Raamatukogu
101. õppetund: Roomlastele 8–11

101. õppetund

Roomlastele 8–11

Sissejuhatus

Paulus õpetas õnnistustest, mis kaasnevad vaimse uuestisünni ja Taevase Isa tahtele alistumisega. Lisaks õpetas ta sellest, et Iisrael lükkab Jumala lepingu tagasi ja evangeeliumi levitatakse paganate seas.

Õpetamissoovitused

Roomlastele 8

Paulus kirjeldab õnnistusi, mis kaasnevad vaimse uuestisünniga

Alustage õppetundi küsides:

  • Mis on pärand?

  • Kui te võiksite kellegi vara pärida, siis kelle vara te valiksite ja miks?

  • Kes tavaliselt kellegi vara pärib?

Paluge õpilastel mõtiskleda, milliseid õnnistusi võib keegi saada kogu Taevase Isa vara pärijana. Paluge õpilastel otsida salme Roomlastele 8:1–18 uurides, mida me peame tegema, et pärida kõik, mis on Taevasel Isal.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette salmid Roomlastele 8:1, 5–7 ja 13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus „liha järgi” elamise ehk patustama kaldumise ja „Vaimu järgi” elamise kohta (salm 5).

  • Mida tähendab „liha mõtteviis”? (salm 6) (Tähelepanu koondamine füüsilise keha kirgedele ja himudele.)

  • Mida tähendab „Vaimu mõtteviis”? (salm 6)

Selgitage, et ihu tegude suretamine (vt salm 13) tähendab oma sureliku kehaga seotud nõrkuste, kiusatuste ja pattude surmamist või mahasurumist (vt Mo 3:19).

  • Mis põhimõte selgub 13. salmist selle kohta, mis aitab meil saada jagu loomupärase inimese kalduvusest patustada? (Aidake õpilastel välja tuua põhimõte: me võime saada jagu loomupärase inimese kalduvusest patustada, kui järgime Vaimu mõjutust. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Roomlastele 8:14–16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütleb Paulus nende kohta, kes Vaimu järgivad.

  • Mida ütleb Paulus nende kohta, kes Vaimu järgivad?

Selgitage, et „meie vaimu” (salm 16), mis tähendab meie vaimukeha, lõi Taevane Isa; see teeb igast inimesest sõna otseses mõttes Taevase Isa lapse. Vaimne uuestisünd või Jumala poegade ja tütardena lapseõiguse saamine evangeeliumilepingus leiab aset aga siis, kui sõlmida Jumalaga lepinguid talituste kaudu ja seejärel neid lepinguid pidada. Püha Vaimu kaaslusest nähtub, et sellised inimesed pole ainuüksi Jumala vaimulapsed loomise tõttu, vaid on ka Tema lepingulapsed.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Roomlastele 8:17 ja 18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kelleks Jumala lepingulapsed saada võivad.

  • Kelleks võivad Jumala lepingulapsed saada? (Kirjutage tahvlile järgmine põhimõte, jättes sõna ustavad asemele lünga: Kui me oleme Jumala ustavad lepingulapsed, võime saada Kristuse kaaspärijateks kõiges, mis on Taevasel Isal.)

  • Kes on kaaspärija? (Keegi, kes pärib teiste pärijatega võrdse osa.)

  • Mida peavad Jumala lepingulapsed tegema 17. salmi põhjal, et saada Kristuse kaaspärijaks?

Selgitage, et kannatada ühes Jeesuse Kristusega (vt salm 17) ei tähenda, et me kannatame, mida kannatas Päästja osana oma lepitusohvrist. See tähendab öelda end Päästja-sarnaselt lahti kõigest jumalatust, pidada käske ja taluda ustavalt vastuseisu (vt Mt 16:24; JST, Matteuse 16:26 Õpiabides). Lõpetage tahvlile kirjutatud põhimõte, lisades sellele sõna ustavad. Joonistage tahvlile kolmetulbaline tabel. Pange esimesele tulbale pealkirjaks „Nõuded”, keskmisele „Vastuseis” ja kolmandale „Pärand”. Kirjutage õpilaste vastused järgmistele küsimustele õigesse tulpa.

  • Mida meilt nõutakse, et meid saaks pidada Jumala ustavateks lepingulasteks?

  • Millist vastuseisu me võime kogeda, kui püüame elada Jumala ustavate lepingulastena?

  • Milliseid õnnistusi võime me Taevaselt Isalt pärida, kui püüame elada Tema ustavate lepingulastena? (Üks võimalik vastus on see, et me võime saada Taevase Isa sarnaseks. [Vt märksõna „Inimene, inimesed”. – Pühakirjajuht.])

Paluge õpilastel mõtiskleda tahvlil olevatele loeteludele.

  • Millised on Kristuse kaaspärijatele esitatud nõuded võrreldes õnnistustega Pauluse õpetuste põhjal 18. salmis? Miks?

Selgitage, et me loeme salmidest Roomlastele 8:19–30, et Paulus õpetas, et Vaim tuleb meile meie nõrkustes appi ja aitab meil teada, mille eest palvetada. Lisaks loeme Joseph Smithi tõlkest Roomlastele 8:29–30, et Jeesus Kristus kutsuti surelikkusele eelnenud elus Jumala laste Päästjaks: „Sest tema, keda ta on ette ära tundnud, on ta ka ette ära määranud olema tema enda näo sarnane, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. Aga keda ta on ette ära määranud, tema on ta ka kutsunud, ja tema, keda ta on kutsunud, tema on ta ka pühitsenud, ent tema, keda ta on pühitsenud, teda on ta ka austanud.”

NB! Salmides Roomlastele 8:29–30 tähendab fraas ette ära määranud ette määrama või ametisse kutsuma. Mõnda Pauluse õpetust ettemääramisest uurivad õpilased Efeslastele 1. peatükki käsitlevas õppetunnis.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Roomlastele 8:28 ja 31–39. Teistel paluge teksti jälgida ja leida tõed, mida Paulus õpetas Jumala armastuse kohta seoses surelikkuses kohatavate vastuseisu, väljakutsete ja kannatustega. Märkige, et Joseph Smithi tõlge salmist Roomlastele 8:31 asendab fraasi „olla meie vastu” fraasiga „meist võitu saada”.

  • Mis tõed selguvad nendest salmidest? (Õpilased võivad välja tuua mitmeid tõdesid, sealhulgas tõe: kui me armastame Jumalat, tuleb meile kõik ühtlasi heaks. Jeesuse Kristuse kaudu võime me saada jagu kõigist surelikkuses kohatavatest väljakutsetest ja kannatustest. Miski ei saa lahutada meid Jumala armastusest, mis väljendub Jeesuse Kristuse lepituses.)

  • Kuidas Jeesus Kristus ja Tema õpetused aitavad meil surelikkuses kohatavatest väljakutsetest ja kannatustest jagu saada?

  • Millised väljendid nendes salmides teile eriti silma jäävad, kui võtta arvesse väljakutseid ja kannatusi, mis on surelikkuses teile osaks saanud? Miks?

  • Kuidas olete tundnud keset väljakutseid ja kannatusi Jumala armastust?

Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, mille tegemiseks nad tunnevad õhutust, et Jeesuse Kristuse kaudu oma väljakutsetest ja kannatustest jagu saada. Innustage neid kirjapandut rakendama.

Roomlastele 9–11

Paulus õpetab, et Iisrael lükkab Jumala lepingu tagasi ja evangeeliumi levitatakse paganate seas

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad teeksid järgmistes olukordades:

  1. Te külastate koos koguduse juhatajaga noort meest, kelle pere on Kirikus aktiivne, tema aga ei ole. Kui koguduse juhataja püüab sõbralikult aidata noorel mehel mõista, mis on selle tagajärjed, kui evangeeliumi järgi ei elata, ütleb noor mees: „Ärge muretsege! Ma olen ristitud ja mu vanemad on aktiivsed. Jumal ei jäta mind ilma ühestki õnnistusest.”

  2. Te saite hiljuti sõbraks teist usku noore naisega. Ta küsib, milliste käitumisnormide järgi te elate. Kui olete mõnda Issanda käitumisnormi selgitanud, ütleb ta: „Ma ei mõista, miks te kõike seda teete. Päästmiseks on vaja vaid uskuda Jeesusesse Kristusesse.”

Paluge õpilastel otsida Roomlastele 9.–11. peatükki uurides tõdesid, mis aitavad neil mõista, mis on vajalik evangeeliumi õnnistuste saamiseks.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine selgitus Pauluse õpetuste kohta Roomlastele 9.–11. peatükis:

Roomlastele 9.–11. peatükis kirjas oleva põhjal ütles Paulus paljude juutide valikuid arutades juutide asemel Iisrael ja iisraellased. Jumala lepingulaste kohta öeldakse vahel Iisraeli koda. Vana Testamendi aegadel valis Jumal Jaakobi ehk Iisraeli järeltulijad Aabrahamiga sõlmitud lepingu osalisteks (vt Rm 9:4–5), mille juurde kuulusid sellised suured õnnistused nagu evangeelium, preesterluse volitus, igavene elu, igavene järelkasv, pärndmaa ning kohustus õnnistada maailma evangeeliumiga.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Roomlastele 9:6 ja 8. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus Iisraeli koja liikmete kohta.

  • Mida võis Paulus teie arvates sellega mõelda, et „mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael”? (salm 6) (Paljud juudid uskusid ekslikult, et põlvnemine Aabrahamist tagab neile lepingu õnnistused.)

Selgitage, et me loeme salmidest Roomlastele 9:25–30 Pauluse õpetust, et Kirikuga liituvad paganad võivad saada kõik lepingu õnnistused ja saada õigeks ehk õigemeelseks, kui rakendavad usku Jeesusesse Kristusesse.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Roomlastele 9:31–33 ja 10:1–4. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas püüdsid mõned iisraellased Pauluse päevil Jumala ees õigeks ehk õigemeelseks saada. Selgitage, et „õiguse käsk” (Rm 9:31) viitab Moosese seadusele, „komistuskivi” (Rm 9:32, 33) on Jeesus Kristus ning „Jumala õigus” (Rm 10:3) viitab Jeesusele Kristusele ja Tema evangeeliumile.

  • Kuidas püüdsid mõned iisraellased salmide Roomlastele 9:31–33 põhjal Jumala ees õigeks ehk õigemeelseks saada? (Täites rangelt Moosese seadust.)

  • Mille need iisraellased salmide Roomlastele 10:3 ja 4 põhjal tagasi lükkasid? (Jeesuse Kristuse ja Tema kaudu võimalikuks saanud õiguse.)

Selgitage, et salmides Roomlastele 10:8–13 kirjas oleva põhjal seletas Paulus, kuidas saada „õigus[t], mis tuleb usust” (Rm 9:30). Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Roomlastele 10:8–13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas jõuda sellise õiguseni.

  • Mida peab tegema, et saada usust tulevat õigust?

Selgitage, et kreekakeelne sõna 9. salmis, mille tõlge on tunnistad, tähendab avalikku heakskiitu või lepingut, ja kreekakeelne sõna, mille tõlge on usud, tähendab usalduslikku pühendumist. Selline Päästja sügav usaldamine paneb inimesi Teda avalikult heaks kiitma nii, nagu Ta on ette näinud. See määratud heakskiitmine tähendab kuulekust Jumala käskudele, meeleparandust ning päästvaid talitusi nagu ristimine ja Püha Vaimu and.

  • Mida me peame Pauluse õpetuse põhjal tegema, kui soovime saada Jumala lepingutega seotud õnnistusi, mille seas on ka päästmine? (Aidake õpilastel välja tuua põhimõte: kui võtame vastu Jeesuse Kristuse ja Tema evangeeliumi, võime me saada Jumala lepingutega seotud õnnistused ja saada päästetud. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)

Märkige, et salmide Roomlastele 10:9 ja 13 põhjal on väidetud, et pääsemiseks tuleb meil vaid suusõnaliselt tunnistada oma usku Jeesusesse Kristusesse. Meenutage õpilastele varem õppetunnis esitatud olukordi.

  • Kuidas võiks selle õppetunni tõdedest nendes olukordades abi olla?

Tehke kokkuvõte ülejäänud salmidest Roomlastele 10. ja 11. peatükis, selgitades Pauluse õpetust, et selleks et usk Kristusesse areneks, on oluline Jumala sõna kuulata. Ta kasutas analoogiat metsõlipuu okste jätkamisest ehk pookimisest väärisõlipuu külge, mis sümboliseerib paganate vastuvõtmist Iisraeli kotta (vt ka Jb 5:3–14). Lisaks õpetas Ta, et evangeeliumi hakatakse taas juutidele pakkuma.

Lõpetuseks tunnistage õppetunnis arutatud tõdedest.

Kommentaarid ja taustinfo

Roomlastele 8:14–17. „Me oleme Jumala lapsed”

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on tunnistanud meie jumalikust pärandist Jumala lastena:

„Teie Taevaisa teab teie nime ja teab teie olukorda. Ta kuuleb teie palveid. Ta teab teie lootusi ja unistusi, samuti teie hirme ja pettumusi. Ja Ta teab, kes teist võib saada tänu usule Temasse. Selle jumaliku pärandi tõttu olete te koos oma vaimuõdede ja -vendadega Tema silmis täiesti võrdsed ja kuulekuse kaudu antakse teile vägi saada seaduslikuks pärijaks Tema igaveses kuningriigis „Jumala pärijana ja Kristuse kaaspärijana” [Rm 8:17]. Püüdke haarata nende õpetuste tähendust.” (Noortele Naistele. – 2005. a sügisene üldkonverents)

„Pühakirjades räägitakse meist kui Jumala lastest rohkem kui ühes mõttes (Rm 8:16). Esiteks on iga inimolend sõna otseses mõttes Taevase Isa armastatud vaimulaps (vt Ml 2:10; Ap 17:29; Hb 12:9; Perekond: läkitus maailmale.; lds.org/bc/content/shared/content/estonian/pdf/language-materials/35602_est.pdf?lang=est). Teiseks sünnime me uuesti Jumala lastena lepingulise suhte kaudu, kui näitame usku Jeesusesse Kristusesse, parandame meelt, saame ristitud ning võtame vastu Püha Vaimu [ja teised talitused] (vt Jh 1:12; Gl 3:26–29; Mo 5:7; ÕL 11:30; [ÕL 84:33–38]; Ms 6:65–68).” (New Testament Student Manual. Kiriku Haridussüsteemi käsiraamat, 2014, lk 348)

Vaim mitte ainult ei kinnita, et me oleme Jumala lepingulapsed, vaid võib ka kinnitada meie vaimule, et me oleme sõna otseses mõttes armsad Jumala lapsed ja elasime koos Temaga enne oma sündi.

Roomlastele 8:15 (eesti keeles vt Piibli 1997. aasta väljaannet). „Lapseõiguse Vaim”

„Lapseõigus ehk lapsendamine oli Rooma ühiskonnas tavaline ja oli Pauluse lugejate jaoks tuttav mõiste. Kui keegi kellegi ametlikult lapsendas, andis ta temale kõik õigused ja privileegid, mis kuuluksid talle sündinud lapsele. Seega, kui me saame evangeeliumi lepingut sõlmides „lapseõiguse Vaimu” (Rm 8:15), saavad meist Jumala lapsed ja „Kristuse kaaspärijad” (Rm 8:17).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 348)

Ka Mormoni Raamatus õpetas kuningas Benjamin, kuidas meist võivad saada Kristuse lapsed (vt Mo 5:5–10). President Joseph Fielding Smith õpetas, et ka Jeesusest Kristusest „saab meie Isa”, kuna Ta „annab meile elu, igavese elu, meie eest tehtud lepituse läbi”. President Smith selgitas: „Meist saavad Jeesuse Kristuse lapsed, Tema pojad ja tütred, Temaga sõlmitud kuulekuse lepingute kaudu.” (Doctrines of Salvation. Koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 1. kd, lk 29)

Roomlastele 8:31–32. „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?”

„Paulus õpetas, et Kristuse lepitusest nähtub, et „Jumal on meie poolt” ning on pühendunud meile ja meie igavesele heaolule. Kuna Jumal andis meie eest oma Ainusündinud Poja, võime me olla kindlad, et Jumal jätkab tööd meie päästmise nimel ja valmistab meid saama kõige selle pärijaks, mida Ta tahab meile anda. Vanem Jeffrey R. Holland on õhutanud Kiriku liikmeid sarnaselt:

„Arvestades ristilöömise ja lepituse mõistetamatut hinda, luban ma teile, et Ta ei hakka meile nüüd selga keerama. ‥ Vennad ja õed, mis teid ka ei kurnaks, palun ärge andke alla” (Kõik katkine, mida parandada. – 2006. a kevadine üldkonverents).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 350)

Roomlastele 8:29–30; 9:11; 11:2, 5, 7, 28. Ettemääramine ja valik

„Salmides Roomlastele 8:29–30 on väljendi ette ära määrama tähenduseks kreeka keeles „eelnevalt nimetama või otsustama” ning see viitab, et Jumal on oma ettenägemise põhjal osad inimesed ette määranud Jeesust Kristust järgima ja Tema-sarnaseks saama (vt ka Ef 1:3–4; 1Pt 1:2). „Ettemääramine ei garanteeri, et inimesed saavad endale teatud kutsed või kohustused. Sellised võimalused tekivad siin elus siis, kui käia õigesti ümber valikuvabadusega, just nagu ettemääramine sai osaks surelikkusele eelnenud õiglase elu tagajärjel” (Ettemääramine. – Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 26; vt ka Al 13:3–4).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 350)

Sõnastikus „The Bible Dictionary” selgitatakse, et väljavalimine on „teoloogiline termin, mis osutab eeskätt sellele, et Jumal valis Iisraeli koja lepingurahvaks, kellel on teatud privileegid ja kohustused, et tema kaudu võiks saada õnnistatud kogu maailm. ‥

Väljavalitud valitakse veel „enne maailma rajamist”, kuid kedagi ei valita tingimusteta igavesse ellu. Selleks, et saada päästetud, peab igaüks meist ise evangeeliumi kuulda võtma ning saama Issanda teenijate käest selle talitused ja lepingud. Kui keegi on välja valitud, kuid ei teeni, siis võib öelda, et ta valiti ilmaasjata, nagu ütles Paulus salmis 2. korintlastele 6:1.

‥ „Armuvalik”, millest räägitakse ‥ salmis Roomlastele 11:1–5, viitab mõne inimese olukorrale surelikkuses ehk sündimisele ajal, kohas ja tingimustes, kus tal on soodne kokkupuude evangeeliumiga. Selline väljavalimine leidis aset surelikkusele eelnenud elus. Nende osaks, kes on surelikkuses evangeeliumis ustavad ja usinad, langeb selles elus veelgi ihaldusväärsem valik ja neist saavad Jumala väljavalitud. Neile lubatakse igavikus Jumala auhiilguse täiust (ÕL 84:33–41).” (Märksõna „Election”. – Bible Dictionary; vt ka Al 13:3–4.)

Prohvet Joseph Smith selgitas, et „apostlid ei õpetanud inimeste tingimusteta valimist igavesse ellu [ette äramääramist]. Jumal valis või määras ette ära, et kõik need, kes päästetakse, peavad saama päästetud Kristuses Jeesuses ja evangeeliumile kuuletumise kaudu.” (History of the Church, 4. kd, lk 360) See tähendab, et kõik inimesed, kes päästetakse, saavad päästetud Jeesuse Kristuse lepituse kaudu ja ei mingil muul viisil.

Roomlastele 11:25. „Paganate täisarv”

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mida „paganate täisarv” tähendab:

„Juutidele oli määratud oma ajavahemik või aeg sõna kuulmiseks ja seejärel tuli eelistada mingi ajavahemiku jooksul paganaid. Paganate ajad on ajavahemik, mil evangeelium jõuab nendeni eelisjärjekorras, ja see kestab, kuni neil on olnud kõik võimalused tõde vastu võtta ehk teisisõnu kuni paganate täisarvuni. Seejärel jõuab sõnum jälle juutideni ehk juudirahvusest inimesteni.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973. 2. kd, lk 290)

Sajandeid enne seda, kui Paulus oma kirjad kirjutas, õpetas Nefi oma vendadele, et paganate täisarv viib viimsel ajal evangeeliumi tema ja ta vendade järelpõlvele. See võimaldab neil saada „teadmise oma Lunastajast ja tema õpetuse täpsetest üksikasjadest, et nad teaksid, kuidas tulla tema juurde ja saada päästetud” (1Ne 15:14). See Lehhi seemne kokkukogumine on osa viimsel ajal aset leidvast loodud ehk loomulike okste jätkamisest või pookimisest õlipuu külge, millest Paulus ja Seenos prohvetlikult kuulutasid (vt Rm 11:23–25; Jb 5:52, 60, 63, 67–68).

Kui ingel Moroni 1823. aastal prohvet Joseph Smithile ilmus, ütles Moroni, et „paganate täius jõuab varsti kätte” (JSA 1:41).