Pärast Filipist lahkumist õpetasid Paulus ja Siilas evangeeliumi Tessaloonikas ja Beroias. Uskmatute tagakiusamise tõttu nendes linnades pidi Paulus põgenema Ateenasse, kus ta õpetas Areopaagil inimestele Jumala tõelisest loomusest.
Mõned juudid püüavad takistada Paulusel Tessaloonikas evangeeliumi jutlustada
Paluge õpilastel selgitada, millist nõu nad annaksid inimestele järgmistes sündmustikes:
Noor mees, kes on Kiriku liige, kuulab ühe Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme kõnet abielu ja perekonna tähtsusest Taevase Isa plaanis. Mõned noore mehe sõbrad räägivad, et nad pole apostli õpetustega nõus. Noor mees tahab iseenda jaoks teada saada, kas apostli õpetused on õiged.
Noor naine kahtleb hingamispäeva pühitsemise tähtsuses. Enamik tema sõpru veedab hingamispäeva poodides käies ja magades ega võta vaevaks kirikus käia. Tema ema selgitab, millised õnnistused võivad tulla, kui Issandat hingamispäeval austada, kuid noorel naisel on ikkagi raske uskuda, et hingamispäeva pühitsemine on oluline.
Paluge õpilastel otsida Apostlite tegude 17. peatükki uurides põhimõtteid, mis aitavad neil endal teada Issanda teenijatelt saadud sõnumite õigsust.
Selgitage, et Paulus ja Siilas rändasid Tessaloonikasse, kus õpetasid juutide kogudusekojas. (Võiksite paluda õpilastel leida Tessaloonika Piibli kaardilt nr 13, „Apostel Pauluse misjonirännakud”.) Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 17:1–3. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mille abil Paulus juute õpetas.
Mille abil Paulus juute õpetas?
Selgitage, et kiri (salm 2) tähendab pühakirja. Paulus tõestas pühakirjalõikude abil, et Jeesus on Kristus.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 17:4 ja 5 ning teistel leida, kuidas Tessaloonika inimesed Pauluse õpetustele reageerisid. Võiksite selgitada, et nurjatu tähenduseks on paha.
Mille poolest inimeste reageerimine Pauluse õpetustele erines?
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 17:6–9, selgitades, et uskmatute jõuk püüdis Paulust ja Siilast üles leida. Kui neid ei leitud, läks jõuk Tessaloonika ülemate ette ja väitis, et Pauluse õpetused ohustavad keisrivõimu.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 17:10–12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuhu Paulus ja Siilas põgenesid. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Kuidas Beroia juudid 12. salmi põhjal Pauluse õpetustele reageerisid?
Mida tegid need inimesed 11. salmi põhjal kõigepealt, mis aitas neil uskuda Pauluse õpetusi? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tehte esimese osana: nad võtsid Pauluse sõnad vastu kõige hea meelega.)
Et aidata õpilastel mõista, mida tähendab võtta „sõna vastu kõige hea meelega”, võtke tundi kaasa pall ja paluge kahel õpilasel klassi ette tulla. Paluge ühel neist olla valmis palli püüdma ja juhatage teist õpilast palli esimesele viskama. Seejärel küsige teistelt, mille järgi nad võisid öelda, et esimene õpilane oli palli püüdmiseks valmis.
Järgmisena paluge esimesel õpilasel näidata, et ta pole valmis palli püüdma, olemata valmis ka siis, kui teine õpilane palli uuesti viskab. Paluge teisel õpilasel palli visata (ettevaatlikult, ilma vigastusi tekitamata). Küsige teistelt, mille järgi nad võisid öelda, et esimene õpilane polnud palli püüdmiseks valmis. Paluge neil kahel õpilasel oma kohale naasta.
Paluge õpilastel näidata, kuidas võiks välja näha, kui keegi on valmis Jumala teenijate sõnu vastu võtma. Seejärel paluge neil näidata, kuidas võiks välja näha see, kui keegi ei ole valmis Jumala teenijate sõnu vastu võtma. (Näiteks võiksid õpilased pühakirjad sulgeda, naabriga rääkida või lasta elektroonikaseadmetel oma tähelepanu kõrvale juhtida.)
Kui välisilme kõrvale jätta, siis mis võib toimuda kellegi südames või peas, kes on valmis evangeeliumi sõnumit vastu võtma?
Juhtige õpilaste tähelepanu teisele lüngale tahvlile kirjutatud tehtes.
Mida inimesed 11. salmi põhjal veel tegid, mis aitas neil uskuda Pauluse õpetusi? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tehte teise osana: nad uurisid iga päev Kirja, et Pauluse sõnu mõista.)
Milline põhimõte selgub salmidest Apostlite teod 17:10–12, mis saab tugevdada meie usku Jumala teenijate sõnadesse? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: kui võtame sõna vastu kõige hea meelega ja uurime iga päev pühakirju, siis meie usk nende sõnadesse tugevneb.)
Vaadake üle õppetunni alguses kirjeldatud sündmustikud.
Kuidas võiks sellest põhimõttest inimestele nendes sündmustikes abi olla?
Kuidas saab igapäevane pühakirjauurimine mõjutada meie võimet tõde uskuda?
Paluge õpilastel meenutada aegu, mil nad on olnud tunnistajaks, et see põhimõte on õige. Võiksite paluda mõnel neist kogemusi jagada.
Innustage õpilasi võtma prohvetite, juhtide, õpetajate ja oma vanemate sõnad vastu „kõige hea meelega” ja iga päev pühakirju lugema.
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 17:13–15, selgitades, et kui juudid Tessaloonikas kuulsid, et Paulus Beroias jutlustas, tulid nad Beroia inimesi ässitama. Paulus pidi taas põgenema ja rändas seega Ateenasse.
Paluge õpilastel avada Piibli foto nr 29 „Ateena” Pühakirjajuhis. Märkige, et sellel fotol on üks Ateena mitmest templist, kus kummardati ebajumalaid. Nendes templites asusid jumalate kujud, mis inimesed olid valmistanud. Templitest väljaspool olid altarid, kuhu toodi nendele ebajumalatele ohverdusi.
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 17:16–21, selgitades, et Paulusele tegi ebajumalakummardamine Ateenas tõsist muret ning ta õpetas sealsetes kogudusekodades ja turgudel. Mõttetargad kutsusid seejärel Pauluse selgitama tema „uut õpetust” (vt salm 19) kohtunõukogule, mis Areopaagil kokku sai.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 17:22 ja 23. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus ühel Ateena altaril märkas.
Mida nägi Paulus ühel Ateena altaril?
Selgitage, et 22. salmis on kirjas, et Paulus ütles ateenlastele tunnustavalt, et nad on „väga jumalakartlikud”, mis tähendab, et nad olid eriti usklikud või hoolikad jumalikes asjades. Altar „Tundmatule Jumalale” (salm 23) oli ateenlaste katse rahustada tundmatut või sellist jumalat, keda nimepidi ei tuntud. Ilmselt ei tahtnud nad pahandada ega eirata ühtegi jumalat.
Miks viitas Paulus „Tundmatule Jumalale” mõeldud altarile? (See aitas tal tutvustada mõistet õigest Jumalast, Taevasest Isast, Jumalast, keda nad ei tundnud.)
Jagage õpilased paaridesse või väikestesse rühmadesse. Paluge igal rühmal otsida salmidest Apostlite teod 17:24–31 võimalikult palju tõdesid Jumala kohta, kes oli Ateena rahva jaoks tundmatu. Sel ajal, kui nad uurivad, kirjutage tahvlile kõigi salmide numbrid (24–31). Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge osal neist tulla tahvli juurde ja kirjutada üks leitud tõde salmi numbri kõrvale, kust nad selle leidsid. (Et aidata õpilastel leida tõde salmist Apostlite teod 17:27, selgitage, et Joseph Smithi tõlke järgi on selles salmis kirjas: „Et nad otsiksid Jumalat, kui nad tahavad teda leida, sest tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist.”)
Lisaks võiksite soovitada õpilastel kõik need tõed oma pühakirjades ära märkida. Mõned võimalikud tõed, mille nad tahvlile kirjutavad:
31. salm: Jumal mõistab meie üle kohut; Jumal äratab kõik inimesed surnuist.
Paluge õpilastel valida tahvlilt tõde, mis on nende jaoks tähendusrikas. Paluge mõnel neist jagada, millise tõe nad valisid ja miks on see neile tähendusrikas.
Pöörake tähelepanu õpetusele „Me oleme Jumala sugu”.
Mida tähendab olla Jumala „sugu”? (Me oleme Taevase Isa vaimulapsed.)
Miks on nii tähtis seda õpetust mõista? (See aitab meil mõista, et meie väärtus Taevase Isa silmis on piiritu ja et me võime saada Tema-sarnaseks.)
Milline probleem või segadus võib tekkida, kui seda õpetust ei mõisteta?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Teistel paluge kuulata, miks meil peab olema meeles näha end eelkõige Jumala lastena.
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Vaadake ette, kuidas te end iseloomustate. Ärge iseloomustage ega määratlege end mõne ajutise tunnuse järgi. See üks ja ainuke tunnus, millega end iseloomustada, on see, et me oleme Jumala pojad või tütred. See tõsiasi on ülem kõikidest teistest omadustest, kaasa arvatud rass, amet, füüsilised iseloomustajad, auastmed või isegi usuline kuuluvus.” (How to Define Yourself. – New Era, juuni 2013, lk 48)
Miks on tähtis meeles pidada, et me oleme eelkõige Jumala lapsed?
Viidake põhimõttele „kui me tahame otsida Jumalat, siis me avastame, et Ta pole meist kaugel”.
Kuidas me saame otsida Jumalat ja saada Temaga lähedasemaks?
Kuidas oma seotuse mõistmine Jumalaga mõjutab meie soovi Teda otsida?
Millal olete tundnud Taevast Isa enda lähedal?
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 17:32–34, selgitades, et ateenlased reageerisid Pauluse mainitud „surnute ülestõusmise[le]” (salm 32) erinevalt. Mõni naeris Pauluse üle, mõni tahtis rohkem kuulda ja mõni uskus.
Võiksite tunnistada, et õpilased võivad õppida Jumalat tundma ja mõistma, kuigi Ta on paljude inimeste jaoks tundmatu. Paluge õpilastel kirjutada paberile või kaardile „Tuttav Jumal” ja panna kirja, kuidas nad Jumalat otsivad ja Temaga suhteid arendavad. Innustage neid panema paber sellisesse kohta, kus see neile nende eesmärke meenutab.
„Ateenas kohtas Paulus epikuurlaste ja stoalaste mõttetarku (vt Ap 17:18). Epikureism sai oma nime Epikurose (341–270 eKr) järgi. Tema filosoofia kohaselt tekkis maailm juhuslikult ning sel puudus eesmärk ja plaan. Epikuurlased uskusid, et kui jumalad olidki olemas, ei sekkunud nad inimeste ellu, ning et õnn peitus murede ja valu puudumises ning mõõdukates naudingutes.
Stoitsism sai alguse Zenoni-nimelise mehe (333–264 eKr) õpetustest. Stoitsismi järgi olid kõik asjad loodud, korraldatud ja liikuma pandud jumalikul põhjusel. Stoikud uskusid, et inimest on õnnistatud mõistusekübemega ja ta peaks otsima kooskõla jumaliku korraldusega, saama jagu kirgedest ning elama kõlbeliselt ja õiglaselt.” (New Testament Student Manual. Educational System manual, 2014, lk 315–316; vt ka märksõnad „Epicureans” ja „Stoics”. – Bible Dictionary)
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:
„Mida rohkem me kallutame oma südame ja meele Jumala poole, seda enam langeb meie hinge taevast valgust. Ja iga kord, kui me seda valgust tahtlikult ja siiralt otsime, näitame Jumalale oma valmidust saada rohkem valgust. Pikapeale muutuvad asjad, mis varem olid segased, ähmased ja kauged, meile selgeks, säravaks ja tuttavaks.” (Tunnistuse saamine valgusest ja tõest. – 2014. a sügisene üldkonverents)