʻe Siosefa ʻa ʻEtuate “ko ha sīpinga ia ʻo e lotu moʻoní, pea ko ha taha ʻo e kau tangata tuʻu-ki-muʻa taha ʻa e ʻEikí” (ʻi he History of the Church, 1:128).