Paulus õpetas, et Filipi pühad oleksid palvemeelsed ja otsiksid seda, mis on õigemeelne. Lisaks kuulutas ta oma usaldusest Jeesuse Kristuse vastu, kes teeb ta vägevaks ja suuteliseks. Oma kirja lõpus tänas Paulus Filipi pühasid veel kord selle eest, et nad talle toeks olid, kui ta seda vajas.
Paulus õpetab, et Filipi pühad oleksid palvemeelsed ja otsiksid seda, mis on õigemeelne
Kirjutage järgmised laused enne tunni algust eraldi paberilehtedele ja andke iga paber erinevale õpilasele:
„Ma olen mures, kas ma eesootava kontrolltöö ära teen.”
„Ma olen mures pereliikme pärast, kes on haige.”
„Ma olen mures, kas ma suudan oma tõekspidamiste kaitseks välja astuda.”
„Ma olen mures, kas minust saab edukas misjonär.”
Alustage tundi, kirjutades tahvlile sõna mure. Märkige, et me kogeme kogu oma elu probleeme ja olukordi, mis võivad panna meid muretsema. Paluge õpilastel, kellele te paberid andsite, ühekaupa püsti tõusta ja oma lause ette lugeda. Paluge õpilastel meenutada, millal neil on olnud sarnaseid muresid.
Milliseid muresid võime me probleemide või raskete olukordade tõttu veel tunda?
Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse mõnest probleemist, mille üle nemad või mõned nende tuttavad muretsevad. Paluge neil otsida Filiplastele 4. peatükki uurides tõde, millest saab neile muretsedes abi olla.
Meenutage õpilastele, et Paulus kiitis kirjas Kiriku liikmetele Filipis liikmeid nende ustavuse eest (vt Fl 2:12) ja õpetas neile igavestest tasudest, mis on kättesaadavad neile, kes toovad ohvreid Jeesuse Kristuse nimel ja on Talle ustavad. Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 4:1–5, selgitades, et Paulus andis pühadele nõu jääda kindlalt Issandale ustavaks, olla Temas rõõmsad ja lasta oma leebusel saada teatavaks kõigile inimestele.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette esimene fraas salmist Filiplastele 4:6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Pauluse nõuanne pühadele. Selgitage õpilastele, et fraas „ärge muretsege ühtigi” tähendab Kreeka keelest tõlgituna, et ärge olge millegi pärast üleliia mures.
Kirjutage tahvlile fraas „Kui me Jeesuse Kristuse ustavate järgijatena …”.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette salmi Filiplastele 4:6 ülejäänud osa. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus pühadel muretsemise asemel teha soovitas. Võiksite selgitada, et anumine on alandlik ja tõsimeelne palumine.
Kuidas te Pauluse juhised 6. salmis kokku võtaksite? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile sarnase „kui – siis” lausena: kui me Jeesuse Kristuse ustavate järgijatena palvetame anumisega ühes tänuga, …)
Lisage tahvlil olevale lausele sõna siis. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 4:7. Teistel paluge teksti jälgida ja leida õnnistused, mida Paulus lubas, kui palvetada anumisega ühes tänuga. Selgitage, et sõna hoiab tähenduseks selles salmis on kreeka keelest tõlgituna kaitseb.
Kuidas te Pauluse lubatud õnnistuse kokku võtaksite? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile sõna siis järele. Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me Jeesuse Kristuse ustavate järgijatena palvetame anumisega ühes tänuga, siis õnnistab Jumal meid oma rahuga.)
Kuidas aitab palves tänu väljendamine meile muretsemise puhul rahu tuua?
Mille eest Jumala rahu meie südant ja mõtteid kaitseb?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Teistel paluge kuulata, kuidas me saame veel Jumala rahust abi saada:
Kujutis
Vanem Richard G. Scott
„Kuna Taevaisa austab teie valikuvabadust, ei sunni Ta teid kunagi Tema poole palvetama. Kui te aga seda valikuvabadust rakendate ja Teda oma ellu igakülgselt kaasate, täidab teie südant rahu, rõõmus rahu. See rahu aitab teil näha oma heitlusi igaveses valguses. See aitab teil tulla nende väljakutsetega toime igavesest vaatenurgast lähtuvalt.” (Sea usu rakendamine esikohale. – 2014. a sügisene üldkonverents)
Kuidas saab Jumala rahu vanem Scotti sõnul meile meie väljakutsete juures abiks olla?
Millal olete te muret tundes palvetanud anumisega ühes tänuga ning teid on õnnistatud Jumala rahuga?
Paluge õpilastel järele vaadata, millisest murest nad varem õppetunnis kirjutasid. Innustage neid palvetama anumisega ühes tänuga, selle asemel et muretseda. Kui õpilased kirjutasid kellegi teise murest, julgustage neid jagama seda põhimõtet selle inimesega.
Et valmistada õpilasi välja tooma veel ühte põhimõtet, mida Paulus Filipi pühadele õpetas, jagage klass kolmeks. Paluge, et üks kolmandik klassist mõtleks oma lemmiktoidule, teine kolmandik karikatuurile või naljaloole ja viimane kolmandik millelegi templis nähtule või kogetule. Paluge õpilastel 30 sekundit ainult sellele mõttele keskenduda.
Kuidas ja kas üldse sellele mõttele keskendumine teid mõjutas?
Märkige, et see, millest me mõtleme, saab avaldada mõju meie soovidele ja käitumisele. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 4:8 ja 9. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida manitses Paulus Filipi pühasid mõtlema ja tegema. Võiksite selgitada, et mõtlemise all peetakse siin silmas hoolikat, lakkamatut mõtisklemist.
Paluge õpilastel soovi korral kõik need liigitused ära märkida, millele Paulus pühasid mõtlema juhatas.
Mida soovitas Paulus Kiriku liikmetel teha lisaks nendele asjadele mõtlemisele?
Milliseid õnnistusi lubas Paulus pühadele, kui nad tema õpetusi ja eeskuju järgivad?
Milline põhimõte selgub sellest, mida Paulus õpetas ustavatele pühadele salmides Filiplastele 4:8 ja 9? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid välja tooma põhimõtte: kui ustavad pühad keskenduvad oma mõtetes sellele, mis on õigemeelne, ning järgivad apostleid ja prohveteid, on Jumala rahu nendega.)
Kuidas keskendumine sellele, mis on õigemeelne, saab avaldada mõju meie soovidele ja käitumisele?
Paluge õpilastel avada Kallihinnalises Pärlis usuartiklid. Paluge ühel õpilasel lugeda ette kolmeteistkümnes usuartikkel. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mille poolest see usuartikkel ja salm Filiplastele 4:8 omavahel sarnanevad.
Milliseid sarnasusi te neis kahes salmis märkate?
Märkige, et kui prohvet Joseph Smith tsiteeris kolmeteistkümnendas usuartiklis seda salmist Filiplastele 4:8 pärit „Pauluse manitsust”, asendas ta „sellele mõelge” aktiivsema fraasiga „me püüdleme kõige selle poole”.
Miks on meil teie arvates tähtis püüelda selle poole, mis on aus, ustav, kõlbeliselt puhas, vooruslik, armas või kiiduväärne?
Kuidas selliste asjade poole püüdlemine aitaks meil ka oma mõtetes nendele asjadele keskenduda?
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge ühel õpilasel igast rühmast anda teistele teada, mille üle tema rühmas iga küsimuse puhul arutleti.
Kuidas on rahu Jumal näidanud, et Ta on teiega, kui olete oma mõtetes keskendunud õigemeelsetele asjadele?
Paluge õpilastel kirjutada pühakirjapäevikusse või vihikusse üks moodus, kuidas nad saavad keskenduda oma mõtetes paremini õigemeelsetele asjadele ning järgida Jumala apostleid ja prohveteid.
Tehke kokkuvõte salmist Filiplastele 4:10, selgitades, et Paulus tänas Filipi pühasid, et nad olid talle katsumustes toeks olnud ja temast hoolinud.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 4:11 ja 12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida oli Paulus pühadele öeldu põhjal õppinud.
Mida oli Paulus õppinud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 4:13 ja 14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis oli Pauluse jõuallikas. Selgitage, et tema (salm 13) tähendab Kristust.
Kes oli Pauluse sõnul tema jõuallikas?
Selgitage, et Paulus rääkis 13. salmis sellest, et kuna Jeesus Kristus oli teinud ta vägevaks, suutis ta teha kõike, mis oli Jumalale meele järgi või mida Jumal nõudis, ning olla sealhulgas rahul sellega, mis tal oli.
Mis tõde selgub 13. salmist? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase tõe: me suudame kõike tänu Jeesusele Kristusele, kes annab meile jõudu [vt ka Al 26:12].)
Mida me saame teha, et Jeesuselt Kristuselt jõudu saada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast. Teistel paluge kuulata, mida see jõud meil teha võimaldab:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Jumal valab välja väe ja jõu õnnistusi, mis võimaldavad meil saavutada asju, mida me ise kaugeltki ei suudaks. Tänu Jumala imelisele armule võivad Tema lapsed ületada petise allhoovused ja vesiliivad, tõusta patust kõrgemale ja „saa[da] täiuslikuks Kristuses” (Mn 10:32).” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Kuidas meie võiksime saada sellise jõu või armu osaliseks? (Mõned võimalikud vastused: suurem vastupidamisvõime, kindlameelsus, vaprus, kannatlikkus, sihikindlus ning füüsiline, hingeline, vaimne vastupidavus ja jõud.)
Millal on Jeesus Kristus andnud teile jõudu teha midagi head? (Soovi korral rääkige ka mõnest oma kogemusest.)
Paulus lõpetab oma kirja filiplastele tänuavaldusega
Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 4:15–23, selgitades, et Paulus tänas taas Filipi pühasid, et nad olid talle raskel ajal toeks olnud. Pühade annid olid Jumalale meelepäraseks annetuseks ja Paulus lubas, et Jumal rahuldab ka nende vajadused.
Lõpetuseks tunnistage selles õppetunnis arutatud tõdedest.
Aidake õpilastel jätta meelde salm Filiplastele 4:13, kirjutades selle tahvlile ja lugedes seda üheskoos ette. Kustutage üks sõna ja korrake salmi taas üheskoos. Korrake seda, kuni kõik sõnad on kustutatud.
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud, kuidas tänulik suhtumine saab olla meile õnnistuseks igas võimalikus katsumusterohkes, sealhulgas sellises olukorras, mis võib meile muresid tekitada:
„Õigupoolest ei räägi enamik pühakirjaviiteid millegi eest tänulik olemisest, vaid pigem vihjatakse neis üleüldisele tänumeelsusele või tänulikule hoiakule. ‥
Me saame otsustada olla tänulikud, mis ka ei juhtuks.
Selline tänulikkus ületab kõik meie ümber toimuva. See on üle pettumusest, heidutatusest ja meeleheitest. ‥
Kui oleme Jumalale tänulikud antud olukorras, võime tunda keset katsumust mahedat rahu. Võime ka muret tundes südames kiitust avaldada. Võime ülistada valu käes Kristuse lepitust. Võime tunda kibedal kalgil kurbusehetkel taevase süleluse soojust ja lähedust. ‥
Tänulikkus Taevaisa ees avardab meie arusaamist ja puhastab vaatevälja.” (Tänulik igas olukorras. – 2014. a kevadine üldkonverents)
President Thomas S. Monson õpetas rahust, mis võib meile osaks saada, kui me palvetame:
„Esineb aegu, mil te kõnnite rajal, mis on okkaline ja palistatud raskustega. Võib tulla ette aegu, mil tunnete, et olete heade andide Andjast eemal, Temast ära lõigatud. Te muretsete, et kõnnite omapead. Usu asemele tuleb hirm.
Kui leiate end sellisest olukorrast, palun ärge unustage palvetamist. Mulle meeldivad president Ezra Taft Bensoni sõnad palve kohta. Ta ütles:
„Loota palve peale – see nõuanne on kogu mu elu jooksul olnud väärtuslikum kõigest, mis mulle on ‥ antud. See on mu elu lahutamatu osa – ankur, jõuallikas, minu teadmiste alus jumalikest asjadest. ‥
Kuigi elus tuleb ette ebaõnnestumisi, leiame palves kinnitust, sest Jumal toob hinge rahu. See rahu, hingerahu, on suurim õnnistus elus.” (Ezra Taft Benson. Pray Always. – Ensign, veebr 1990, lk 4–5)
Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:6–7).
Milline imeline lubadus! Rahu on see, mida me otsime, mille järele igatseme.
Meid ei saadetud siia maailma omapead kõndima. Milline imeline väe, jõu ja lohutuse allikas, on kõigi meie päralt!” (Me ei kõnni kunagi üksi. – 2013. a sügisene üldkonverents)
„Paulus manitses pühasid mõtlema hoolikalt ja lakkamatult sellele, mis on tõsine, õige, kasin, armas ja hea kuulda (Fl 4:8). Kui prohvet Joseph Smith ‥ tsiteeris seda „Pauluse manitsust” kolmeteistkümnendas usuartiklis, asendas ta „sellele mõelge” aktiivsema fraasiga „püüdleme kõige selle poole” (13. UA; kaldkiri lisatud). Vanem Joseph B. Wirthlin (1917–2008) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on manitsust „püüelda kõige selle poole” selgitanud:
„Sõna püüdlema tähendab hakata otsima, püüda leida, püüda saada. See nõuab aktiivset, teadlikku ellusuhtumist. ‥ Selle vastand on passiivne ootamine, et midagi head leiab aset ilma igasuguste meiepoolsete jõupingutusteta.
Me saame täita oma elu heaga, jätmata ruumi millelegi muule. Meil on nii palju head, mille vahel valida, et me ei pea iial milleski halvas osalema. ‥
Kui me püüdleme kõige selle poole, mis on vooruslik ja armas, leime me selle kindlasti. Ja vastupidi, kui püüdleme halva poole, siis leiame me ka seda” (Seeking the Good. – Ensign, mai 1992, lk 86).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 437–438)
Ka vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud Kiriku liikmetele nõu „otsida kõiges seda, mis on hea ja meeltülendav. ‥
Arvestades kõige maailmas valitsevaga, võib olla kerge koondada oma tähelepanu negatiivsetele või halbadele asjadele või raisata oma energiat kahtlase väärtuse ja küsitavate tulemustega ajenditele ja ettevõtmistele. ‥
Minu arvates sunnib viimse aja pühasid tagant tähtis kohustus Issandas rõõmutseda, kiita Teda Tema headuse ja armu eest, mõtiskleda südames Tema igaveste tõdede üle ja häälestada oma süda õigemeelsusele. ‥
Jumal on kehtestanud enne maailma rajamist igavese seaduse, et kuidas keegi külvab, nõnda ta ka lõikab. Kui me mõtleme halbu mõtteid, toob meie keel kuuldavale siivutuid sõnu. Kui räägime paheliselt, jõuame lõpuks paheliste tegudeni. Kui meie mõtted keerlevad maailmas valitseva lihalikkuse ja halva ümber, tundub maisus ja õiglusetus meile normaalse eluviisina. Kui mõtiskleme seksuaalse kõlblusetusega seotud asjadele, on peagi kõik meie arvates kõlblusetud ja roojased ning see lõhub barjääri meie ja maailma vahel. ‥
Seevastu, kui mõtiskleda südames õigemeelsete asjade üle, saavad meist õigemeelsed.” (Think on These Things. – Ensign, jaan 1974, lk 46–48)
Seda väge, mida Jeesus Kristus annab meile kõige hea suutmiseks, nimetatakse armuks (vt märksõna „Arm”. – Pühakirjajuht). President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud selle väe kohta, mida Jeesus Kristus meile kõige hea suutmiseks annab, järgmist:
„[Kristuse] armastuse vägevat väljendust kutsutakse pühakirjades tihti Jumala armuks – jumalikuks abi ja väe anniks, tänu millele me kasvame ekslikest ja piiratud olevustest, kes me praegu oleme, ülendatud olevusteks, kellel on „tõde ja valgust, kuni [me saame] tões hiilgavaks ja [me tunneme] kõiki asju” (ÕL 93:28). ‥
Jumal valab välja väe ja jõu õnnistusi, mis võimaldavad meil saavutada asju, mida me ise kaugeltki ei suudaks. Tänu Jumala imelisele armule võivad Tema lapsed ületada petise allhoovused ja vesiliivad, tõusta patust kõrgemale ja „saa[da] täiuslikuks Kristuses” (Mn 10:32).
Kuigi meil kõigil on nõrkusi, võime need ületada. Tõepoolest just läbi Jumala armu, kui me ennast alandame ja usku omame, võivad nõrgad asjad saada tugevaks (vt Et 12:27).
Kogu meie elu jooksul annab Jumala arm ajalikke õnnistusi ja vaimseid ande, mis suurendavad meie võimeid ja rikastavad meie elu. Tema arm täiustab meid. Tema arm aitab meil saada parimateks inimesteks. ‥
Kas me mõistame, kui palju võlgneme Taevasele Isale, ja anume kogu hingest, et saada Jumala armu?” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Vanem John H. Groberg Seitsmekümnest on toonud näite sellest, kuidas Jumal andis ühele ustavale mehele jõudu õigemeelse ülesande täitmiseks (vt The Lord’s Wind. – Ensign, nov 1993, lk 26–28).