Jeesus ilmus Saulusele, kui viimane oli teel Damaskusesse, seejärel jäi Saulus pimedaks. Kui Ananias ta terveks tegi, sai Saulus ristitud ja hakkas Damaskuses jutlustama. Kolm aastat hiljem läks Saulus Jeruusalemma, kuid kuna ta elu oli ohus, saatsid apostlid ta Tarsosesse. Peetrus tegi imesid Lüddas ja Joppes.
Kirjutage tahvlile Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad. (Need sõnad pärinevad artiklist „The Best Is Yet to Be”. – Ensign, jaan 2010, lk 25–26.)
„Meis paljudes on midagi sellist, mis elus varem tehtud vigu – ei meie enda ega ka teiste omi – eriti andestada ega unustada ei lase. ‥
Laske inimestel meelt parandada. Laske inimestel kasvada. Uskuge, et inimesed võivad muutuda ja areneda.” (Vanem Jeffrey R. Holland)
Paluge ühel õpilasel tahvlil olevad sõnad ette lugeda. Seejärel küsige õpilastelt:
Millistes olukordades oleks tähtis lasta teistel muutuda ja areneda ning uskuda, et nad seda suudavad?
Millistes olukordades oleks tähtis uskuda, et me ise suudame muutuda ja areneda?
Paluge õpilastel otsida Apostlite tegude 9. peatükki uurides tõdesid, mida me saame õppida kellegi kogemusest, kes muutus ja arenes.
Selgitage, et enamik Apostlite tegude 9. peatüki tekstist keskendub Sauluse-nimelise mehe kogemustele. Paluge ühel õpilasel lugeda Sauluse kohta ette järgnev kirjeldus:
Saulus sündis Kreeka linnas Tarsoses (vt Ap 21:39) ja tal oli Rooma kodakondsus (vt Ap 16:37). Ta oli juut Benjamini suguharust (vt Rm 11:1) ja teda õpetas Jeruusalemmas Gamaaliel (vt Ap 22:3), kes oli tuntud variser ja austatud juudi käsuõpetaja (vt Ap 5:34). Saulusest sai variser (vt Ap 23:6) ning ta kõneles „heebrea keeli” (tõenäoliselt aramea keelt) ja kreeka keelt (vt Ap 21:37, 40). Hiljem hakati teda tundma tema ladinakeelse nime järgi, milleks oli Paulus (vt Ap 13:9). (Vt märksõna „Paulus”. – Pühakirjajuht)
Meenutage õpilastele, et Saulus oli kohal, kui Stefanost kividega visati (vt Ap 7:58–59). Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 8:1–3 ja teisel Apostlite teod 9:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Saulus Jeesuse Kristuse järgijaid kohtles.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 9:3–6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus, kui Saulus oli teel Damaskusesse.
Kes ilmus Saulusele?
Pöörake tähelepanu, et ingliskeelses VAP Piiblis on 5. salmis fraas „astla vastu takka üles lüüa”. Selgitage, et astel viitab teravaotsalisele kepile, millega loomi liikuma aetakse (võimalusel näidake õpilastele teravikuga keppi). Antud juhul tähendab „astla vastu takka üles lüüa” Jumala vastu võidelda.
Paluge õpilastel märkida soovi korral ära, et ingliskeelses VAP Piiblis on 6. salmis kirjas Sauluse küsimus: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?”
Mida Sauluse küsimus meile tema kohta õpetab? (Ta soovis alistuda Issanda tahtele.)
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 9:7–9, selgitades, et need, kes koos Saulusega teel olid, nägid valgust, kuid ei kuulnud Jeesuse häält, kui Ta Saulusega rääkis (vt JST, Apostlite teod 9:7 Õpiabides; Ap 22:9). Pärast seda nägemust jäi Saulus pimedaks. Ta talutati Damaskusesse ja ta ei söönud ega joonud kolm päeva.
Kujutage end Sauluse asemele. Millised mõtted ja tunded oleksid teid sel ajal vallanud, kui te oleksite Jeesuse Kristuse jüngreid agressiivselt taga kiusanud?
Kui Ananias Damaskuses Sauluse terveks teeb, saab Saulus ristitud ja jutlustab Jeesusest Kristusest
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 9:10–12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Issand Damaskuse kirikuliiget Ananiast tegema juhatas.
Mida Issand Ananiast tegema juhatas?
Märkige, et Saulus plaanis algselt minna Damaskusesse Ananiase-taolisi inimesi vahistama.
Mida te oleksite Issandalt selliseid juhiseid saades mõelda võinud, kui te oleksite Ananias ja Sauluse mainest teadlik?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette salmid Apostlite teod 9:13–16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Issand Ananiasele Sauluse kohta.
Kuidas Issanda arvamus Saulusest Ananiase arvamusest erines?
Milleks ja mille tegemiseks oli Issand 15. salmi põhjal Sauluse välja valinud? (Võiksite märkida, et fraas „valitud riist” võib osutada tõsiasjale, et Saulus oli oma teenimistööks ette määratud.)
Mida pidi Saulus 16. salmi põhjal kogema, olgugi et ta Issandale valitud riist oli?
Milline tõde selgub nendest salmidest selle kohta, kuidas Issand meid näeb? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid tõdesid, kuid rõhutage kindlasti, et Issand näeb meid sellisena, milliseks me võime saada, ja Issand näeb meie potentsiaali Teda Tema töö juures aidata. Kirjutage need tõed tahvlile.)
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nende päritolust, iseloomujoontest ja võimetest saaks Issandale Tema töö juures abi olla. Paluge neil kirjutada oma mõtted vihikusse või pühakirjapäevikusse.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 9:17–20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegi Ananias, kui Issand oli tal Sauluse potentsiaali ja tulevast missiooni mõista aidanud.
Mida tegi Ananias Saulusele?
Mida Saulus 20. salmi põhjal „varsti” tegi, kui ta oli saanud ristitud ja jõudu kogunud?
Märkige, et Saulus näitas meeleparanduse, ristimise ja jutlustamisega usku Jeesusesse Kristusesse ja kuulekust Issanda tahtele.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 9:21 ja 22. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas inimesed Sauluse jutlustamisele reageerisid.
Kuidas inimesed Sauluse jutlustamisele reageerisid?
Miks olid inimesed Saulust kuulates ehmunud?
Meenutage õpilastele, et Sauluse küsimusest Jeesusele ingliskeelses VAP Piiblis salmis Apostlite teod 9:6 nähtub tema alandlikkus ja soov Issanda tahtele alluda.
Mida me peame Sauluse-sarnaselt tegema, et end muuta ja täita seda potentsiaali, mida Issand meis näeb? (Kirjutage õpilaste sõnadega tahvlile põhimõte: kui me alistume Issanda tahtele, saame me end muuta ja täita seda potentsiaali, mida Ta meis näeb.)
Paluge kahel vabatahtlikul klassi ette tulla. Andke ühele õpilasele tükk pehmet voolimissavi ja teisele tükk voolimissavi, mis on hakanud kõvenema. (Kui teil pole voolimissavi kusagilt võtta, paluge õpilastel seda tegevust ette kujutada ja esitage neile pärast tegevust ära toodud küsimused.) Andke vabatahtlikele 30 sekundit, et savist midagi oma äranägemise järgi voolida. Kui õpilane, kelle savi on kõvenenud, seda liiga raskeks peab, innustage teda jätkama.
Kui vabatahtlikel on olnud piisavalt aega, paluge neil oma loomingut näidata. Küsige õpilaselt, kelle savi oli kõvenenud:
Miks oli sinu savist raske midagi voolida?
Tänage vabatahtlikke ja paluge neil oma kohale naasta. Küsige õpilastelt:
Kuidas saab kõvenenud savi kõrvutada kellegagi, kes Issanda tahtele ei alistu?
Kuidas saab voolitavat savi kõrvutada kellegagi, kes alistub Issanda tahtele?
Kuidas on Issandale alistumine aidanud teil või teistel end muuta ja täita potentsiaali, mida Issand teis või neis näeb?
Lugege ette president Ezra Taft Bensoni sõnad:
Kujutis
President Ezra Taft Benson
„Keegi ei saa esitada elus tähtsamat küsimust, kui esitas Paulus: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?”” (Listen to a Prophet’s Voice. – Ensign, jaan 1973, lk 57)
Paluge õpilastel mõtiskleda küsimuse üle: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” Paluge neil kõik saadud õhutused kirja panna. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, lugege ette president Bensoni tsitaat:
„Keegi ei saa võtta ette midagi tähtsamat kui järgida rada, mis toob talle vastuse sellele küsimusele, ja siis teha selle vastuse järgi.” (Listen to a Prophet’s Voice, lk 57)
Innustage õpilasi jätkuvalt sellele küsimusele vastust otsima ja võtma kuulda kõiki saadud õhutusi.
Sauluse elu on Jeruusalemmas ohus ja apostlid saadavad ta Tarsosesse
Märkige, et pärast usulepöördumist peatus Saulus Araabias ja naasis hiljem Damaskusesse (vt Gl 1:17). Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 9:23–26, selgitades, et juudid pidasid Damaskuses plaani Sauluse tapmiseks, kuid Kiriku liikmed aitasid tal linnast põgeneda. Kolm aastat pärast usulepöördumist (vt Gl 1:18) läks Saulus Jeruusalemma, kus Kiriku liikmed kartsid teda vastu võtta, kuna nad ei uskunud, et temast on saanud Jeesuse Kristuse jünger.
Miks tõrkusid osad Kiriku liikmed teie arvates tunnistamast, et Saulusest on saanud Jeesuse Kristuse jünger?
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 9:27–31, selgitades, et Kiriku liige Barnabas (vt Ap 4:36–37) viis Sauluse Apostlite juurde ning rääkis neile Sauluse nägemusest ja julgest jutlustamisest Damaskuses. Seejärel võtsid Kiriku liikmed Sauluse enda sekka. Kui kreekakeelsed juudid Jeruusalemmas Saulust tappa tahtsid, saatsid Kiriku juhid ta Tarsosesse. Kirik kasvas rahus Juudamaal, Galileas ja Samaarias.
Jagage õpilased paaridesse. Paluge ühel õpilasel igast paarist lugeda läbi Apostlite teod 9:32–35 ja teisel Apostlite teod 9:36–42. Paluge neil otsida imesid, mida tegi Peetrus, ja leida, kuidas inimesed sellele reageerisid. Selgitage, et armastusannid (salm 36) on vaestele antud annetused.
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil arutada oma paarilisega, milliseid imesid Peetrus tegi ja kuidas inimesed reageerisid. Seejärel küsige klassilt:
Kuidas inimesed Lüddas ja Joppes 35. ja 42. salmi põhjal Peetruse teenimistööle reageerisid?
Mida me saame õppida nende reageerimise põhjal selle kohta, millised on teiste teenimise võimalikud tulemused? (Kirjutage õpilaste sõnadega tahvlile põhimõte: teisi teenides saame me aidata neil pöörduda Issanda poole ja uskuda Temasse.)
Selgitage, et preesterluse õnnistuste andmine on üks viis, kuidas teisi teenida. Et aidata õpilastel mõista, kuidas me saame veel teisi teenida, küsige:
Apostlite teod 9:1–2. Sauluse volitus tuua Kiriku liikmeid kinniseotuna Jeruusalemma
Saulus sai Jeruusalemmas ülempreestrilt volituse minna Juudamaalt välja ja tuua juute kohtumõistmiseks Suurkohtu ette, milleks ülempreester võis loa anda, kuna „roomlased lubasid Suurkohtul mõista tsiviil- ja kriminaalasjades (va tähtsamatel juhtudel) kohut kogu juudi kogukonna üle ka Palestiinast väljaspool”. (J. R. Dummelow, toim. A Commentary on the Holy Bible, 1909, lk 831) Kuna Moosese seadus oli juutide jaoks nii tsiviil- kui ka ususeadus, võis juudikristlasi kurjategijatena vahi alla võtta. Saulusel kaasas olnud „kirjad” olid dokumendid, milles olid kirjas juhised seoses Sauluse eesmärgiga ja tõend, et tal oli volitus seda ülesannet täita.
President Harold B. Lee selgitas, et „Tarsose Saulus oli see, kes oli olnud vapper ja püüdnud kohusetundlikult maha suruda kristlust, mille ta uskus olevat sekt, mis rüvetas Jumala sõna”. (Conference Report, okt 1946, lk 144) Kuid kogemus ülestõusnud Päästjaga kutsus Sauluses esile vägeva muutuse. Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjeldas, mis võis Saulusele tema kolme pimedusepäeva ajal osaks saada:
„Sauluse kolme silmanägemiseta päeva ajal sai temas alguse iseloomumuutus, mis muutis omakorda kristluse ajalugu. Millist hingeahastust võis ta tunda, milliseid südametunnistuse leeke, millist kurvastust Jumala meele järgi patu pärast, kui ta alandas end enne Ananiase juhatusele alistumist.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 90)
President Howard W. Hunter ütles Sauluse usulepöördumise kohta järgmist:
„Et [Sauluse] usulepöördumine oleks täielik, sai ta ristitud. Pauluse elu oli muutunud. Väärib märkimist, et mehest, kes hoidis Stefanose hukkajate riideid, sai seejärel peamine põhimõtete esitaja, mille nimel Stefanos suri. ‥
Pauluse elu lõhenes teel Damaskusesse. Enne seda oli ta kristluse agressiivne tagakiusaja, kuid pärast Damaskuse teed oli ta üks selle innukamaid levitajaid.” (Conference Report, okt 1964, lk 108–109)
Apostlite teod 9:2. Sauluse püüdlused Jeesuse Kristuse järgijaid vahistada
President David O. McKay õpetas Sauluse kavatsusest, kui ta Jeesuse Kristuse järgijaid vahistada püüdis:
„Tal oli nii kindel otsus sellele, mida ta pidas ketserluseks, lõpp teha, et ta hankis endale Suurkohtu sulasena õiguse vahistada Jeesuse järgijaid kõikjal, kus ta neid leidis. Ta käis kojast kotta, kistes mehi nende naiste ja laste juurest. Ta vahistas koguni naisi ja heitis nad vanglasse! Kindlasti rebestas väikeste laste nutt ja hale anumine tema südant vaata et rohkem kui ustava Stefanose märtrisurm. Sundides mehi ja naisi nende kodudest lahkuma, jätsid küüru tõmbunud laste kahvatud palged ja murest murtud nutt tema vagatsevale hingele kindlasti jälje, mis vaevas, kui mitte ei kummitanud teda kõik tema elupäevad! Vaid üks asi võis talle tröösti pakkuda, kui ta hiljem elus neid kohutavaid kogemusi meenutas. See oli see, mille kohta ta ütles oma sõnadega: „Ka mina ise olin arvamisel, et ma pean kõikepidi vastu panema Jeesuse Naatsaretlase nimele” [Ap 26:9]. Saulus oli oma tegemistes siiras. Ta ei uskunud, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, ja arvas, et see teeb tema Taevaisale heameelt, kui kõiki Kristusesse uskujaid Tema nime salgama sundida.” (Ancient Apostles, 2. tr, 1921, lk 147–148)