Seminelí
Lēsoni Ako ʻi ʻApí: Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88–89 (ʻIuniti 19)


Lēsoni Ako ʻi ʻApí

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88–89 (ʻIuniti 19)

Nāunau ʻOku Teuteu maʻá e Faiako Ako ʻi ʻApí

Fakanounou ʻo e Lēsoni Ako ʻi ʻApi Fakaʻahó

ʻOku ʻikai fakataumuʻa ʻa e fakamatala fakanounou ko ʻeni ʻo e ngaahi meʻa naʻe hokó, ngaahi tokāteliné mo e tefitoʻi moʻoni kuo ako ʻe he kau akó ʻi heʻenau ako ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88–89 (ʻiuniti 22) ke akoʻi ko ha konga hoʻo lēsoní. ʻOku nofotaha e lēsoni ʻokú ke akoʻí ʻi he niʻihi pē ʻo e ngaahi tokāteline mo e tefitoʻi moʻoni ko ʻení. Muimui ki he ueʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hoʻo fakakaukauʻi ʻa e fie maʻu hoʻo kau akó.

ʻAho 1 (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:1–40)

Naʻe ako ʻe he kau akó ʻi heʻenau ako ki ha fakahā naʻe foaki ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá mo ha kulupu ʻo ha kau taulaʻeiki lahi, ʻoku foaki ʻe he ʻOtuá ʻa e māmá mo e moʻuí ki he ngaahi meʻa kotoa pē ʻo fakafou ʻi he Maama ʻa Kalaisí. Naʻa nau ako foki ʻoku ʻi ai e laumālie mo e sino ʻo e tangatá, ʻa ia ʻoku huhuʻi ʻi he Toetuʻú ʻo fakafou ʻia Sīsū Kalaisi, pea te tau maʻu ha nāunau ʻi he Toetuʻú ʻo fakatatau mo e fono ʻoku tau talangofua ki aí.

ʻAho 2 (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:41–69)

Naʻe ako ʻe he kau akó ʻi he lēsoni ko ʻení te nau lava ʻo mamata ki he fakaʻeiʻeiki mo e mālohi ʻo e ʻOtuá ʻi heʻenau vakai ki Heʻene ngaahi fakatupú. Naʻe ako ʻe he kau akó ha ngaahi veesi fekauʻaki mo e founga ʻe ʻaʻahi mai ai ʻa e ʻEikí ki Hono ngaahi puleʻangá takitaha pea mo honau kakaí ʻi Hono taimi. Naʻe ako foki ʻe he kau akó ʻi heʻenau ʻunuʻunu ke ofi ki he ʻOtuá, te Ne ʻunuʻunu mai kiate kinautolu. Naʻa nau ʻilo ʻoku tali ʻe he Tamai Hēvaní ʻenau ngaahi lotú ʻi ha ngaahi founga ʻokú Ne ʻafioʻi ʻoku lelei taha kiate kinautolú pea kapau te nau maʻu ha mata ʻoku tāfataha ki hono fakalangilangiʻi ʻo e ʻOtuá, ʻe fakafonu ʻaki kinautolu ʻa e maama.

ʻAho 3 (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:70–141)

Naʻe ako ʻe he kau akó ʻi heʻenau ako e ngaahi fakahinohino ʻa e ʻEikí ki hono fokotuʻu e Akoʻanga ʻo e kau Palōfitá, kapau te nau feakoʻaki mo feinga ki he potó ʻi heʻenau ako ʻi he tui, ʻe tupulaki ʻenau tui kia Sīsū Kalaisí. Naʻa nau ʻilo e ngaahi tōʻonga māʻoniʻoni ʻe tokoni kiate kinautolu ke nau ako mo fakalakalaka aí pea mo e ngaahi tōʻonga taʻe-māʻoniʻoni kuo fekau ʻe he ʻEikí ke ʻoua te tau faí. Naʻa nau ako foki ʻoku fakaafeʻi ʻe heʻetau anga fakakaungāmeʻa mo e ʻofa kiate kinautolu ʻoku nau ako ki he ongoongoleleí, ʻa e Laumālié, ʻi heʻenau feakoʻaki fakatahá.

ʻAho 4 (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 89)

Naʻe ako ʻe he kau akó mei he faleʻi naʻe fai ʻe he ʻEikí ki he kau taki ʻi he Akoʻanga ʻo e Kau Palōfitá, koeʻuhí ko e ngaahi fokotuʻutuʻu ʻo e kau tangata kākaá ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosí, naʻe fakatokanga mai ʻa e ʻEikí kiate kitautolu ke ʻoua naʻa tau fakaʻaongaʻi e ngaahi meʻa fakatuʻutāmakí. Naʻa nau ʻiloʻi e fakatokanga ʻa e ʻEikí fekauʻaki mo hono fakaʻaongaʻi hala ʻo ha ngaahi meʻa pau pea mo ako ʻoku totonu ke nau maʻu fakapotopoto ʻa e meʻakai ʻoku fakatupu moʻui leleí mo fakahoungaʻi ia. Naʻe ako ʻe he kau akó kapau te tau muimui ʻi he Lea ʻo e Potó, ʻe tāpuekina ʻaki kitautolu ʻe he ʻEikí ʻa e moʻui lelei, poto, ivi, mo ha maluʻi.

Talateú

ʻE lava ke tokoni e lēsoni ko ʻení ki he kau akó ke nau ʻilo e mahuʻinga hono akoʻi ʻo e ongoongoleleí ki he niʻihi kehé. Te nau maʻu ha faingamālie ʻi heʻenau feakoʻiʻaki ha niʻihi ʻo e ngaahi tefitoʻi moʻoni ne nau ako lolotonga e uiké, ke aʻusia ha niʻihi ʻo e ngaahi tefitoʻi moʻoni naʻe akoʻi ʻe he ʻEikí kiate kinautolu ne nau ʻi he Akoʻanga ʻo e Kau Palōfitá.

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

Fakatokangaʻi ange: Naʻe fakaafeʻi e kau akó ʻi heʻenau ako e veesi fakataukei folofola ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:124 ʻi he uike ní, ke nau ako maʻuloto, ia pea lau maʻuloto ia ʻi he taimi te nau ʻalu ai ki he seminelí mo e ngaahi kalasi kehe ʻi he Lotú. Naʻe fakataumuʻa e fakaafe ko ʻení ke tokoniʻi kinautolu ke nau manatuʻi ʻe tokoni kiate kinautolu ʻenau ngaahi ngāue māʻoniʻoní mo e tuku ʻo e ngaahi ngāue taʻe-māʻoniʻoní ke tau poto mo fakamāmaʻi kitautolu. ʻE lava ke ke fakamanatu ʻeni ki he kau akó mo fakaafeʻi kinautolu ke lau maʻuloto fakataha ʻa e potufolofolá. Te ke lava foki ʻo poupouʻi kinautolu ke nau moʻui ʻaki e faleʻi ʻoku ʻomi ʻi he potufolofolá.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:70–117

ʻOku fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa e kaumātuʻa ʻo e Siasí ke nau teuteu ki heʻenau ngāue fakafaifekaú mo fakahā mai e ngaahi meʻa ʻe hoko ʻi Heʻene Hāʻele ʻAngaua Maí

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke haʻu ki muʻa ʻi he kalasí pea akoʻi ha tokotaha ako ʻe taha ʻi he founga ke fai ha ngāue faingofua, hangē ko e haʻi ʻo ha hēkesi (pe ko ha ngāue kehe ʻoku ʻikai ʻilo ʻe he tokotaha ako fika uá e founga hono fakahokó). Kole ki he kau akó ke hiki honau nimá kapau naʻa nau tokoni ke akoʻi ha lēsoni pe pōtoʻi ngāue ki ha taha kehe kimuí ni mai. Kole ki ha niʻihi ʻo kinautolu ʻoku hiki honau nimá ke nau fakamatalaʻi ʻa e meʻa ne nau akoʻí pea mo kinautolu naʻe akoʻí. Muimuiʻi ʻaki haʻo fai ange ʻa e ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā naʻá ke ako ʻi he teuteu ke faiakó pea ʻi hono akoʻi ʻo ha taha kehé?

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku tau faʻa ako lahi ange ai mei he teuteu ke faiakó ʻi hono akoʻi ʻe he niʻihi kehé?

Fakamanatu ki he kau akó naʻe foaki ʻe he ʻEikí ʻa e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88 ʻi ha ngaahi ʻaho lahi ʻi he fakaʻosinga ʻo Tīsema ʻo e taʻu 1832 pea mo e kamataʻanga ʻo Sanuali ʻo e 1833, ki ha kulupu ʻo ha kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki ne nau lotu ke ʻilo e finangalo ʻo e ʻEikí kau ki hono fokotuʻu ʻo Saioné. ʻI he fakahā ko ʻení, ne folofola ʻa e ʻEikí ki he kulupu ko ʻeni ʻo e kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí “ko e ʻuluaki kau ngāue ʻi he puleʻanga fakamuimui ní” (T&F 88:70, 74) mo fekau ke nau fokotuʻu pea ʻalu ki ha ʻakoʻanga ke teuteuʻi ai kinautolu ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí ʻi he ngaahi puleʻanga ʻo e māmaní (vakai, T&F 88:74, 84, 127).

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:73–76. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo fekumi ki he meʻa naʻe fekau ʻe he ʻEikí ki he kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki ko ʻení ke fai ke nau teuteu ai ke akoʻi e niʻihi kehé.

  • Ko e hā naʻe fekau ki he “ʻuluaki kau ngāue” ko ʻení ke nau fai ke teuteu ai ke akoʻi e niʻihi kehé ʻi heʻenau hoko ko ha kau faifekau? (Mahalo te ke fie kole ki ha tokotaha ako ke hoko ko ha tangata tohi pea hiki ʻa e ngaahi tali e kau akó ʻi he palakipoé.)

  • Ko e hā te tau lava ʻo fai ke “fokotuʻu,” “teuteu”, mo “fakamāʻoniʻoniʻi” kitautolu ke tau hoko ʻo lelei ange ʻi hono vahevahe ʻo e ongoongoleleí?

  • ʻOku tākiekina fēfē ʻe hono fakamaʻa mei he angahalá ʻa ʻetau malava ke vahevahe ʻa e ongoongoleleí?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:77–80. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo fekumi ki he meʻa naʻe fekau ʻe he ʻEikí ke fai ʻe he kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki ko ʻení ʻi heʻenau fakatahá. Kole ki he kau akó ke nau lipooti e meʻa ne nau maʻú.

  • Ko e hā naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí kiate kinautolu ʻoku nau akoʻi faivelengá? (Naʻá Ne talaʻofa te nau maʻu ʻEne ʻaloʻofá pea te nau akoʻi haohaoa ange ʻi he meʻa kotoa pē ʻoku nau fie maʻu ke mahino kiate kinautolu ʻo kau ki he puleʻanga ʻo e ʻOtuá.)

  • ʻOku ʻuhinga ki he hā ʻa e “ʻe ʻiate kimoutolu [e ʻofa ʻEikí]” (T&F 88:78)? (ʻE tokoniʻi kitautolu ʻe he ʻEikí ʻi heʻetau fekumi fakamātoato ke akoʻi mo ako ʻa e ongoongoleleí.)

  • Mei he meʻa naʻá ke ako ʻi he veesi 77–78, te ke fakamatalaʻi fēfē ha tefitoʻi moʻoni fekauʻaki mo e faiakó? (ʻE lava ke ʻiloʻi ʻe he kau akó ha ngaahi tefitoʻi moʻoni lahi. Hili ʻenau talí, te ke lava ʻo hiki e ngaahi tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé: ʻI heʻetau feakoʻiʻaki faivelengá, ʻe tokoni ʻa e ʻEikí ke mahino lelei ange kiate kitautolu ʻa ʻEne ngaahi moʻoní. ʻI he feakoʻiʻakí, te tau lava ʻo teuteu ai ke vahevahe ʻa e ongoongoleleí mo e niʻihi kehé.)

  • Ko e hā ha ngaahi founga kuo tokoniʻi ai koe ʻe hono akoʻi ʻo e ongoongoleleí ki he niʻihi kehé ke toe mahino lelei ange ia kiate koe?

  • Fakatatau ki he veesi 79, ko e hā ha ngaahi kaveinga kehe ʻoku mahuʻinga ke mahino kiate kitautolu? ʻE tokoni fēfē hono maʻu ha ʻilo lahi pehē ki heʻetau akoʻi e ongoongoleleí ki he niʻihi kehé?

Fakatokangaʻi ange: ʻOku hiki e ʻekitivitī ko ʻení ki ha ngaahi kulupu ʻo ha kau ako ʻe toko fā ke teuteu mo nau feakoʻaki ʻi ha ngaahi hoa. Kapau ʻoku toko siʻi e kalasí, te ke lava ʻo fekau e kau akó ke nau teuteu ke nau faiako fakataautaha, pe te ke tuku ke akoʻi atu ʻe he kalasí ha taha ʻo e ngaahi lēsoní peá ke akoʻi ange leva kiate kinautolu ʻa e lēsoni ʻe tahá.

Fakamatalaʻi ange ki he kau akó ʻokú ke fie tokoniʻi kinautolu ke nau ongoʻi ʻa e mahuʻinga hono fakaʻaongaʻi e ongo tefitoʻi moʻoni ʻo e faiakó ʻa ia ne nau maʻú. Vahevahe ʻa e kalasí ke nau tautau toko fā. Kole ki he kau ako ʻi he kulupu takitaha ke nau fengāueʻaki ʻo fakaʻaongaʻi ʻa e folofolá mo e ngaahi tohinoa ako folofolá ke teuteu ke akoʻi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:63–68 ki he ongoua ako ʻe tahá. Kole ki he ongoua ako ʻe tahá ke na ngāue fakataha ke teuteu ke akoʻi ʻa e veesi fakataukei folofola ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 89:18–21 ki he ongoua ako kimuʻá.

ʻOange ki he ngaahi kulupú takitaha ha tatau ʻo e ngaahi fakahinohino ko ʻení. Kole ange ke nau lau e ngaahi fakahinohinó mo e ngaahi veesi folofolá pea fili leva e founga te nau akoʻi ai e ngaahi lēsoni takitaha. (Poupouʻi kotoa e kau ako ʻi he hoa takitaha ke nau kau ʻi he akoʻí.) Fakamatalaʻi ange ʻe maʻu ʻe he hoa takitaha ha miniti nai ʻe 8–10 ke teuteu ai mo ha miniti nai ʻe 5 ke akoʻi ʻenau ngaahi lēsoní.

Ngaahi fakahinohino ki he kau ako te nau faiakó:

  1. Lau ʻa e potufolofola naʻe vahe atú. ʻE fie maʻu foki ke ke lotu loto ke tokoniʻi koe ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hoʻo teuteu lēsoní mo hoʻo faiakó.

  2. Vakaiʻi ha faʻahinga fakamatala pē pe ngaahi fakaʻilonga kuó ke ʻai ʻi hoʻo folofolá pea mo hoʻo tohinoa ako folofolá ke tokoni atu ke ke manatuʻi e ngaahi meʻa kuó ke ako mei hoʻo ako ʻa e potufolofolá, lolotonga e uiké.

  3. Tohiʻi pe fakaʻilongaʻi ha tokāteline pe tefitoʻi moʻoni ʻokú ke loto ke ke akoʻi.

  4. Fakapapauʻi e founga ke ke akoʻi ai e tokāteliné pe tefitoʻi moʻoní. ʻE lava ke ke fakaʻaongaʻi e ngaahi fakakaukau ko ʻení ʻi hoʻo fokotuʻutuú:

    1. Fakakaukau ki ha fehuʻi faingofua ke ʻeke pe ko ha lēsoni te ke lava ʻo fakaʻaongaʻi ke maʻu e tokonga ʻa kinautolu ʻokú ke akoʻí mo fakafeʻiloaki ʻa e lēsoní.

    2. Fakamatalaʻi e meʻa ʻokú ke ʻilo fekauʻaki mo e puipuituʻa mo e kakano ʻo e fakahaá, pea fakaafeʻi ʻa kinautolu ʻokú ke akoʻí ke nau lau ha konga pe ko e kotoa ʻo e potufolofola naʻe vahe atú.

    3. ʻEke ha ngaahi fehuʻi ke tokoni kiate kinautolu ʻokú ke akoʻí ke nau ʻilo ʻa e tokāteliné pe tefitoʻi moʻoní, pea ʻeke leva ha ngaahi fehuʻi lahi ange ke ke ʻilo pe ʻoku mahino kiate kinautolu.

    4. Vahevahe ha meʻa kuó ke aʻusia ʻi he tokāteliné pe tefitoʻi moʻoní pea fakamoʻoniʻi hono mahuʻingá mo ʻene moʻoní. ʻE lava foki ke ke fakaafeʻi ʻa kinautolu ʻokú ke akoʻí ke vahevahe ha aʻusia kuo nau maʻu fekauʻaki mo e tokāteliné pe tefitoʻi moʻoní.

Hili hono maʻu ʻe he kau akó ha taimi feʻunga ke teuteú, fakaafeʻi ʻa e ngaahi hoa ne vahe ki ai e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:63–68 ke akoʻi e kau ako kehe ʻi heʻenau kulupú. Kole leva ki he kau akó ke nau fetongi tuʻunga pea fakaafeʻi mai e ongo hoa ne vahe ki he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 88:87–98 ke na akoʻi.

Hili e feakoʻiʻaki ʻa e kau akó, tuhu ki he tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé: “ʻI heʻetau feakoʻiʻaki faivelengá, ʻe tokoni ʻa e ʻEikí ke mahino lelei ange kiate kitautolu ʻa ʻEne ngaahi moʻoní.” Fai leva e ngaahi fehuʻí ni ki he kalasí:

  • Naʻe fakaloloto fēfē hoʻo mahino ki he ngaahi veesi folofola ko ʻení ʻi hoʻo akoʻi kinautolu ki ha taha kehe ʻi he ʻaho ní?

  • Ko e hā ha ngaahi founga naʻá ke ongoʻi ai hono tokoniʻi koe ʻe he ʻEikí?

Poupouʻi ʻa e kau akó ke kumi ha ngaahi faingamālie ke akoʻi ai ʻa e ongoongoleleí ki he niʻihi kehé. Fakamoʻoni ki he ngaahi tāpuaki te nau maʻu ʻi hono fai iá.

ʻIuniti Hoko (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 90–97)

Ke teuteuʻi ʻa e kau akó ki heʻenau ako ʻi he uike ka hokó, ʻe lava ke ke fakaafeʻi kinautolu ke nau fakakaukau ki he ngaahi meʻá ni: Ko e hā e ngaahi fie maʻu kuo fakahā mai ʻe he ʻEikí kae toki lava ʻo mamata ki Hono langí? Ko e hā e ngaahi tāpuaki ʻo e “loto maʻá” (T&F 97:16) ʻi he taimi ʻokú ke ʻalu ai ki he temipalé? Kuó ke fakakaukau nai ki he ʻuhinga ʻo e moihū ki he ʻOtuá? ʻI hoʻo ako he uike kahaʻú, kumi pe ko hai ʻoku tau moihū ki aí pea mo e founga ʻoku tau moihū aí.