Selles õppetunnis saavad õpilased teada Uue Testamendi ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist, sealhulgas faktoritest, mistõttu paljud juudid hülgasid Jeesuse kui Messia ja Päästja. Lisaks õpivad õpilased Uue Testamendi ülesehitusest.
Õpetamissoovitused
Uue Testamendi kontekst
Kujutis
osa pildist, Stefanos
Kujutis
Stefanos näeb Jeesust seisvat Jumala paremal poolel
Näidake osa pildist „Stefanos näeb Jeesust seisvat Jumala paremal poolel” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 63; vt ka LDS.org), kattes pildil paberi või millegi muuga kõik peale Stefanose (sinise peakattega mees).
Paluge õpilastel kirjeldada pildi sündmustikku. Küsige neilt, miks on see mees nende arvates maas, käsi ette sirutatud. Kui õpilased on vastanud, eemaldage kate ülejäänud pildilt.
Kuidas aitab tervikpildi nägemine teil sündmustikku mõista?
Paluge õpilastel lugeda Apostlite tegude 7. peatüki päist, et mõista, et sellel pildil kujutatakse Jeesuse Kristuse Jüngrit Stefanost, kes näeb Jeesust seisvat Jumala paremal poolel ja kes kividega surnuks visatakse.
Kuidas kõrvutada katte eemaldamist pildilt pühakirjade mõistmisega?
Selgitage, et see tegevus selgitab, kui tähtis on mõista pühakirja konteksti. Konteksti alla kuuluvad konkreetset pühakirjakohta, sündmust või lugu ümbritsevad olud või nende taustinfo. Mainige, et kui õpilased tutvuvad Uue Testamendi ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, mõistavad nad paremini selle õpetusi ja oskavad neid rakendada.
Juutide usujuhid Päästja teenimistöö ajal
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 10:3–5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida sõnad või fraasid, millega prohvet Jaakob kirjeldas osa juutide vaimset seisundit Päästja teenimistöö ajal.
Milliste sõnade või fraasidega kirjeldas Jaakob osa juutide vaimset seisundit? (Selgitage, et sõna preestripettus5. salmis viitab jutlustamisele, millega otsitakse pigem „kasu ja maailma kiitust” kui Jumala rahva heaolu (2Ne 26:29). Preestripettuses olid süüdi eelkõige juutide pahelised usujuhid, kes rahvast eksiteele juhatasid.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 23:16 ja 24. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja kirjeldas neid juudi usujuhte oma teenimistöö ajal.
Kuidas kirjeldas Päästja neid juudi usujuhte?
Mida õpetas Päästja nende juhtide kohta, kui Ta ütles nende kohta „sõgedad teejuhid”?
Lisandused Moosese seadusele ja muud valefilosoofiad
Et aidata õpilastel paremini mõista, kuidas usujuhid inimesi eksiteele juhtisid, joonistage tahvlile ring ja kirjutage selle keskele Moosese seadus. Joonistage esimese ringi ümber veel teine ring ja tähistage see sõnadega Suuline seadus.
Selgitage, et prohvetite puududes lisasid juudi juhid seadusele omaenda reegleid ja tõlgendusi. Need lisaseadused ja -tõlgendused, mida tunti suulise seaduse, suulise tava või vanemate tavadena, olid mõeldud hoidma ära Jumala seaduse rikkumist. Et tutvustada ühte neist reeglitest, paluge kahel õpilasel klassi ette tulla. Andke kummalegi nöör, milles on sõlm. Paluge ühel õpilasel sõlm lahti siduda ühe käe abil ja teisel kahe käe abil. Kui nad on seda proovinud, paluge neil oma kohale naasta.
Selgitage, et suuline seadus keelas hingamispäeval sõlme kahe käega lahti siduda. Kahe käega lahtisidumist peeti tööks ja seega hingamispäeva rikkumiseks. Sõlme lahtisidumine ühe käega oli siiski lubatud.
Mis oht võib kaasneda inimese tehtud reeglite lisamisega Jumala käskudele?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Bruce R. McConkie sõnad teatud juudi usujuhtide kohta:
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Nad võtsid puhtast usust selge ja lihtsa ning lisasid neile hulgaliselt omaenda tõlgendusi; nad ilustasid neid lisatud riituste ja toimingutega ning võtsid õnneliku ja rõõmsa kummardamisviisi ning tegid sellest piirava, kärpiva, rusuva talituste ja toimingute süsteemi. Issanda elujaatavast seadusest said nende kätes tühipaljad sõnad juudi rituaalides.” (The Mortal Messiah. 4 kd, 1979–1981, 1. kd, lk 238)
Mida tegid juudi usujuhtide lisatud tõlgendused vanem McConkie sõnul Jumala seadusega?
Märkige, et juudid olid Jeesuse päevil usust taganenud. Kuigi neil oli endiselt Aaroni preesterluse volitus ja nad tegid selle talitusi, ei järginud paljud juudid oma usku õigesti, nagu Jumal seda Moosesele oli ilmutanud (vt ÕL 84:25–28). Vanemate tavad olid muutunud puhtast usust ja Jumala kirjasõnast tähtsamaks.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 12:14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida soovisid variserid Jeesusega ette võtta, kuna ta eiras nende volitust ja mõnda suulist tava.
Mida need usujuhid Jeesuse vastu salasepitsesid?
Selgitage, et lisaks usust taganenud juutide tavadele mõjutasid inimesi Jeesust Kristust pärast Tema ülestõusmist hülgama veel teisedki valefilosoofiad. Näiteks ei tunnistanud paljud inimesed füüsilise ülestõusmise tõelisust Kreeka kultuurifilosoofia levimise tõttu (vt 1Kr 15:12). Nii hülgasid paljud apostlite tunnistused, kui nad pärast Päästja ristilöömist Tema ülestõusmisest tunnistasid.
Võõrvõim ja ootused, et Messias Iisraeli lunastab
Kirjutage tahvlile sõnad Paabel, Pärsia, Makedoonia (Kreeka) ja Rooma.
Mis oli nendel muistsetel suurriikidel juutidega seoses ühist? (Nad olid juutide maa vallutanud ja nende üle valitsenud.)
Jagage õpilased rühmadesse ja andke igale rühmale järgmine käsileht:
Kui üks iseseisvusperiood välja arvata, olid juudid elanud enne Uue Testamendi aja algust üle 500 aasta vallutatud rahvana. Isamaalise juudipere, Makkabite ülestõus tõi juutidele 160 aastat enne Kristuse sündi iseseisvuse. Kuid Kristuse sünni ajaks oli Iisraeli vallutanud Rooma. Rooma määras Iisraeli üle valitsema kuningas Heroodese (keda tunti ka Heroodes Suurena), kes kuulus abielu kaudu Makkabite suguvõssa. Juudid tundsid Rooma valitsuse vastu vimma ja ootasid innukalt lubatud Messiat, kes pidi nende usu järgi nad roomlaste käest vabastama. Kuna paljud juudid ootasid Messiat, kes neid võõrvõimu käest vabastaks, ei pidanud nad Jeesust Kristust oma Päästjaks.
Paluge õpilastel lugeda käsilehte ja arutada oma rühmaga küsimusi (võiksite kanda küsimused tahvlile):
Mida paljud juudid Messia tulekust ootasid?
Miks pani see petlik ootus teie arvates paljud juudid Jeesust kui Messiat hülgama?
Selgitage, et kuigi osad juudid Kristuse hülgasid, tundsid alandlikud ja vaimselt meelestatud Temas ära Messia ja Päästja.
Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Luuka 2:25–33. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegi ja ütles õigemeelne mees Siimon, kui Joosep ja Maarja Jeesuse lapsukesena templisse tõid.
Miks saadeti Jeesus 30.–32. salmi põhjal maa peale? (Õpilaste sõnad võivad erineda, kuid nad peaksid tooma välja tõe: Jeesus Kristus saadeti tooma päästet kõikidele inimestele.)
Mida tegi Jeesus Kristus, et kõik inimesed võiksid saada päästetud?
Näidake Stefanose pilti, mida näitasite tunni alguses. Innustage õpilasi pidama Uut Testamenti uurides meeles kultuurilist ja ajaloolist konteksti, mida te arutasite. Seda tehes mõistavad nad paremini Päästja ja Tema apostlite õpetusi. (Lisainfot Uue Testamendi ajaloolise ja kultuurilise konteksti kohta leiate Kiriku Haridussüsteemi õpikust „New Testament Student Manual”, 2014, lk 1–3, pealkirjade alt „The Intertestamental Period” ja „The New Testament Setting”). See materjal tutvustab lühidalt selliseid rühmi nagu samaarlased, variserid, saduserid, Suurkohus ja kirjatundjad).
Uue Testamendi lühiülevaade
Kujutis
Kristus Betsata tiigi ääres haigeid tervendamas
Öelge õpilastele, et näitate neile 10 sekundit pilti ja palute neil seejärel panna üksikasjalikult kirja, mida nad nägid. Näidake õpilastele pilti „Kristus Betsata tiigi ääres haigeid tervendamas” (Evangeeliumi kunstiraamat, nr 42; vt ka LDS.org). 10 sekundi pärast pange pilt ära ja paluge õpilastel nähtu kirja panna. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge mõnel kirjapandu teistele ette lugeda.
Kuigi te nägite kõik sama pilti, miks on see, mille te kirja panite, erinev?
Miks on hea, kui sündmusel on rohkem kui üks tunnistaja?
Kirjutage tahvlile nelja evangeeliumi autorid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Selgitage, et kõik need Jeesuse Kristuse jüngrid kirjutasid Päästja elus toimunud sündmustest ja Tema õpetustest. Nende ülestähendusi kutsutakse evangeeliumideks. Sõna evangeelium tähendab häid uudiseid. Märkige, et Joseph Smithi tõlkes on kõigi evangeeliumide pealkiri muudetud tunnistuseks, nt „Püha Matteuse tunnistus”.
Miks on hea, kui meil on rohkem kui üks evangeelium või tunnistus Jeesuse Kristuse elust ja õpetustest?
Selgitage, et kuigi mõned neljas evangeeliumis välja toodud üksikasjad ja vaatenurgad on erinevad, räägivad need kõik Päästja elu ja maise teenimistöö sündmustest juutide seas. Kõik neli evangeeliumi tunnistavad, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja maailma Päästja (vt märksõna „Evangeeliumid”. – Pühakirjajuht).
Võiksite anda õpilastele koopia õppetunni lõpus ära toodud kokkuvõtvast tabelist „Pilguheit Jeesuse Kristuse surelikule elule”. Tabeli täisversiooni leiate käsiraamatu lisast. Paluge õpilastel leida kaardi abil mõned Päästja sureliku teenimistöö ajal aset leidnud tähtsündmused.
Kui kaua Päästja surelik teenimistöö kaardi järgi kestis?
Kus veetis Päästja enamiku teenimistööst?
Paluge õpilastel kasutada kaarti, et mõista paremini nelja evangeeliumi konteksti, kui nad Uut Testamenti uurivad.
Paluge õpilastel avada Piibli sisukord. Selgitage, et kui evangeeliumid räägivad Päästja teenimistööst, on Apostlite tegudest kuni Ilmutuse raamatuni kirjas Kristuse muistsete apostlite teenimistöö pärast Tema ristilöömist, ülestõusmist ja taevasse minekut. Need apostlid rändasid mööda Iisraelimaad ja Rooma keisririiki, jutlustades evangeeliumi ja asutades Kiriku kogudusi. Kui me uurime nende apostlite tegusid ja kirjatöid, võime me tugevdada usku Päästjasse ja õppida, kuidas saada osa Tema lepituse õnnistustest. Lisaks võime me näha, kui lähedaselt sarnaneb Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik muistse Jeesuse Kristuse kirikuga.
Tunnistage soovi korral tõdedest, mida olete avastanud Uut Testamenti uurides. Kutsuge õpilasi üles otsima tõdesid, mis neid sel aastal Uut Testamenti uurides õnnistaksid.
Kommentaarid ja taustinfo
Vana ja Uue Testamendi vaheline ajaperiood
Et leida lisainfot Uue Testamendi ajaloolise ja kultuurilise olustiku kohta, vt S. Kent Brown ja Richard Neitzel Holzapfel „The Lost 500 Years: From Malachi to John the Baptist” (Ensign, dets 2014, lk 56–60); Robert L. Millet „Looking beyond the Mark: Why Many Did Not Accept the Messiah” (Ensign, juuli 1987, lk 60–64); ja Richard D. Draper „The Reality of the Resurrection” (Ensign, apr 1994, lk 32–40).
Neli evangeeliumi
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas need evangeeliumid kirjutati erinevale lugejaskonnale, kuid teenisid sama eesmärki, õpetades Jeesuse Kristuse jumalikkusest:
„On tõsi, et neli Uue Testamendi evangeeliumi esitavad meie Issanda isiksuse ja õpetuste kohta erinevaid aspekte. Matteus näib suunavat oma evangeeliumi juutidele. Ta esitleb Kristust kui tõotatud Messiat ja kristlust kui täitunud judaismi. Markuse kirjasihiks oli ilmselt olla roomlastest paganate meele järele. Luuka evangeelium tutvustab evangeeliumi kreeklastele, neile kultuursematele ja peenematele. Ja Johannese evangeelium on aruanne pühadele. See evangeelium on eelkõige Kirikule, neile, kes mõistavad pühakirju ja nende sümboleid ja kellele pakuvad huvi vaimsed ja igavesed asjad. Ilmselgelt on sellisel erineval lähenemisel suur eelis päästvate tõdede esitlemisel eri kultuuriruumist pärit, eri tausta ja kogemustega inimestele. Kuid lihtne tõsiasi on see, et kõik need evangeeliumide autorid kirjutasid inspiratsiooni ajel ja neil kõigil olid samad eesmärgid: 1) tunnistada meie Issanda jumalikust pojaseisusest, 2) õpetada päästmisplaani tõdesid.” (Mormon Doctrine. 2. tr, 1966, lk 336)
Apostlite tegudest Ilmutuse raamatuni
Apostlite raamatus on kirjas mõned peamised teod, mida apostlid misjonäridena tegid. Kirjast roomlastele kuni Juuda kirjani on ära toodud Pauluse ja teiste Kiriku juhtide kirjad pühade õpetamiseks ja meele ülendamiseks. Pauluse kirjad on reastatud „pikkuse järgi, kahanevas järjekorras, pikimast (roomlastele) lühimani (Fileemonile). See reegel ei kehti vaid „Kirja heebrealastele” puhul, mis jäeti viimaseks, kuna oli tekkinud küsimusi, kas selle kirjutas ikka Paulus” (märksõna „Pauline Epistles”. – Bible Dictionary). Jaakobuse kirjast Juuda kirjani on nn üldised kirjad, „kuna need pole suunatud ühelegi inimesele ega ühelegi konkreetsele Kiriku kogudusele” (märksõna „General Epistles”. – Bible Dictionary). Ilmutuse raamat, mida kutsutakse ka apokalüpsiseks, sisaldab armastatud Johannese spetsiifilist nõu Kiriku seitsmele kogudusele Aasias ja ka Johannesele antud ilmutust peamiselt maailma ajaloo ja eriti viimsete aegade kohta.
Mis on neli evangeeliumi?
Neli evangeeliumi on Uue Testamendi neli esimest raamatut. Need kirjutasid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes ning neis on kirjas neli tunnistust Jeesuse sureliku elu ja Tema teenimistööga seotud sündmuste kohta. Evangeeliumidega sarnaneb mitmeti 3. Nefi raamat Mormoni Raamatus, millele viidatakse vahel kui „viiendale evangeeliumile”.
„Uue Testamendi raamatud kirjutati algselt kreeka keeles. Sõna evangeelium kreekakeelse vaste tähenduseks on „head uudised”. Headeks uudisteks on see, et Jeesus Kristus on teinud lepituse, mis lunastab kogu inimkonna surmast ja tasustab igaühte vastavalt tema tegudele.” (Märksõna „Evangeeliumid”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)
Kus on kirjas, kuidas nelja evangeeliumi lood üksteisele vastavad?
Nelja evangeeliumi lugude vastavus koos Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese ja viimse aja ilmutuses kirjas olevaid Jeesuse Kristuse õpetusi võrdleva tabeliga on ära toodud pühakirjajuhis.
