Seminare
Lesona 22: Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:1-16


Lesona 22

Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:1–16

Folasaga

Na maua e Iosefa Samita le faaaliga o loo faamaumauina i le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18 mo ia lava, Oliva Kaotui, ma Tavita Uitimera ia Iuni 1829, ae lei leva ona faaee mai e Peteru, Iakopo, ma Ioane le Perisitua Mekisateko i luga o Iosefa Samita ma Oliva Kaotui. I le amataga o le faaaliga, sa aoaoina ai e le Alii ia Oliva Kaotui e uiga i le fausiaina o le Ekalesia. Ona Ia valaauina lea o Oliva Kaotui ma Tavita Uitimera e talai atu le salamo.

Fautuaga mo le Aoaoina Atu

Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:1-5

Ua aoao mai e le Alii le ala e fausia ai Lana Ekalesia

Tusi le ata o loo i le lesona i luga o le laupapa a’o lei amataina le vasega.

Ata
ata o le fale o le ekalesia

Mafaufau e faitau le faamatalaga lenei po o le faasoa atu o faamatalaga faapena e uiga i se mafuie na tupu talu ai nei pe na latalata foi i le mea o loo e nofo ai:

I le aso 17 o Oketopa, 1989, i le 5:04 p.m., sa luluina ai le eria o San Francisco, Kalefonia, i le Iunaite Setete, e se mafuie e 6.9 le malosi na fuaina ai i le fua Mafuie. E faitau afe fale na faaleagaina pe na faatamaiaina. Sa vetevete faavae o le tele o fale, o lea na mafua ai ona faailoa mai o nei fale ua le saogalemu.

  • O a ni popolega o le a ia te oe i le nofo ai i totonu o se fale e vaivai le faavae?

Faamalamalama atu e faapea, o le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18 o loo tusia ai le faaaliga a le Alii ia Iosefa Samita ma Oliva Kaotui e faatatau i le auala e fausia ai Lana Ekalesia i luga o se faavae mautu. I le amataga o lenei faaaliga, na faatatau atu ai le Alii i mea sa tusia e Oliva Kaotui, o lona uiga o upu o le Tusi a Mamona lea na faamaumauina e Oliva a o galue ai o se tusiupu mo le Perofeta o Iosefa Samita. Valaaulia se tagata o le vasega e faitau leotele le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:1–4. Fai atu i le vasega e vaavaai pe faapefea ona fesoasoani mea ua tusia i le Tusi a Mamona i le atiina ae o le Ekalesia.

  • O a mea na fetalai mai le Alii sa i ai i le Tusi a Mamona? E faapefea ona fesoasoani aoaoga o le Tusi a Mamona i le atiina ae o le Ekalesia?

Valaaulia se tagata o le vasega e faitau leotele le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:5. Fai atu i le vasega e faailoa mai le mea na folafola mai e le Faaola pe afai o le a tatou fausia Lana Ekalesia i luga o le faavae o Lana talalelei.

  • E tusa ai ma le fuaiupu e 5, o le a le mea e fausia ai i luga le Ekalesia moni? (Tali a tagata o le vasega e tatau ona atagia mai ai le aoaoga faavae nei: O le Ekalesia moni e fausia i luga o Iesu Keriso ma Lana talalelei.)

  • O le a le mea ua folafola mai e le Alii ia i tatou a’o tatou fausia Lana Ekalesia i luga o le faavae o Lana talalelei?

Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:6-16

Ua valaauina e le Alii ia Oliva Kaotui ma Tavita Uitimera e talai atu le salamo

Valaaulia se tagata o le vasega e faitau leotele le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:6. Fai atu i le vasega e mulimuli i le faitauga, ma vaavaai pe na faapefea ona faamatala e le Alii le lalolagi o loo tatou nonofo ai. A uma ona lipoti mai e tagata o le vasega mea ua latou mauaina, valaaulia i latou e faitau le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:9 e iloa ai le mea na poloai mai ai le Alii, o le tali i le faateteleina o le agasala i le lalolagi.

  • O le a le tali a le Alii i le faateteleina o le amioleaga i le lalolagi? (Sa ia valaauina Ana auauna e talai atu le salamo.)

Faailoa atu na valaauina e le Alii ia Oliva Kaotui ma Tavita Uitimera e talai atu le salamo, e pei ona sa Ia valaauina ai le Aposetolo anamua o Paulo e fai. E ui sa le’i valaauina Oliva ma Tavita o ni sui o le Korama a Aposetolo e Toasefululua, ae o le a i ai ni o la matafaioi i le faavaeina o lenei korama i aso e gata ai. Faamalamalama atu o le a aoao atili tagata o le vasega e uiga i matafaioi a Oliva Kaotui ma Tavita Uitimera i le lesona e sosoo ai.

Ina ia fesoasoani i tagata o le vasega e saunia e suesue i aoaoga a le Alii e uiga i le taua o agaga, ia faaali atu ni nai mea e te manatu atonu e taua i tagata o lau vasega. Fai atu i ai pe fia se mea latou te totogiina mo ia aitema taitasi. Faamalamalama atu, o se tasi o auala e iloa ai le taua o se mea faitino, o le su’e lea pe fia se mea e mananao tagata e totogi mo lea mea. Atonu e faapea mai se tasi o se aitema faapitoa e fia sona tau aofai, ae na pau le mea e sa’o ai lenei tau pe afai lea e manao le isi tagata e totogi lena aofaiga mo le mea faitino.

Faitau leotele le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:10 . Valaaulia tagata o le vasega e faaaoga le fuaiupu lenei e faamatala ai lo latou taua i le silafaga a le Atua. Atonu e fautua mai e tagata o le vasega ni mataupu faavae eseese, ae ia mautinoa e faamamafa atu e tele le taua o agaga i le silafaga a le Atua.

  • Aisea e te manatu ai e taua tele oe i le Atua?

Valaaulia se tagata o le vasega e faitau le saunoaga lenei a Peresitene Dieter F. Uchtdorf o le Au Peresitene Sili;

Ata
Peresitene Dieter F. Uchtdorf

“E silasila mai le Atua ia te oe e le gata o se tagata soifua i luga o se paneta itiiti, ma o le e ola mo se taimi itiiti—E silasila mai o Ia ia te oe o Lona atalii/afafine. E silasila mai o Ia ia te oe o le tagata e gafatia ma faamoemoeina e avea ai oe. E finagalo o Ia ia e iloa e taua oe ia te Ia” (“E Taua Oe ia te Ia,” Ensign po o le Liahona, Nov. 2011, 22).

Faamanatu i tagata o le vasega le gaoioiga lea sa e faaalia ai e faapea, o le taua o se aitema e faavae i luga o se mea e naunau se tasi e totogi mo lea mea. Valaaulia se tagata o le vasega e faitau le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:11–12. Fai atu i le vasega e mulimuli i le faitauga ma faailoa mai po o le a le mea sa naunau le Faaola e totogi mo i tatou.

  • O le a le tau na totogi e le Faaola mo o tatou agaga? (Atonu e te manao e faamanatu i tagata o le vasega, o nei fuaiupu, o le fuaitau “tagata uma” e faasino i tagata uma.)

  • E faapefea ona tatou faaali atu le agaga faafetai mo le taulaga ua faia e le Faaola mo i tatou? (E ui e sa’o ni tali eseese, ae ia faamamafa atu, o le tasi o auala e sili ona lelei e mafai ona faaali atu ai lo tatou agaga faafetai e ala lea i le salamo.)

Tusi le faamatalaga lenei i luga o le laupapa: E matuai tele lo’u taua, na faapea ona puapuagatia ma maliu ai Iesu Keriso ina ia mafai ona ou salamo.

Atonu e te manao e fautua atu i tagata o le vasega e tusi lenei mataupu faavae i a latou api o le vasega po o api talaaga mo le suesueina o tusitusiga paia.

  • E mafai faapefea e lenei upumoni ona faatosinaina le ala e te vaai ai ia te oe lava?

  • E mafai faapefea e lenei upumoni ona faatosinaina le ala e te taulimaina ai isi tagata?

Molimau atu i le alofa ma le naunautai o le Faaola e maliu mo i tatou taitoatasi.

Valaaulia tagata o le vasega e faitau filemu le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:13.

  • Aisea e te manatu ai e lagona e le Alii le olioli tele pe a tatou salamo?

  • Afai e talitonu se tagata o tele le taua o agaga i le silafaga a le Atua, o le a se mea e ono taitai atu i latou e lo latou talitonuga e fai? (O tali atonu e aofia ai le mea nei: faia i isi ma le faaaloalo, auauna atu i isi, po o le saunia e auauna atu i se misiona.)

Valaaulia tagata o le vasega e faitau filemu le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:14 e iloa ai le mea na valaauina e le Alii ia Oliva Kaotui ma Tavita Uitimera e fai.

  • O le a sou manatu i le uiga o le “alaga atu le salamo”?

Ina ia fesoasoani i tagata o le vasega ia malamalama atili i lenei fuaitau, faitau le saunoaga lenei a Elder Neil L. Andersen o le Korama a Aposetolo e Toasefululua: “O le alagaina o le salamo o lona uiga o le fesoasoani i tagata e toe foi atu i le Atua” (“Preparing for Your Spiritual Destiny” [lauga o le faeasaite a le OAE, 10 Ian. 2010], 7, speeches.byu.edu).

  • O a nisi o auala e mafai ona tatou fesoasoani ai i isi ia salamo?

Valaaulia tagata o le vasega e faitau le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:15-16 ina ia iloa ai aafiaga o tagata taitoatasi pe a latou fesoasoani i se tasi e sau ia Iesu Keriso.

  • O a faamanuiaga ua tuuina mai ia i latou e fesoasoani i isi e o mai ia Iesu Keriso? (A o tali mai tagata o le vasega, atonu e te manao e tusi le mataupu faavae lenei i luga o le laupapa: Afai tatou te fesoasoani i isi ina ia salamo ma o mai i le Alii, o le a tatou lagonaina le olioli faatasi ma i latou i le malo o le Atua.)

  • Aisea e te manatu o le a e lagona ai le olioli pe afai e te aumaia isi ia Iesu Keriso?

Valaaulia tagata o le vasega e faasoa mai se aafiaga na latou lagona ai, pe na lagona ai e se tasi latou te iloa le olioli ona sa latou fesoasoani i se tasi e ola latalata atili atu i le Alii. Atonu e te manao e faasoa atu sa oe lava aafiaga.

Valaaulia tagata o le vasega e tusi se mea se tasi e mafai ona latou faia e fesoasoani ai i le galuega o le laveaiina o agaga. Fai atu ia te i latou e mafaufau i ni tagata faapitoa e mafai ona latou fesoasoani i ai.

Tala ma Faamatalaga o Talaaga

Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:5. “O la‘u papa”

Fai mai le Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:5 e tatau ona ati a’e le Ekalesia a le Alii “i luga o le faavae o la’u talalelei ma la’u papa.” Ua faamatalaina i le Taiala i Tusitusiga paia le papa i “ala faafaatusa, o Iesu Keriso ma lana talalelei, o ni faavae malosi ma ni lagolago (MF&F 11:24; 33:12–13). O lePapa e mafai foi ona faasino i faaaliga, lea e faailoa mai ai e le Atua lana talalelei i tagata (Mataio 16:15-18)” (Taiala i Tusitusiga Paia, “Rock,” scriptures.lds.org).

Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:10. “Ua tele lava le taua o agaga i le silafaga a le Atua”

Na aoao mai Peresitene Dieter F. Uchtdorf o le Au Peresitene Sili:

Ata
Peresitene Dieter F. Uchtdorf

“O tagata uma tatou te feiloai i ai o se TST (tagata sili le taua) i lo tatou Tama Faalelagi. Pe a tatou malamalama loa i lena mea, ua mafai foi ona tatou malamalama i auala e tatau ona tatou taulimaina ai o tatou uso a tagata.

“Na fai mai se tasi o tamaitai ma loimata o le na aafia i ni tausaga o tofotofoga ma faanoanoaga faapea, ‘Ua ou iloa nei ua pei lava a’u o se 20 tala-pepa tuai—ua maanuminumi, masaesae, palapala, sauaina, ma mailaila. Ae o a’u lava o se 20 tala-pepa. O loo i ai lo’u aoga. E ui lava e le lelei tele o’u foliga, ma e ui ua ou palapala ma ua tuai, ae o lo’u aoga e 20 tala atoa lava’” (“O Outou o O’u Lima,” Ensign po o le Liahona, Me 2010, 69).

Mataupu Faavae ma Feagaiga 18:15–16. “Ma afai e faapea lua te galulue”

O tala nei o loo faamatala ai taumafaiga a Peresitene Thomas S. Monson e aumai agaga i le Faaola:

Ata
Peresitene Thomas S. Monson

“O o’u tiutetauave o se epikopo e tele ma e eseese foi, ma sa ou taumafai i le mea sili sa ou mafaia e faia mea uma sa manaomia ou te faia. O le taimi lena o loo feagai le Iunaite Setete ma se taua. Ona o le toatele o tagata o la matou au paia sa tautua i le fitafita, sa aumai ai se faatonuga mai le laumua o le Ekalesia mo epikopo uma e lesitala ia fitafita taitasi mo le Church News ma le Improvement Era, o le mekasini a le Ekalesia i lena taimi. E le gata i lea, sa faatonuina epikopo taitasi e tusi atu lava ia ni tusi i masina taitasi i fitafita taitasi mai lana uarota. E 23 alii mai la matou uarota sa tautua i le militeli i le taimi lea. Sa faia e korama a le perisitua se taumafaiga ia maua ai tupe e totogi ai lesitala mo lomiga. Sa ou faatinoina le galuega, le tiute, e tusi ai ni a’u tusi se 23 i masina taitasi. I le mavae ai o nei tausaga uma o loo ia te au pea ni kopi o le tele o a’u tusi ma tali sa ou mauaina. E vave lava ona maligi o’u loimata pe a ou toe faitauina nei tusi. O se olioli le toe aoao i se tautoga a se fitafita e ola i le talalelei, se faaiuga a se seila e faatumauina le faatuatua ma lona aiga.

I se tasi afiafi sa ou tuuina atu ai i se tuafafine i le uarota se faaputuga o tusi e 23 mo le masina lea. O lona tofiga o le meliina ma tausia se lisi o tuatusi e sui i taimi uma. Sa tilotilo o ia i se tasi o teutusi ma fai mai a o ataata, ‘Epikopo, e te le fiu lava? O se tasi foi lea o tusi ia Uso Bryson. O le 17 ai lea o tusi ua e auina atu ia te ia ae leai lava se tali.’

“Sa ou tali atu, ‘Ia, atonu o le masina lenei.’ E pei ona iu ai, sa o le masina lea. O le taimi muamua lea sa ia tali mai ai i la’u tusi. O lana tali o se faamanatu taua, o se oa. Sa auauna atu o ia i se nuu mamao e tuufua ma sa ma’i manatu, ma tuua na o ia. Sa ia tusia, ‘Lau Susuga Epikopo, e le o a’u o se tagata tusitusi.’ (Na semanu ou te ta’uina atu ia te ia lena mea i nai masina na muamua atu.) Sa faaauau lana tusi, ‘Faafetai atu mo le Church News ma mekasini ae sili ai ona ou faafetai atu ia te oe mo au tusi. Ua ou susueina se lautusi fou o lo’u olaga. Ua faauuina au o se ositaulaga i le Perisitua Arona. Ua tumu lo’u loto. Ua ou fiafia lava.

“Sa le’i sili atu le fiafia o Uso Bryson nai lo lana epikopo. Sa ou aoaoina le faaaogaaga tonu o le faaupuga ‘Fai [lou] tiute; i le mea sili; tuu mea o totoe i le Alii.’ (Henry Wadsworth Longfellow, “The Legend Beautiful,” i le The Complete Poetical Works of Longfellow [1893], 258).

I ni tausaga mulimuli ane, ao ou auai atu i le Siteki a Salt Lake Cottonwood ao avea James E. Faust ma ona peresitene, sa ou faamatalaina ai lena tala i se taumafaiga e uunaia le gauai atu i o tatou fitafita. Ina ua mae’a le sauniga sa sau i luma se taulealea aulelei. Sa ia uuina lo’u lima ma fesili mai, ‘Epikopo Monson, o e manatuaina a’u?’

“Sa faafuasei ona ou matauina o ia. ‘Uso Bryson!’ Sa ou alaga atu ai. ‘O a mai oe? O a au mea o fai i le Ekalesia?’

Sa tali mai ma se lagona lelei o le mitamita, ‘O lea e manuia. O loo ou i ai i le au peresitene o la’u korama a toeaina. Toe faafetai atu mo lou popole mo au ma au tusi sa e auina mai ma o loo ou teuina pea.’

“Uso e, e manaomia e le lalolagi la tatou fesoasoani” (“Naunau ma Agavaa e Auauna Atu,” Ensign po o le Liahona, Me 2012, 68–69)

Ata
Peresitene Thomas S. Monson

“A o avea a‘u ma se epikopo, sa ou matauina se tasi taeao o le Aso Sa, o loo misi mai le sauniga perisitua se tasi o matou ositaulaga. Na ou tuua le korama e vaai e le fautua ae ou alu i le fale o Lisati. Sa fai mai lona tina sa galue i le Fale inisinia i West Temple.

Na ou alu atu i le fale inisinia e sue Lisati ma ou tilotilo solo, ae ou te lei maua o ia. Na faafuasei ona ou maua se musumusuga ou te tilotilo i lalo o le lua suauua sa i le isi itu o le fale. Ma i le pogisa sa ou iloa atu ai ni mata susulu se lua. Na fai mai Lisati, ‘Ua e maua au, Epikopo! O le a ou alu atu.’ Ina ua mavae lena sa seāseā ona ia misia se sauniga o le perisitua.

“Sa siitia atu le aiga i se siteki lata ane. Na mavae atu aso, ma sa ou maua se telefoni na logoina ai o a‘u, ua valaauina Lisati e auauna atu i se misiona i Mekisiko, ma sa valaauliaina au e le aiga ou te lauga i lana lotu molimau faamavae. I le sauniga, ina ua tali atu Lisati, sa ia ta’ua ai o le mea na suia ai o ia e naunau e faia se misiona, sa oo mai i se tasi taeao o se Aso Sa—e le o le falesa, ae a’o ia autilo a’e mai le maualalo o se lua suauua pogisa ma maua ai le lima faaloaloa o le peresitene o lana korama.

“I le aluga o le tele o tausaga, na tumau lava le fesootai mai o Lisati ia te au, ma faamatala mai lana molimau, lona aiga, ma lana auaunaga faamaoni i le Ekalesia, e aofia ai lona valaauga o se epikopo” (“They Will Come,” Ensign, Me 1997, 46).