Paulus jutlustas evangeeliumi Väike-Aasias (tänapäeva Türgis) ning hoiatas Efesose lähedal Mileetose linnas tulevasest usust taganemisest ja innustas preesterluse juhte Kiriku liikmete eest hoolt kandma. Seejärel läks ta Jeruusalemma, kus teda taga kiusati ja ta vangistati. Seistes Antoniuse linnuse (Rooma väesalkade peatumispaiga) trepil, jagas Paulus oma pöördumislugu.
Paulus teenib Väike-Aasias ja rändab Jeruusalemma, kus teda pekstakse ja ta vangistatakse
Paluge õpilastel meenutada aega, millal nad pidid perest, sõpradest või teistest, kellest nad hoolivad, päevi, nädalaid või kuid eemal olema.
Millised tunded valdasid enne lahkumist teid või neid, kellega te koos olite?
Mida te ütlesite üksteisele enne lahkuminekut?
Selgitage, et kolmanda misjonirännaku ajal viibis Paulus Makedoonias, Kreekas ja Väike-Aasias. Selle rännaku ajal tekkis tal tunne, et ta peab naasma Jeruusalemma. Teel olles tegi ta peatusi, et Kiriku liikmetele jutlustada ja head aega öelda. Troast lahkumise eelõhtul, uuel hingamispäeval (pühapäeval), tulid Paulus ja jüngrid kokku sakramenti võtma (vt Ap 20:7). Seejärel kõneles Paulus pühadega poole ööni.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 20:9–12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus noore mehega, kelle nimi oli Eutühhos, kui ta Pauluse jutluse ajal magama jäi.
Mis Eutühhosega juhtus?
Mida tegi Paulus, et näidata, et ta seda noort meest armastab ja temast hoolib?
Kuidas peegeldus Pauluse tegudest Päästja teenimistöö?
Selgitage, et Paulus veetis umbes kolm aastat oma kolmandast misjonirännakust Efesose inimeste seas töötades. Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 20:13–17, selgitades, et teel Jeruusalemma peatus Paulus Efesose külje all Mileetoses ja saatis Efesose Kiriku juhtidele sõna temaga kokku saada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 20:18–23. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus oma teenimise kohta selgitas.
Kuidas Paulus oma misjoniteenistust kirjeldas?
Mida võis tähendada Pauluse ütlus, et ta „ei pidanud salajas midagi” (salm 20) neilt, keda ta õpetas?
Millega oli Paulus nõus Issanda teenijana 23. salmi põhjal kokku puutuma?
Selgitage, et Paulus oli Jeruusalemmas eriti suures ohus, kuna sealsed juutide juhid suhtusid temasse kui äraandjasse, sest ta püüdis jutlustada Jeesuse Kristuse evangeeliumi.
Miks oli Paulus nõus Jeruusalemma minema, selle põhjal, mis on kirjas 22. salmis?
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Apostlite teod 20:24–27. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida oli Paulus valmis Issanda teenijana tegema.
Mida oli Paulus valmis Issanda teenijana 24. salmi põhjal tegema?
Selgitage, et ingliskeelses VAP Piibli väljaandes on kirjas, et Paulus lõpetas oma elukorra ja ametikohustused, mis ta oli saanud Issanda käest, rõõmuga.
Mida Pauluse eeskuju meile teenimise kohta õpetab? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: tõelised Issanda teenijad täidavad ustavalt oma kohustusi ja tunnevad seda tehes rõõmu.)
Mida ustav kohustustetäitmine teie jaoks tähendab?
Kuidas me saame seda tõde ellu rakendada?
Paluge õpilastel rääkida ajast, mil nemad või mõned nende tuttavad otsustasid kogu jõust Issandat teenida ja tundsid suurt rõõmu.
Meenutage õpilastele, et Paulus külastas Efesose Kiriku juhte viimast korda, enne kui ta Jeruusalemma minema hakkas.
Kui te oleksite olnud Pauluse asemel ja teadnud, et te Efesose Kiriku juhte enam ei näe, millist nõu te neile enne lahkumist annaksite?
Paluge õpilastel lugeda läbi Apostlite teod 20:28–31 ja leida Pauluse hoiatused neile Kiriku juhtidele.
Mille eest Paulus neid juhte hoiatas?
Selgitage, et Paulus võrdles truudusetuid inimesi, kes ustavaid Kiriku liikmeid petavad, huntidega.
Mis fraasiga me kirjeldame nende olukorda, kes tõest eemale pöörduvad ja püüavad teisi tõest eemale juhtida? (Usust taganemine. Selgitage, et Paulus hoiatas Kiriku juhte usust taganemise eest, mis Kirikut tulevikus ees ootas.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 20:36–38. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Kiriku juhid Pauluse lahkumisele reageerisid. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 21:1–10, selgitades, et Paulus jätkas teed Jeruusalemma ja peatus eri piirkondades, et Kiriku liikmetega teel olles aega veeta. Peatudes Tüürose-nimelises linnas, andsid mõned jüngrid, kes ilmselgelt Pauluse turvalisuse pärast muretsesid, talle nõu, et ta Jeruusalemma ei läheks (vt Ap 21:4).
Kaisareas kuulutas prohvet Aagabus prohvetlikult, mis Paulusega Jeruusalemmas juhtub. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 21:11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Aagabus prohvetlikult kuulutas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 21:12–14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Paulus ja ta kaaslased prohvetlikule kuulutusele reageerisid.
Kuidas Pauluse kaaslased prohvetlikule kuulutusele reageerisid?
Kuidas reageeris prohvetlikule kuulutusele Paulus? Mis teile Pauluse vastuse juures muljet avaldab?
Mis põhimõtet õpetab Paulus oma eeskujuga tõeliseks Issanda teenijaks olemise kohta? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: tõelised Issanda teenijad tahavad täita Jumala tahet hoolimata sellest, palju see neile maksma läheb.)
Paulus saabus Jeruusalemma ja andis oma misjonitööst aru kohalikele Kiriku juhtidele. Ta läks pühakotta ja kui üks Paulust misjonirännakute tõttu tundnud juudirühm teda nägi, kuulutasid nad, et ta oli valeõpetaja, kes õpetas Moosese seaduse vastu ja tõi paganaid seadusvastaselt pühakotta. Selle süüdistuse tõttu tõmbas rahvajõuk Pauluse pühakojast välja ja hakkas teda peksma. Asjasse sekkusid Rooma sõjamehed, kes viisid ta kohtumõistmisele. Antoniuse linnuse trepil (vt Piibli kaart nr 12, „Jeruusalemm Jeesuse ajal”) küsis Paulus sõjameestelt, kas ta võiks rahvaga rääkida.
Paulus räägib oma usulepöördumisest ja tunnistab Jeesusest Kristusest
Kirjutage tahvlile sõna usule pöörduma ja selgitage, et sõna pöörduma üheks tähenduseks on muutuma. Küsige õpilastelt, kuidas saab muuta vett, nii et seda saaks kasutada eri eesmärkidel. (Näiteks saab vett muuta jääks.) Paluge õpilastel mõtiskleda muutuse üle, mis kaasneb evangeeliumisse pöördumisega.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 22:1–5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Paulus ennast kirjeldas, kui ta Jeruusalemmas Antoniuse linnuse trepil juutidele kõneles.
Milline oli Paulus enne seda, kui ta usule pöördus ja Jeesuse Kristuse jüngriks sai?
Kirjutage tahvlile järgmised küsimused ja pühakirjaviited või andke need õpilastele käsilehel. Jagage õpilased viide rühma ja andke igale rühmale üks küsimus. Paluge õpilastel lugeda läbi neile antud küsimusega seotud pühakirjasalmid ja vastata küsimusele vihikus või pühakirjapäevikus.
Kuidas Paulus oma esialgset nägemust kirjeldab? (Ap 22:6–9)
Keda Paulus Damaskuses kohtas ja mille ta tagasi sai? (Ap 22:12–13)
Mida Ananias Pauluse kohta prohvetlikult kuulutas? (Ap 22:14–15)
Kuidas näitas Paulus usku Jeesusesse Kristusesse? (Ap 9:18; 22:16)
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil oma vastused ette kanda. Paluge mõnel õpilasel teha kokkuvõte, mida nad Pauluse usulepöördumise kohta õppisid. (Lisaks võiksite selgitada, et pärast esialgset nägemust ja enne misjonärina teenimist veetis Paulus kolm aastat Araabias, mis oli tõenäiliselt vaimne ettevalmistus- ja kasvuperiood [vt Gl 1:11–18].) Seejärel küsige:
Kuidas Paulus teie arvates usulepöördumise tulemusena muutus?
Mis juhtus, mistõttu need muutused aset leidsid?
Mis selgub Pauluse uselepöördumisest selle kohta, kuidas meie saame usule pöörduda? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: meie usulepöördumine on täielik, kui kuuletume Jeesuse Kristuse sõnadele.)
Kuidas on sellest põhimõttest abi kellelegi, kes tahab usule pöörduda?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Noorte Naiste üldjuhataja, õde Bonnie L. Oscarsoni tsitaat, milles ta selgitab, kuidas tunnistus evangeeliumist ja tõeline pöördumine evangeeliumisse omavahel erinevad:
Kujutis
Bonnie L. Oscarson
„Tõeline pöördumine on rohkemat kui lihtsalt teadmised evangeeliumi põhimõtetest, ja eeldab isegi rohkemat kui tunnistust nendest põhimõtetest. Evangeeliumi kohta võib saada tunnistuse ka ilma, et selle järgi elada. Olla tõeliselt pöördunu tähendab, et me tegutseme vastavalt sellele, mida me usume. ‥
Me pöördume, kui käitume õigemeelsete põhimõtete järgi, mida õpime kodus ja klassiruumis. Me pöördume, kui elame puhast ja vooruslikku elu ning naudime Püha Vaimu kaaslust.” (Olge pöördunud. – 2013. a sügisene üldkonverents)
Lugege ette järgmine küsimus või kirjutage see tahvlile: Kuidas ma saan tõeliselt evangeeliumisse pöörduda? Paluge õpilastel kirjutada vastused vihikusse või pühakirjapäevikusse.
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 22:17–30, selgitades, et Paulus ütles kuulajaskonnale, et pärast usulepöördumist saatis Issand ta Jeruusalemmast ära, et ta oleks misjonär paganate seas. Seejärel kuulutas kuulajaskond, et ta tuleks hukata. Paulus viidi Rooma sõjaväe ülempealiku ette Jeruusalemmas, kes otsustas, et Paulusele tuleb piitsa anda. Seda karistamisviisi kasutati tavaliselt selleks, et kurjategijaid alandada ja neilt infot saada. Kuid kui Rooma ametikandjad said teada, et Paulus on Rooma kodanik, otsustasid nad, et ei anna talle piitsa, kuna Rooma kodaniku kinnisidumine ja piitsaga peksmine „ilma kohtu otsuseta” oli Rooma seaduse vastu (salm 25). Selle asemel viisid nad ta juutide riiginõukogu, Suurkohtu ette.
Apostel Paulus julges tunnistada Jeesusest Kristusest, kuigi sel olid tõsised tagajärjed (vt Ap 22:1–24). President Thomas S. Monson õpetas, et julgust teha õigesti ka siis, kui see pole populaarne, nõutakse Jeesuse Kristuse jüngritelt ikka veel:
„Julgusel on mitu nägu. Kristlik kirjanik Charles Swindoll kirjutas: „Julgust ei lähe vaja vaid võitlusväljal ‥ või majas varga kinni püüdmiseks. Julguse tõelised proovilepanekud ei torka sugugi nii palju silma. Need on seesmised proovilepanekud, nagu jääda ustavaks ka siis, kui keegi ei näe, ‥ nagu vääritimõistmise korral üksi seista.” Ma lisaksin sellele, et seesmise julguse alla käib õige asja tegemine hirmust hoolimata, meie uskumuste kaitsmine, isegi kui meid naeruvääristatakse, ja põhimõtetele kindlaks jäämine, isegi kui meid ähvardab oht sõpradest või sotsiaalsest staatusest ilma jääda. See, kes seisab vankumatult õige asja eest, peab olema valmis aeg-ajalt ka teiste halvakspanu või ebasoosingut taluma.” (Ole vahva ja tugev. – 2014. a kevadine üldkonverents)