Kui juutide juhid olid Jeesuse vahistanud ja Teda küsitlenud, viisid nad Ta kohtu- ja süüdimõistmiseks Pilaatuse ette. Pilaatus nõustus Jeesuse ristilöömisega, kuigi oli veendunud Tema süütuses. Ristil olles andis Päästja oma ema apostel Johannese hoole alla. Kui Jeesus oli risti löödud, pandi Ta keha hauda.
Juutide juhid vahistavad Jeesuse, küsitlevad Teda ja viivad Ta seejärel Pilaatuse ette
Kirjutage tahvlile küsimus:
Millal on kõige raskem teiste heaolu eest hoolitseda?
Paluge mõnel õpilasel selgitada, kuidas nad vastaksid tahvlil olevale küsimusele.
Selgitage, et Jeesus Kristus ja Rooma maavalitseja Pilaatus panid Johannese 18. ja 19. peatükis kirjeldatud sündmuste ajal esikohale või väärtustasid eri asju. Kirjutage tahvli vastaskülgedele Jeesuse Kristuse mured ja Pilaatuse mured. Paluge õpilastel otsida Johannese 18. ja 19. peatükki uurides tõde, mis aitab neil teada, milliseid muresid oma elus esikohale panna.
Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 18:1–3, selgitades, et kui Jeesus oli Ketsemani aias kannatanud, saabus Juudas ülempreestrite ja variseride sulastega Jeesust vahistama.
Kui te teaksite, et salk relvastatud sulaseid on tulemas teid vahistama ja lõpuks surmama, siis kuidas võiksite sellele reageerida?
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Johannese 18:4–11 ja Luuka 22:50 ja 51. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Jeesus reageeris, kui rühm kohale jõudis.
Mida ütles Jeesus neile, kes Teda vahistama tulid? (Võiksite selgitada, et sõnad need salmis Johannese 18:8 ja neist salmis Johannese 18:9 viitavad Jeesusega olnud apostlitele.)
Mille üle Jeesus Kristus nende salmide põhjal muret tundis? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile „Jeesuse Kristuse murede” alla fraasid: oma apostlite kaitsmine, sulase kõrva tervekstegemine, Taevase Isa tahte täitmine.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev kokkuvõte salmidest Johannese 18:12–32:
Jeesus lasi sõjameestel end vahistada. Nad viisid Ta ühe juutide juhi Annase ja seejärel ülempreester Kaifase juurde, kes tahtis Jeesust surma mõista. Peetrus ja veel üks jünger järgnesid Jeesusele. Kui kolm eri inimest küsis Peetruselt, kas ta on üks Jeesuse jüngritest, salgas Peetrus iga kord, et ta Teda tunneb. Kui Kaifas oli Jeesust küsitlenud, viisid juutide juhid Jeesuse kohtumõistmiseks ja karistuse määramiseks Pilaatuse ette, kes oli Rooma maavalitseja Juudamaal. Vaid roomlastel oli volitus Jeruusalemmas surmaotsust täide viia.
Selgitage, et kohtuprotsess võis toimuda templi lähedal Antoniuse linnuses. (Soovi korral paluge õpilastel avada pühakirjajuhis Piibli kaart nr 12 „Jeruusalemm Jeesuse ajal” ja leida Antoniuse linnus, mis on tähistatud kaardil number kolmega.)
Jeesus Kristus seisab kohtumõistmiseks Pilaatuse ees
Paluge kahel õpilasel lugeda kordamööda ette Päästja ja Pilaatuse sõnad salmides Johannese 18:33–37. (Võiksite paluda neil õpilastel enne tunni algust read, mida nad lugema peavad, üles leida.) Soovi korral võtke endale jutustaja osa või paluge kolmandal õpilasel olla jutustaja. Teistel paluge teksti jälgida, kui need õpilased oma osi loevad, ja leida, mida Pilaatus Jeesuse kohta teada tahtis.
Mida tahtis Pilaatus salmi Johannese 18:33 põhjal Jeesuse kohta teada?
Selgitade, et juutide juhid süüdistasid Jeesust selles, et Ta väitis end olevat juutide kuningas, sest kui Jeesus end kuningaks väitis, sai teda süüdistada Rooma valitsuse vastases mässumeelsuses või riigireetmises (vt Jh 19:12), millise kuriteo eest karistati surmaga.
Mida Jeesus Pilaatusele selgitas? (Tema kuningriik „ei ole sellest maailmast” [Jh 18:36] ja Ta oli tulnud maa peale, et „tõele tunnistust an[da]” [Jh 18:37].)
Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 18:38–40 ja leida, mida Pilaatus Jeesuse kohta järeldas.
Mida Pilaatus Jeesuse kohta järeldas? (Ta ütles, et ta „ei leia temast ühtki süüd” [s 38].)
Mida tegi Pilaatus 39. salmi põhjal, et püüda Jeesust vabaks lasta?
Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 19:1–5, selgitades, et Rooma sõjamehed peksid Jeesust rooskadega ja mõnitasid Teda. Seejärel esitles Pilaatus Jeesust rahvale.
Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 19:4 ja 6 ning leida, mida Pilaatus juutidele korrutas („mina ei leia temast süüd”).
Mida oli Pilaatuse arvates tõenäoliselt õige teha, kuna ta rõhutas, et ta Jeesusest süüd ei leidnud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 19:7. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida juutide juhid Pilaatusele Jeesuse kohta ütlesid.
Paluge õpilastel, kes lugesid Pilaatuse, Jeesuse ja jutustaja sõnu, jätkata oma osa ettekandmist ja lugeda ette Johannese 19:8–11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Pilaatus reageeris, kui ta kuulis, et Jeesus oli öelnud, et Ta on Jumala Poeg.
Kuidas Pilaatus reageeris, kui juutide juhid ütlesid talle, et Jeesus oli öelnud, et Ta on Jumala Poeg?
Kuidas oleksite end Pilaatuse asemel tundnud, kui kuulsite, mida Jeesus ütles teie kui maavalitseja meelevalla või võimu kohta? Miks?
Selgitage, et Jeesuse sõnad 11. salmis selle kohta, et juutide juhtidel on „suurem patt”, osutasid sellele, et kui Pilaatus annaks rahvahulga nõudmisele järele ja käsiks Jeesuse risti lüüa, oleks ta süüdi patus, kuid mitte sellisel määral nagu need, kes pingsalt Jeesuse surma taotlesid.
Paluge õpilastel lugeda läbi Matteuse 27:19 ja leida, millist nõu sai Pilaatus oma naiselt. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 19:12–15. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Pilaatus Jeesuse suhtes teha püüdis ja kuidas Juudid sellele vastasid.
Mida ütlesid juutide juhid Pilaatusele, kui nad teada said, et ta tahab Jeesuse vabaks lasta?
Meenutage õpilastele, et keiser oli Rooma valitseja, kes oli määranud Pilaatuse Juudamaa maavalitseja ametisse. Varasematel juhtudel oli Pilaatus käskinud Rooma sõjameestel juute tappa ja rüvetanud osa nende pühasid usukombeid. Pilaatuse tegudest oleks teatatud keisrile ja ta oleks saanud keisrilt noomida (vt James E. Talmage. Jesus the Christ, 3. tr, 1916, 34. ptk, märge 7, lk 648–649).
Mis oleks võinud Pilaatusega juhtuda, kui juudid oleksid teatanud, et ta pole keisri „sõber” (salm 12)? (Kui keiser oleks kahtlustanud, et Pilaatus pole talle ustav, oleks ta võinud Pilaatuse tema maavalitsejaametist ja võimust ilma jätta.)
Märkige, et Pilaatus pidi otsustama, kas ta kaitseb oma huvisid või vabastab Päästja, kes oli talle teadaolevalt süüta.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 19:16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Pilaatus teha otsustas.
Mida otsustas Pilaatus teha?
Mille pärast Pilaatus sellest otsusest nähtuvalt enim muret tundis? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile „Pilaatuse murede” alla fraasid: tema ise, ta seisus ja võim.)
Mis põhimõte selgub Pilaatuse otsusest eelistada enda huve Jeesuse vabastamisele, kes oli talle teadaolevalt süüta? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: omaenda huvide eelistamine selle asemel, et teha õigesti, paneb meid patustama.)
Millistes olukordades võime tunda kiusatust eelistada omaenda huve õigesti tegemisele?
Mida saame teha, et saada jagu kiusatusest eelistada omaenda huve õigesti tegemisele?
Paluge õpilastel vaadata, mida saavad nad teada Kristuse iseloomu kohta, võrreldes Pilaatuse iseloomuga, kui uurivad viimaseid hetki Jeesuse Kristuse surelikus elus.
Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 19:17–24, selgitades, et Jeesus kandis oma risti Kolgatale, kus Ta risti löödi.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 19:25–27. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kes viibis Jeesuse ristilöömise juures.
Kes seisis risti läheduses, kui Jeesus risti löödi? (Kui õpilased on vastanud, selgitage, et fraasiga „jüngrit, keda [Jeesus] armastas” [salm 26] viidatakse apostel Johannesele, keda tuntakse ka armastatud Johannesena.)
Kelle pärast Jeesus 26. ja 27. salmi põhjal muretses, kui Ta ristil rippus? Mida juhatas Ta Johannest tegema? (Hoolitsema Tema ema eest, nagu oleks ta Johannese enda ema.) Kirjutage tahvlile „Jeesuse Kristuse murede” alla oma ema heaolu.)
Võimalusel andke õpilastele Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem David A. Bednari tsitaat. Paluge ühel õpilasel see tsitaat ette lugeda.
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Iseloom väljendub ‥ väes muretseda teiste inimeste kannatuste pärast, kui kannatame ka ise, võimes märgata teiste nälga, kui oleme ise näljas, ning väes ulatada käsi ja pakkuda kaastunnet teiste vaimses agoonias, kui ka ise vaimselt kannatame. Seega väljendub iseloom teiste märkamises ja neile käe ulatamises ajal, kui oleks loomulik ja vaistlik olla endassesulgunud ja sissepoole suunatud. Kui moraali ja iseloomu puhul on selline võime tõepoolest ülimaks kriteeriumiks, siis maailma Päästja on täiuslikuks eeskujuks sellisest järjekindlast ja lahkest iseloomust.” (The Character of Christ. Idaho Brigham Youngi ülikooli ususümpoosion, 25. jaan 2003, lk 2–3)
Mida saame me teha, et järgida Päästja eeskuju selle põhjal, mida oleme õppinud Tema iseloomu kohta Johannese 18. ja 19. peatükist? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: me saame järgida Päästja eeskuju, otsustades aidata teisi ka siis, kui ise abi vajame.)
Kuidas vabaneme me soovist hoolida peamiselt iseendast ja otsustame aidata teisi ka siis, kui võime ise abi vajada?
Millal olete näinud kedagi Päästja eeskuju järgimas, otsustades aidata teisi ka siis, kui ta ise abi vajas?
Võiksite tunnistada Jeesusest Kristusest ja Tema täiuslikust eeskujust, kui Ta eelistas teiste vajadusi iseenda omadele. Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, mida nad teevad, et järgida Päästja eeskuju.
Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 19:28–42, selgitades, et kui Jeesus suri, palus Joosep Arimaatiast, et Pilaatus Jeesuse surnukeha talle annaks. Seejärel valmistasid Joosep ja Nikodeemus Päästja keha ette ja panid selle hauda, mille Joosep oli selleks annetanud.
„Need sõnad [„Mina olen see”] on tõlgitud kreekakeelsest fraasist egō eimi, mida kasutatakse paljudes teistes kohtades Johannese evangeeliumis, viidates Jeesuse Kristuse jumalusele. ‥ Kui Päästja oli öelnud need sõnad, „taganesid [väesalk ja sulased] ja langesid maha” (Jh 18:6), „suutmata ilmselt rakendada Jeesuse üle võimu, ilma selleks luba saamata” (Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 1. kd, lk 780). „Kristus oli oma lihtsa ja väärika ning tasase, kuid vastupandamatult vägeva kohalolekuga võimsam kui tugevad relvad ja vägivallariistad” (James E. Talmage. Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 615). Sellest üksikasjast nähtub, et Päästja oli võimeline oma vangistajatest võitu saama, kuid lasi end vabatahtlikult vahistada ja risti lüüa.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 256)
Johannese 19:12, 16. Miks tegi Pilaatus otsuse, mille kohta ta teadis, et see on vale?
Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on jaganud järgmist kaemust, et aidata mõista, miks langetas Pilaatus otsuse, mille kohta ta teadis, et see on vale:
„Milles seisnes Pilaatuse nõrkus? Ta oli keisri esindaja, keiserlik volinik, kellel oli võim risti lüüa või päästa. Ta oli ametlikult isevalitseja. Pole kahtlustki, et ta oli veendunud Kristuse süütuses ja soovis Teda ristist päästa. Miks Pilaatus ebales, kahtles, kõhkles ning toimis lõpuks vastupidiselt oma südametunnistusele ja oma tahtele? Sest lõppude lõpuks oli ta pigem ori kui vaba mees. Ta oli oma mineviku orjuses. Ta teadis, et kui keegi Roomas tema peale kaebaks, pöörataks tema kõlvatused ja julmad teod, väljapressimised ja tema põhjustatud põhjendamatud tapmised tema vastu. Ta oli Rooma valitseja, kuid rahvas, kelle üle ta ametlikku võimu rakendas, nägi teda hea meelega lömitamas, lajatades tema pea kohal õela piitsahoobi, ähvardades temast ta keiserlikule isandale, Tibeeriusele, teatada.” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 641)
Lisaks täheldas vanem Talmage: „Pilaatus teadis, mis on õige, kuid tal ei jagunud moraalset julgust seda teha.” (Jesus the Christ, 34. ptk, märge 7, lk 648).
Johannese 19:31–36. „Juudid [palusid] Pilaatust, et ristilöödute sääreluud murtaks”
Ristilöömise ohvrid elasid vahel mitu päeva piineldes, enne kui nad surid. Kui ristilöödud olid surnud, oli roomlastel komme jätta surnukeha ristile teiste võimalike kurjategijate heidutamiseks. Moosese seadus aga keelas kurjategijate surnukeha ööseks puu külge rippuma jätta (vt 5Ms 21:22–23). Lisaks oli Jeesuse ristilöömise puhul järgmine päev hingamispäev. Nõnda siis tahtsid juutide juhid, et surnukehad võetaks ristidelt maha enne, kui hingamispäev päikese loojudes algab, ja püüdsid kiirendada kolme mehe ristisurma, paludes, et nende sääreluud murtaks. See tekitaks ohvritel rinnus krampe ja takistaks hingamist, kuna nad ei saaks enam kasutada jalgu keharaskuse toetamiseks. Kui Rooma sõjamehed olid teiste ristilöödute sääreluud murdnud, avastasid nad, et Jeesus on juba surnud, ega pidanud seetõttu Tema sääreluid murdma.
Selle tähtsa hetkega läks täide Vana Testamendi prohvetlik kuulutus: „Ta hoiab kõiki tema luid-konte, ükski neist ei murdu!” (Ps 34:21) Lisaks oli Issand õpetanud Iisraelile, et paasatalledel, mis andsid aimu Jeesuse ohverdusest Jumala Tallena, ei tohi luid murda (vt 2Ms 12:46).