Paulus kirjutas Tessaloonika pühadele, kui oli saanud teada, et nad olid keset tagakiusamist evangeeliumile ustavad olnud. Ta kiitis neid, et nad olid ustavad ja tahtsid evangeeliumi õpetada. Paulus kirjeldas, mis põhjusel ta Tessaloonika pühadele jutlustas.
Paluge õpilastel leida Tessaloonika Piibli kaardilt nr 13, „Apostel Pauluse misjonirännakud”, Õpiabides. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Tessaloonika pühade kirjeldus:
Tessaloonika pühad olid esimeste seas, kes Euroopas Kirikusse pöördusid. Paulus, Siilas ja Timoteos jutlustasid seal esimest korda Pauluse teise misjonirännaku ajal, kuid mõned juutide juhid ajasid nad linnast välja (vt Ap 17:5–15). Tessaloonika pühade tagakiusamine jätkus ka pärast seda, kui Paulus ja tema kaaslased lahkusid. Paulus kirjutas hiljem neile pühadele kirja, et neid tagakiusamist kohates julgustada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. tessalooniklastele 1:2–4. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks Paulus Tessaloonika pühade üle rõõmustas.
Miks Paulus Tessaloonika pühade üle rõõmustas?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. tessalooniklastele 1:5–6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas oli Paulus oma varasema külaskäigu ajal tessalooniklastele evangeeliumi jutlustanud.
Kuidas oli Paulus 5. salmi põhjal tessalooniklastele evangeeliumi jutlustanud? (Sõnaga ja Jumala väega.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge õpilastel kuulata, mida evangeeliumi sõna ja vägi tähendavad.
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Tõeline evangeelium sisaldab kahte asja: sõna ja väge. Sõna võib saada igaüks – raamatud, kus see kirjas on, on kõigile kättesaadavad. Kuid vägi peab tulema Jumalalt ning seda tuleb jagada nii, nagu tema mõtleb ja tahab, neile, kes peavad kinni seadusest, mis annab neile selle väe saamiseks õiguse.
Evangeeliumi sõna on suusõnaline või kirjalik aruanne sellest, mida inimesed peavad tegema, et saada päästetud. ‥
Kuid tegelik pääste tuleb üksnes siis, kui saadakse ja kasutatakse Jumala väge, ning see vägi on preesterluse vägi ja Püha Vaimu vägi.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 3. kd, lk 42–43)
Mida evangeeliumi sõna vanem McConkie sõnul tähendab? Mida tähendab evangeeliumi vägi?
Mida tegid tessalooniklased 6. salmi põhjal pärast seda, kui neile õpetati evangeeliumi Jumala sõna ja väega? (Neist said Issanda ja Tema teenijate järgijad.)
Kuidas te Pauluse õpetused 5. ja 6. salmis põhimõttena kokku võtaksite? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma põhimõtte: kui õpetame Jeesuse Kristuse evangeeliumi Jumala sõna ja väega, saame aidata teistel saada Issanda ja Tema teenijate järgijateks.)
Mida me saame teha, et valmistuda õpetama evangeeliumi Jumala sõna ja väega?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. tessalooniklastele 1:7–9. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegid Tessaloonika pühad veel, kui nad olid evangeeliumi vastu võtnud.
Mida tegid Tessaloonika pühad veel, kui nad olid evangeeliumi vastu võtnud? Milline mõju oli nende eeskujul teistele usklikele?
Milline tõde selgub nendest salmidest selle kohta, kuidas me saame evangeeliumi jagada? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma tõe: me saame jagada evangeeliumi oma eeskujuga.)
Et aidata õpilasel seda tõde mõista, paluge ühel neist lugeda ette, mida ütles president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Evangeeliumi saab kõige tõhusamalt jagada eeskuju kaudu. Inimesed märkavad seda, kui elame vastavalt oma usule. Kui meie elus peegeldub Jeesuse Kristuse näoilme [vt Al 5:14], kui oleme rõõmsad ja maailmaga rahujalal, tahavad inimesed teada: miks see nii on? Üks suurepärasemaid jutlusi, mida misjonitööst on eales peetud, väljendub püha Franciscuse Assissist lihtsas mõttes: „Jutlustage evangeeliumi kogu aeg ja vajadusel kasutage ka sõnu” [William Fay ja Linda Evans Shepherd. Share Jesus without Fear, 1999, lk 22].” (Oodates Damaskuse teel. – 2011. a kevadine üldkonverents)
Kuidas on eeskujust evangeeliumi jagamisel rohkem kasu kui ainuüksi evangeeliumist rääkimisest?
Kuidas on kellegi eeskuju aidanud teil kas evangeeliumi vastu võtta või elada selle järgi täielikumalt?
Paulus selgitab, kuidas ta koos oma kaaslastega tessalooniklasi õpetas
Selgitage, et kui Paulus oli kiitnud Tessaloonika pühi nende õigemeelse eeskuju eest, tuletas ta neile meelde, kuidas ta neid armastab ja millist eeskuju ta oli neile näidanud, kui ta neile möödunud korral evangeeliumi õpetas.
Kirjutage tahvlile järgmine pühakirjaviide ja küsimus:
Millised sõnad või fraasid kirjeldavad Pauluse ja tema kaaslaste õigemeelset eeskuju tessalooniklastele?
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 1. tessalooniklastele 2:1–13, samal ajal kui teised teksti jälgivad. Selle asemel, et paluda õpilastel ette lugeda, võiksite paluda neil uurida neid salme väikestes rühmades, paarides või igaüks omaette. Paluge õpilastel leida sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad Pauluse ja tema kaaslaste õigemeelset eeskuju tessalooniklastele. Võiksite soovitada õpilastel leitu ära märkida.
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil tulla tahvli juurde ja panna kirja üks-kaks sõna või fraasi, mis nad avastasid. Paluge neil selgitada, kuidas juhinduda nendest sõnadest või fraasidest, et olla teistele heaks eeskujuks.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. tessalooniklastele 2:14–18, selgitades, et Pauluse sõnul kiusati Tessaloonika pühasid taga evangeeliumi vastuvõtmise pärast. Ta ütles pühadele, et oli püüdnud neid külastada, kuid vastane oli teda takistanud (salm 18).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. tessalooniklastele 2:19 ja 20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kes oli Pauluse kirjelduse põhjal tema „lootus või rõõm või kiitlemi[n]e” (salm 19).
Kes oli Pauluse kirjelduse põhjal tema „lootus või rõõm või kiitlemi[n]e”?
Kuidas võiks Pauluse lootus, rõõm ja kiitlemine peegeldada Taevase Isa lootust, rõõmu ja kiitlemist seoses meiega?
Lõpetuseks tunnistage õppetunnis välja toodud tõdedest. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad saavad jagada evangeeliumi nii sellest rääkides kui ka õigemeelse eeskujuga. Innustage neid saadud õhutusi kuulda võtma.
Sõna valitud salmis 1. tessalooniklastele 1:4 viitab sellele, et Issand on valinud kellegi välja väärilisuse põhjal, mida ta surelikkusele eelnenud elus üles näitas, et teda Issanda lepingurahva hulka arvataks. Väljavalitutele „antakse erilised õnnistused ja kohustused, nii et nad saavad õnnistada kõiki maailma rahvaid” (märksõna „Väljavalimine”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).
Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, miks Paulus Tessaloonika pühade üle rõõmustas:
„Paulus tundis rõõmu tõsiasjast, et see, mida ta oli tessalooniklastele rääkinud, polnud nende jaoks tühipaljad sõnad, sest nad olid kuulanud suure huviga ja neile õpetatu tekitas neis vägevat soovi õigemeelselt elada. ‥ Palusele tegi heameelt, et paljudest raskustest hoolimata võtsid nad evangeeliumisõnumi vastu nii suure õnne ja rõõmuga. Lõpuks märkis ta ära selle, mis oli tõenäoliselt nende ülim saavutus: et nad olid inspireerivaks eeskujuks kõikidele oma naabritele, ning et Issanda sõna oli levinud nende kaudu kõikjale, nende enda piiridest palju kaugemale. Paulus avaldas neile austust, öeldes neile, et kuhu ta ka ei rännanud, leidis ta eest inimesi, kes rääkisid talle nende märkimisväärselt headest tegudest ja usust Jumalasse.” (There Am I in the Midst of Them. – Ensign, mai 1976, lk 56–57)