Päästja õpetas Marta kodus Maarjat ja Martat. Hiljem õpetas Ta oma jüngritele mitmeid tõdesid palve kohta ning hoiatas silmakirjalikkuse ja ahnuse eest.
Paluge õpilastel mõtiskleda oma eilsetele valikutele. Paluge neil võimalikult palju valikuid ühe minuti jooksul vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna. Osal õpilastel paluge mõnest oma heast valikust teistele rääkida.
Millistes olukordades tuleb meil otsustada kahe hea valiku vahel?
Paluge õpilastel uurida salme Luuka 10:38–42 ja leida Päästja õpetatud põhimõte, millest otsuste tegemisel juhinduda, eriti siis, kui meil on võimalik teha rohkem kui üks hea valik.
Selgitage, et pärast seda, kui Päästja oli õpetanud tähendamissõna halastajast samaarlasest, läks Ta Betaaniasse ja külastas ühe Marta-nimelise naise kodu.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:38–40. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida otsustas teha Marta ja mida tema õde Maarja, kui Päästja nende kodus viibis.
Mida tegi Maarja, kui Päästja nende kodus viibis?
Mida tegi Marta? (Märkige, et fraas tegi tegemist40. salmis viitab hõivatud olemisele.)
Kujutis
Maarja ja Marta
Näidake pilti „Maarja ja Marta” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 45; vt ka LDS.org). Selgitage, et Jeesuse päevil oli külalislahkus väga tähtis. Marta püüdis teha seda, mida temalt perenaisena tavaliselt oodati. Ta koondas oma tähelepanu sellistele ilmlikele asjadele nagu toiduvalmistamine ja serveerimine.
Mida Marta Päästjalt 40. salmi põhjal küsis, mis osutab, et ta muretses ajalike asjade pärast?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:41 ja 42. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja Martale vastas?
Mida võis Päästja sellega mõelda, kui Ta ütles: „Tarvis on vähe, õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud”?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„See oli kiiduväärt, et Marta „muretse[s] ja te[gi] enesele tüli paljude asjadega” (salm 41), kuid evangeeliumi õppimine Meisterõpetajalt oli tarvilikum.” (Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)
Mida võis Päästja sellega mõelda, kui Ta ütles, et Maarja valitud head osa ei võeta temalt ära (vt Lk 10:42)? (Kuna Maarja otsustas kuulata Päästjat, selle asemel et keskenduda ilmlikele asjadele, saab ta vaimseid õnnistusi, mis on igavikulised.)
Mis põhimõte selgub Päästja sõnadest Martale? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma põhimõtte: kui otsustame pühenduda ilmalike asjade asemel vaimsetele, saame me kestvaid õnnistusi.)
Kuidas me saame pühenduda vaimsetele asjadele, kuid hoolitseda ka muude asjade eest, mida on „tarvis” (Lk 10:42), kuid mis pole nii olulised?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem Oaksi sõnad:
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Mõtiskledes erinevate valikute üle, peaksime me pidama meeles, et sellest, et miski on hea, ei piisa. On valikuid, mis on paremad, ja veel teisigi, mis on parimad. ‥
Kaaluge, kuidas me kasutame oma aega nende valikute puhul, mis on seotud televiisori vaatamisega, videomängude mängimisega, Internetis surfamisega või raamatute ja ajakirjade lugemisega. Loomulikult on hea jälgida kosutavat meelelahutust või saada huvitavat teavet. Iga selline asi pole siiski väärt seda osa meie elust, millest me selle saamise nimel loobume. Mõned asjad on paremad ja mõned parimad.” (Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)
Paluge õpilastel vaadata üle eile kirja pandud valikud ja kirjutada iga positiivse valiku kõrvale „hea”, „parem” või „parim”. Paluge ühel või kahel õpilasel tunnistada, kuidas neid on õnnistatud, kui nad on ilmalikele asjadele eelistanud vaimseid asju.
Paluge õpilastel ette kujutada, et nad on põhimisjonärid ja õpetavad Kirikuga tutvujat, kes on püüdnud mõned korrad palvetada ja tunneb, et Jumal pole vastanud. Kirikuga tutvuja kavatseb palvetamisest loobuda.
Kuidas vastaksite sellele murele oma kogemuste põhjal?
Paluge õpilastel uurida Luuka 11. peatükki ja leida tõed, millest võiks olla abi kellelegi, kellele tundub, et Jumal pole tema palvetele kunagi vastanud.
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 11:1–4, selgitades, et kui üks jüngritest oli kuulnud Päästjat palvetamas, palus Ta, et Päästja ka neid palvetama õpetaks, ja Ta tegi seda.
Selgitage, et kui Issand oli õpetanud oma jüngritele, kuidas palvetada, õpetas Ta analoogiate abil palve kohta veel teisigi tõdesid, sealhulgas seda, et Jumal tahab palvetele vastata.
Paluge õpilastel uurida paarides Luuka 11:5–13 ja leida, mida Issand palve kohta õpetas. Selgitage, et Joseph Smithi tõlkes salmidest Luuka 11:5 ja 6 on kirjas: „Ja ta ütles neile: „Teie Isa taevast ei jäta andmata teile, mida iganes te temalt palute.” Ja ta rääkis tähendamissõna, üteldes: „Kellel ‥ ””; märkige ka, et Joseph Smithi tõlkes salmist Luuka 11:14 on kirjas: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab häid ande Püha Vaimu kaudu neile, kes teda paluvad?” Seejärel küsige õpilastelt:
Mida palus üks sõber teiselt 5.–8. salmist loetud tähendamissõnas? Miks?
Miks teie arvates teine sõber esimese palvele vastu tuli? (Võiksite selgitada, et sõna pealekäimine8. salmis viitab sellele, et mees ei jätnud palumist järele ka siis, kui tema sõber algselt ta palvele ära ütles.)
Kui abi vajanud mees sümboliseerib meid ja tema sõber, kellel oli leiba, sümboliseerib meie Taevaisa, mida me peaksime siis Päästja soovitusel tegema, kui me abi vajame?
Kirjutage tahvlile järgmine lõpetamata lause „Kui me palvetame järjekindlalt ja otsime abi vajades Taevase Isa õnnistusi, …”
Mida annab Taevane Isa 13. salmi põhjal neile, kes järjekindlalt palvetavad ja Tema õnnistusi otsivad?
Kuidas te lõpetaksite tahvlil oleva lause Päästja õpetuste põhjal salmides Luuka 11:5–13? (Kui õpilased on vastanud, lõpetage tahvlil olev lause, et selles kajastuks tõde: kui me palvetame järjekindlalt ja otsime abi vajades Taevase Isa õnnistusi, vastab Ta meie palvetele sellisel viisil, mis meid enim õnnistab.)
Soovi korral paluge õpilastel tuua näiteid selle kohta, kui nad on Taevaselt Isalt järjekindlalt õnnistusi otsinud ja siis oma palvetele vastuseid saanud.
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 11:14–54, selgitades, et Jeesus ajas ühest mehest välja kurja vaimu, andis inimestele nõu Jumala sõna kuulata ning hurjutas varisere ja käsutundjaid vaimse võhikluse ja pahelisuse eest.
Lugege õpilastele ette järgmised küsimused ja paluge neil vastuste üle mõtiskleda:
Kas sa oled kunagi midagi nii väga tahtnud, et mõtlesid sellele kogu aeg?
Kuidas saab selline mõtlemine meile negatiivselt mõjuda?
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 12:1–13, selgitades, et kui Päästja seisis suure rahvahulga ees, õpetas Ta oma jüngreid hoiduma silmakirjalikkuse eest. Lisaks meenutas Ta neile, et kõik varjatud asjad saavad ühel päeval ilmsiks, ning et Jumal tunneb oma lapsi ja peab nende üle valvet. Üks mees küsis seejärel Päästjalt, kas Ta räägiks tema vennaga ja veenaks teda pärandit temaga jagama.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 12:14 ja 15. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja mehe palvele vastas.
Millise hoiatuse andis Päästja Temaga olnud inimestele?
Selgitage, et ahnus tähendab millegi üleliia soovimist. Kirjutage tahvlile tõde: Issand käsib meil hoiduda maist vara ahnitsemast.
Miks peaks keegi ahnusest hoiduma? Kuidas aitab see tõde meil elus õnnelikum olla?
Selgitage, et kui Päästja oli käskinud oma jüngritel ahnusest hoiduda, esitas Ta selle käsu tähtsuse selgitamiseks tähendamissõna. Paluge õpilastel lugeda läbi Luuka 12:16–19 ja leida, mitu korda kasutab mees tähendamissõnas sõnu ma, mul ja oma. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Mida selline sage enesekohaste asesõnade ma, mul ja oma kasutamine õpetab meile sellest, millest see mees huvitatud oli?
Kuidas võime me tunda kiusatust olla selle mehe moodi?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 12:20 ja 21. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Jumal mehe ahnuse ja saamahimu kohta. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Kirjutage tahvlile Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem M. Russell Ballardi tsitaat. (See tsitaat pärineb kõnest „Olulisim on see, mis kestab kõige kauem”. Vt 2005. a sügisene üldkonverents.)
„Olulisim on see, mis kestab kõige kauem.” (Vanem M. Russell Ballard)
Kuidas ei koondanud rikas mees tähendamissõnas oma tähelepanu sellele, mis on olulisim?
Miks võiks selle mehe tegusid meeletuteks pidada?
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 12:22–30, selgitades, et Issand rõhutas, et Tema jüngrid oma ajalike vajaduste pärast liialt ei muretseks.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 12:31–34. Selgitage, et Joseph Smithi tõlkes öeldakse 31. salmi täienduseks: „Seega püüdke vaid esile tuua Jumala riiki, ja see kõik antakse teile pealegi.” Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida pidid Päästja jüngrid Tema nõuande põhjal teha püüdma, selle asemel et koondada tähelepanu oma isekatele soovidele.
Mille tegemiseks Jeesus oma jüngritele nõu andis?
Mida neile lubati, kui nad püüaksid esile tuua Jumala riiki?
Kuidas te Päästja õpetused salmides Luuka 12:31–34 ühe põhimõttena kokku võtaksite? (Õpilased võivad kasutada omaenda sõnu, kuid peaksid välja tooma põhimõtte: kui me püüame esile tuua Jumala riiki ja Tema õigemeelsust, aitab Ta rahuldada meie vajadusi ja valmistab koha oma kuningriigis.
Kuidas me saame püüda Jumala riiki esile tuua? (Kui õpilased vastavad, võiksite viidata varem välja toodud põhimõttele pühenduda ilmalike asjade asemel vaimsetele asjadele.)
Tunnistage, kuidas teid on õnnistatud, kui olete püüdnud eelistada ilmalikele asjadele vaimseid ja esile tuua Jumala riiki. Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nende tähelepanu on koondatud rohkem vaimsetele või ilmalikele asjadele. Paluge neil kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, mida nad teevad, et eelistada vaimseid asju ilmalikele ja esile tuua Jumala riiki.
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 12:35–59, selgitades, et Päästja õpetas oma jüngreid Tema teiseks tulemiseks valmistuma. Ta aitas neil mõista, et kus „on palju antud, [seal] nõutakse palju” (salm 48), ja selgitas, et Tema evangeelium põhjustab rahva seas suurt lahkmeelt.
„Juudi ühiskonnas oli külalislahkus väga oluline ning naise au ja maine sõltus osalt sellest, kui hästi ta täitis oma kultuuriruumi ootusi seoses perenaise rolliga. Nende kommete tõttu oleks Marta kaebus, et õde lasi tal üksi talitada (vt Lk 10:40), olnud paljude tolle aja inimeste silmis õigustatud. Kuid Päästja vastas Martale, kiites tema õe valikut: „Maarja on selle hea osa valinud” (Lk 10:42). Päästja vastus tõi selgust selles, et isegi kui tegemist on heade kommetega, pole ühiskondlikud kombed kõige tähtsamad.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 160)
Kui Marta kurtis: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde laseb mind üksi talitada” (Lk 10:40), pidas ta Issandat ekslikult hoolimatuks. Kui meie laseme oma eelistustel segi minna, võivad meil tekkida mõtted või tunded, mis pole vaimses mõttes kasulikud. Oma hella noomitusega tahtis Jeesus aidata Martal oma eelistuste üle järele mõelda ja otsida õnnistusi, mida Ta armastavalt talle anda soovis.
Endine Abiühingu üldjuhataja, õde Bonnie D. Parkin on õpetanud Marta ja Maarja loo abil, kui tähtis on valida parem osa:
„Päästja vastus selgitas ilmekalt, mis oli kõige tähtsam. Tol õhtul Marta kodus polnud hea osa köögis. See oli Issanda jalge ees. Õhtusöök võis oodata. ‥
Igaüks meist püüab valida seda head osa, mida ei saa meilt ära võtta, tasakaalustada oma elus vaimne ja ilmalik. Kas poleks kerge, kui peaksime valima külastusõpetuse ja pangaröövi vahel? Selle asemel on meie valikutel sageli õhkõrn vahe. Meil tuleb valida paljude väärt võimaluste vahel. ‥
Tarvis on vähe, õigupoolest üht – Teda iga päev järgida. Valige seetõttu Issandat Kristust. Valige toituda rõõmsalt Ta sõnust. Valige Talle, kes kõrgest, loota. Valige Tema armastust oo’ta. Valige Talle oma süda anda. Valige võtta hea osa enda kanda.” (Choosing Charity: That Good Part. – Ensign, nov 2003, lk 104, 106)
Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist märkis, mille poolest sõber selles tähendamissõnas meie Taevasest Isast erineb:
„Issanda õppetund oli see, et kui inimene annab vaatamata oma isekusele ja vastumeelsusele seda, mida tema ligimene õigel eesmärgil palub ja mille palumist ta jätkab ka vastuväitmise ja ajutise keeldumise korral, annab Jumal täiesti kindlalt seda, mida palutakse järjekindlalt usus ja õigemeelse kavatsusega. Inimese iseka äraütlemise ning Jumala targa ja head tegeva ootamise vahel pole mingit paralleeli. Selleks, et palve oleks tõhus, tuleb olla teadlik tõelisest vajadusest selle järele ja Jumalat tõeliselt usaldada. Isa viivitab vahel halastavalt andmisega, et palve võiks olla veelgi tulihingelisem.” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 435)
