Paulus kõneles Korintose pühade murest seoses Kiriku tagavarade kasutamisega tema ajalike vajaduste eest hoolitsemiseks. Ta selgitas, et tema jutlustamise eesmärk on tuua Jumala lastele päästet. Ta õhutas neid hoiduma patustamast ja teisi usulisi tõekspidamisi solvamast.
Paulus jutlustab evangeeliumi, et tema ja ta kuulajad võiksid saada päästetud
Võtke tundi kaasa äratuskell, kuid ärge seda õpilastele näidake. Pange see helisema, nii et alarm peagi pärast õpetuse algust tööle hakkab.
Tunni alguses paluge õpilastel ette kujutada, milline on igavene elu. Paluge neil kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, miks on igavene elu see, mida nad soovivad. Võiksite paluda mõnel kirjapandu teistele ette lugeda.
Tegevuse lõpu paiku peaks äratuskell helisema hakkama. Kui see juhtub, paluge ühel õpilasel kell üles leida ja alarm välja lülitada.
Mis tunne teil oli, kui seda heli kuulsite?
Paluge õpilastel meenutada, kas neil on olnud kunagi raskusi äratuskella helina peale ärkamisega, nii et nad selle tagajärjel nad midagi tähtsat maha magasid. Paluge mõnel õpilasel kogemusi jagada.
Selgitage, et nii nagu raskuste tõttu äratuskella peale ärkamisega võime millestki ilma jääda või koguni midagi tähtsat tegemata jätta, nii võib ka see, kui me elus „üles ei ärka” ja mõnda käitumismalli ei muuda, takistada meil jõuda kõikidest asjadest kõige tähtsama ehk igavese eluni.
Paluge õpilastel otsida 1. korintlastele 9. peatükki uurides põhimõtet, mis aitab neil teada, kuidas kindlustada endale igavene elu.
Paulus vastas Korintose pühade erinevatele küsimustele. Ta kirjutas, et kuigi tal oli täielik õigus Kiriku liikmete toetusele ajalike murede lahendamisel, polnud ta elamiskulude katmisel nende peale lootnud. Paulus selgitas, et kohanedes eri olukordadega ilma evangeeliumistandardites järele andmata, õnnestus tal aidata evangeeliumi vastu võtta juutidel, paganatel ja kõigil teistel, kes olid evangeeliumis nõrgad.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 9:17. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Paulus evangeeliumi jutlustas. Võiksite selgitage, et fraas „amet usaldatud minu kätte” viitab sellele, et Paulus täitis oma kohustust või ülesannet evangeeliumi jutlustada.
Kuidas Paulus evangeeliumi jutlustas?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 9:22 ja 23. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks jutlustas Paulus evangeeliumi vabast tahtest.
Miks jutlustas Paulus evangeeliumi vabast tahtest?
Paluge mõnel õpilasel, kes on regulaarselt pikema aja jooksul näiteks trennis käinud või muusikat õppinud, klassi ette tulla. Esitage õpilastele järgmised küsimused:
Milline on sinu trenn või muusikatund?
Kas sa oled kunagi harjutanud või treeninud mingi konkreetse sündmuse või eesmärgi nimel? Kuidas töö konkreetse eesmärgi suunas sind motiveeris?
Tänage õpilast ja paluge tal istet võtta.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 9:24 ja 25. Teistel paluge teksti jälgida ja leida spordivõistlus, mille abil Paulus Korintose pühasid õpetas.
Mis spordivõistlusele Paulus viitas?
Millist omadust jooksjad Pauluse sõnul eduks vajasid? (Selgitage, et „kasin kõigis asjus” tähendab enesevalitsust.)
Mis on see kadumatu pärg, millele Paulus viitas, mis kestab igavesti? (Igavene elu)
Mis põhimõte selgub 25. salmist selle kohta, mida me peame tegema igavese elu saamiseks? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: selleks, et saada igavene elu, peame me õppima kõiges ennast valitsema. Kirjutage see põhimõte tahvlile. Veenduge, et õpilased mõistavad ka seda, et kuigi enesevalitsus on vajalik, tuleb igavene elu lõpuks vaid Jeesuse Kristuse „teenete ja halastuse ja armulikkuse” (2Ne 2:8) ning mitte üksnes enesevalitsuse abil.)
Miks on enesevalitsus teie arvates vajalik, et saada igavest elu?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 9:26 ja 27. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Paulus omaenda jõupingutuste kohta enesevalitsemisel.
Mida ütles Paulus 26. salmi põhjal oma jõupingutuste kohta igavese elu saamisel? (Ta tegutses kindlalt, jõudu raiskamata.)
Mida võis Paulus teie arvates 27. salmi põhjal mõelda, kui ta kirjutas: „Ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks”?
Et aidata õpilastel mõista, mida Paulus sellega mõtles, paluge ühel neist lugeda ette president Brigham Youngi sõnad.
Kujutis
President Brigham Young
„Te ei saa pärida igavest elu, kui teie ihad pole allutatud vaimule, kes teis elab, sellele vaimule, mille andis meie Taevaisa. Ma pean silmas teie vaimude Isa, nende vaimude, mis Ta on pannud neisse elamutesse. Elamud tuleb täiuslikult vaimule allutada või teie keha ei saa tõusta üles, et pärida igavest elu. ‥ Püüdke usinalt, kuni olete allutanud kõik Kristuse seadusele. ‥
Kui vaim alistub kehale, muutub [vaim] rikutuks; kuid kui keha alistub vaimule, saab [kehast] puhas ja püha.” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 204–205)
Nimetage mõned asjad, mida me saame teha, et aidata oma kehal vaimule alistuda.
Paulus hoiatab, et Korintose pühad hoiduksid patust ega pahandaks teisi
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles president James E. Faust Esimesest Presidentkonnast.
Kujutis
President James E. Faust
„Üks suur müüt elus on see, kui [inimesed] peavad end võitmatuks. Liiga paljud arvavad, et nad on raudmehed, piisavalt tugevad, et seista vastu ükskõik millisele kiusatusele. Nad petavad end mõttega: „Minuga seda ei juhtu.”” (It Can’t Happen to Me. – Ensign, mai 2002, lk 46)
Millistes olukordades võivad inimesed jätta end kiusatuse ees kaitsetuks, arvates, et nad on piisavalt tugevad, et sellele vastu panna? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Selgitage, et Paulus tõi näiteid iisraellaste ajaloost, et hoiatada Korintose pühasid kiusatuse ja patu eest. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 10:1–5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida mõned asjad, mida Iisraeli lapsed Moosese ajal kogesid, mis oleks pidanud tegema nad vaimselt tugevaks.
Mida Iisraeli lapsed kogesid, mis oleks pidanud tegema nad vaimselt tugevaks? (Võiksite märkida, et Paulus ütles, et „vaimulik kalju” ehk Jehoova on Kristus [vt ka 5Ms 32:3–4].)
Mida arvas Jumal 5. salmi põhjal paljude nende muistsete iisraellaste käitumisest?
Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette 1. korintlastele 10:6–11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tahtis Paulus Korintose pühadele muistsete iisraellaste näite varal õpetada.
Mis eesmärgil tõi Paulus näite muistsetest iisraellastest? (Paulus tahtis Korintose pühasid hoiatada, et nad ei kordaks muistsete iisraellaste patte.)
Kuidas te Pauluse sõnumi 12. salmis oma sõnadega kokku võtaksite?
Paluge õpilasel istet võtta. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 10:13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus kiusatuse kohta.
Mida õpetas Paulus kiusatuse kohta?
Kui Jumal ei lase meid kiusata rohkem, kui me suudame kanda, miks siis muistsed iisraellased kiusatusele järele andsid?
Kirjutage tahvlile lõpetamata lause: „Jumal annab meile võimaluse kiusatuse eest põgeneda, kuid meie peame …”.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 10:14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus Korintose pühasid tegema.
Mida õpetas Paulus Korintose pühasid tegema?
Mida õpetab 14. salm meie rollist kiusatuse eest põgenemisel? (Kui õpilased on vastanud, lõpetage tahvlil olev tõde, et seal oleks kirjas: Jumal annab meile võimaluse kiusatuse eest põgeneda, kuid meie peame otsustama end kiusatusest lahus hoida.)
Võiksite soovitada õpilastel kirjutada Alma 13:28 oma pühakirjas 1. korintlastele 10:13–14 kõrvale. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 13:28. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida me saame teha, et end kiusatusest lahus hoida.
Mida me saame teha Alma 13:28 põhjal, mis aitaks meil end kiusatusest lahus hoida?
Kuidas aitab enda alandamine, valvsus ja pidev palvetamine meil end kiusatusest lahus hoida?
Näidake trükist „Sulle, noor” ja paluge õpilastel selgitada, kuidas selles trükises loetletud käitumisnormide järgi elamine aitab meil end kiusatusest lahus hoida.
Selgitage õpilastele, et neil ei pruugi kiusatuste vältimine alati õnnestuda. Seetõttu tuleb meil otsustada juba praegu, kuidas me kiusatuse tulles tegutseme. Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Spencer W. Kimballi sõnad.
Kujutis
President Spencer W. Kimball
„Õigeid otsuseid on kõige lihtsam teha siis, kui teeme need ära juba aegsasti, pidades silmas ülimat eesmärki. See säästab meid suurest ahastusest [otsustushetkedel], kui oleme väsinud ja meid tõsiselt kiusatakse. ‥
Arendage enesedistsipliini, nii et te ei pea üha enam otsustama ja ümberotsustama, mida te teete, kui sama kiusatusega ikka ja jälle vastamisi seisate. Mõnda asja tuleb otsustada vaid üks kord! ‥
Aeg kurjadest kommetest loobuda on enne, kui need alguse saavad. Hea elu saladus peitub kaitsmises ja ennetamises. Kurjale annavad tavaliselt järele need, kes on pannud end haavatavasse olukorda.” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 108–109)
Tunnistage tõdedest, mille õpilased täna välja tõid. Paluge õpilastel mõtiskleda, mis kiusatused neile enim raskusi valmistavad. Paluge neil mõtiskleda järgmiste küsimuste üle:
Mis muudatusi te saaksite teha, et vältida kiusatust veel enne sellega kokkupuutumist?
Kas te olete valmis neid muudatusi tegema?
Paluge õpilastel välja mõelda plaan, mida nad kiusatuse eest põgenemiseks järgivad. Innustage neid Issandalt palve kaudu abi otsima, kui nad selle plaani täitmise nimel tööd teevad.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 10:15–33, selgitades, et Paulus andis Korintose pühadele nõu austada teiste usutavasid, ilma et nad enda tavasid ohtu seaksid, ning kordas taas, et ta jutlustab selleks, et aidata paljudel saada päästetud.
Mida Paulus sellega mõtles, kui ütles, et ta on „olnud otsekui juut”, et ta „võidak[s] juudid” (1Kr 9:20), otsekui käsualune ehk pagan, et võita paganaid, ja saanud nõdraks, et „võita nõdrad”? (1Kr 9:22) Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud meile abiks järgmise selgituse:
„Paulus ütleb siin, et ta on saanud kõikidele kõigeks, püüdes panna neid evangeeliumi sõnumit vastu võtma, mis tähendab, et ta kohandas end igast klassist inimeste tingimuste ja olukorraga, et panna neid pöörama tähelepanu tema õpetustele ja tunnistusele. Ja seejärel, et keegi ei arvaks, et sellega seoses võttis ta omaks ka nende valeõpetused või valed kombed, või et sellega kaasnes mõnetine kompromiss evangeeliumi ja valede Jumala kummardamise meetodite vahel, lisas ta kiirustades, et tema ja kõik inimesed peavad kuuletuma evangeeliumiseadusele, et saada päästetud.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 353)
Mõnikord on raske mõista, miks käsib Issand meil ennast valitseda. Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud meile abiks järgmise selgituse:
„Õigemeelne elu nõuab distsipliini. Distsipliin on see iseloomuomadus, mis annab teile jõudu mitte loobuda millestki, mida te oma elus kõige rohkem tahate, millegi sellise nimel, mida arvate tahtvat praegu.” (The Power of Righteousness. – Ensign, nov 1998, lk 69)
Oma ihu tegemine vaimu orjaks ehk vaimu pidev kontroll keha üle on üks surelikkuse suurimaid proovilepanekuid. Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Enne kui me surelikkusele eelnenud maailmas Taevase Isa juurest lahkusime, hoiatas ja manitses Ta meid uute kogemuste osas, mida surelikkuses saame. Me teadsime, et saame lihast ja luust füüsilise keha. Kuna me polnud kunagi varem surelikud olnud, polnud meil mingeid kogemusi, kuidas surelikkuse kiusatustega toime tulla. Kuid Taevane Isa teadis ja mõistis. Ta käskis meil valitseda oma sureliku keha üle ja allutada see oma vaimule. Meie vaim pidi saama jagu füüsilistest kiusatustest, millega meie keha ilmalikus maailmas kokku puutub. Vaimne vägi Saatana mõju üle tuleb siis, kui me peame kinni oma Issanda, Jeesuse Kristuse käskudest.” (Keeping Covenants. – Ensign, mai 1993, lk 6)
President James E. Faust Esimesest Presidentkonnast on õpetanud, miks on kõigil vajalik kiusatusi vältida:
„Liiga paljud arvavad, et nad on ‥ piisavalt tugevad ükskõik millisele kiusatusele vastu panema. Nad petavad end mõttega: „Minuga seda ei juhtu.” ‥ See võib juhtuda meiega igal ajal. ‥
Kuulsin kord, kuidas üks mees ütles oma poegadele: „Võin sõita servale lähemale kui teie, kuna mul on rohkem kogemusi.” Ta arvas, et asjad olid tema kontrolli all, kuid tegelikult ta lihtsalt salgas tõde. „Kogemusest juhindumisel on häda selles, et lõpueksam eelneb sageli õppetunnile” [Autor ei ole teada. Tsitaat teosest „1,911 Best Things Anybody Ever Said”. Koost Robert Byrne, 1988, lk 386]. Osa inimeste arvates suudavad nad tänu vanusele ja kogemustele kiusatustele paremini vastu panna. See on vale.
Mäletan, kui president J. Reuben Clark noorem rääkis sellest, kuidas üks tema laps läks kohtingule. President Clark palus neil teatud ajaks koju tulla. „Sellise pideva tungiva meeldetuletuse peale ärritudes ütles [teismeline]: „Milles küsimus, isa, kas sa ei usalda mind?”
Isa vastus võis tütart šokeerida, kui ta lausus: „Ei, mu [laps], ma ei usalda sind. Ma ei usalda isegi iseennast.”” [Tsiteerinud Harold B. Lee. The Teachings of Harold B. Lee. Toim Clyde J. Williams, 1996, lk 629]” (It Can’t Happen to Me. – Ensign, mai 2002, lk 46–47)