Paulus selgitas, kuidas Aabraham armu läbi õigeks mõisteti. Seejärel kirjeldas ta õnnistusi, mis tulevad õigeksmõistetutele, ja õpetas, et ristimine sümboliseerib patule surnud olemist ja Kristuses elamist.
Paulus selgitab, kuidas Aabraham armu läbi õigeks mõisteti
Joonistage tahvlile pilt ja lisage järgmised fraasid.
Kujutis
pilt, kõrbes roomav mees
Paluge õpilastel ette kujutada, et nad on kõrbes janusse suremas ja et lähedalasuva künka otsas on pudelitäis vett.
Mis teid päästaks: a) usk, et vesi saab teid päästa, b) teie jõupingutus veeni jõuda ja seda juua, c) vesi ise? (Ärge öelge, kas õpilaste vastused on õiged.)
Selgitage, et see sündmustik aitab meil mõista Pauluse õpetusi Roomlastele 4.–7. peatükis seoses sellega, kuidas on usk, teod ja arm on seotud õigeksmõistmise õpetusega. (Meenutage õpilastele, et Pauluse õpetusi õigeksmõistmisest tutvustati Roomlastele 1.–3. peatükis.)
Mida õigeksmõistmine tähendab Pauluse õpetuste põhjal Roomlastele 1.–3. peatükis? (Patu eest saadava karistuse kustutamine ja süütuks või õigeks kuulutamine.)
Tutvustage Roomlastele 4. peatüki konteksti, selgitades, et mõned juutidest pühad tähtsustasid õigeksmõistmisel liiga palju omaenda jõupingutusi ja Moosese seadust.
Kuidas võib tänapäeva inimestel olla õigeksmõistmisest sarnane väärarusaam?
Milline tahvlile kirjutatud valikuvõimalus võiks anda edasi mõtet, et meid päästavad meie teod? (Kirjutage variant B kõrvale teod.)
Selgitage, et Paulus püüdis tema ajal levinud väärarusaama kummutada, meenutades juutidele muistset patriarhi Aabrahami, keda paljud juudid pidasid õigeksmõistetuks.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi tõlge salmidest Roomlastele 4:2–5: „Sest kui Aabraham on õigeks mõistetud tegude seaduse järgi, on temal kiitlemist iseenda, kuid mitte Jumala üle. Sest mis ütleb Kiri? „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks!” Aga tegude seaduse järgi õigeksmõistetule arvatakse palka mitte armust, vaid teenet mööda. Aga kes ei püüa saada õigeks mõistetud tegude seaduse järgi, vaid usub temasse, kes mõistab õigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk õiguseks.” Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks arvati usk Aabrahamile õiguseks või miks teda peeti õigemeelseks.
Mille järgi Aabrahami õigeks ei mõistetud? („Tegude seaduse” järgi)
Miks Pauluse õpetuste põhjal Roomlastele 1.–3. peatükis ei saa meid õigeks mõista tegude seaduse järgi? (Paulus õpetas, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Rm 3:23). Selleks, et olla õigeks mõistetud tegude seaduse järgi, ei tohiks me kunagi patustada.)
Selgitage, et nagu on kirjas salmides Roomlastele 4:6–8, tsiteeris Paulus kuningas Taavetit, et oleks veel arusaadavam, et ainuüksi meie teod ei mõista meid õigeks ega tee meist süütuid.
Et teha kokkuvõte salmidest Roomlastele 4:9–15, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine lõik:
Et laita maha mõtet, et üksnes need, kes olid ümber lõigatud ja pidasid Moosese seadust, võisid ustavuse eest õnnistusi saada, õpetas Paulus, et Aabrahami õnnistati ustavuse eest enne ümberlõikamist, ja et ümberlõikamine oli märk tema ustavusest. Aabraham jäi ustavaks ka pärast Jumalaga lepingu sõlmimist ja ümberlõikamist. Nii sai Aabrahamist kõigi ustavate isa, ükskõik kas nad olid ümberlõikamata (paganad) või ümberlõigatud (juudid).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi tõlge salmist Roomlastele 4:16 Õpiabides ning teistel teksti jälgida ja leida põhjalikum selgitus meie õigeksmõistmise kohta.
Kuidas meid õigeks mõistetakse? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase õpetuse: meid mõistetakse õigeks usu ja tegude tõttu armu läbi.)
Meenutage õpilastele, et arm viitab õnnistustele, halastusele, abile ja jõule, mille osaliseks me võime saada tänu Jeesuse Kristuse lepitusele.
Milline tahvlile kirjutatud valikuvõimalus võiks sümboliseerida Jeesuse Kristuse lepitust ja armu? Milline valikuvõimalus võiks sümboliseerida meie usku Temasse? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage variant C kõrvale Jeesuse Kristuse lepitus ja arm ning variant A kõrvale usk.)
Kas meie usk ja jõupingutused saaksid meid sellises olukorras päästa, kui vett ei oleks? (Ei.) Kuidas sarnaneb vesi selles sündmustikus Jeesuse Kristuse lepituse ja armuga?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast.
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Päästmist ei saa osta kuulekuse valuuta eest, seda võib osta vaid Jumala Poja verega [vt Ap 20:28]. ‥
Arm on Jumala and ja meie soov olla kuulekas Jumala igale käsule võrdub meie sureliku käe väljasirutusega, et võtta vastu see meie Taevase Isa püha kingitus.” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Märkige, et kuigi tahvlil kujutatud sündmustik aitab meil mõista, kuidas usk, teod ja arm aitavad kaasa meie õigeksmõistmisele, ei kirjelda see kõiki viise, kuidas me võime Päästja armust osa saada. Jeesus Kristus ei anna ainuüksi elupäästvat vett, mis sümboliseerib Tema armu, mis meid õigeks mõistab ja patust puhastab. Tänu Temale oleme me ka suutelised leidma usku ja jõudu, mida vajame vee saamiseks või Tema armule ligipääsemiseks. See arm saab meid õnnistada enne, samal ajal ja pärast seda, kui me Temasse usku rakendame ja häid tegusid teeme.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Lepituse vägi teeb meeleparanduse võimalikuks ja ‥ annab ‥ meile jõudu näha head, teha head ja saada heaks nii, nagu me oma piiratud surelike võimete juures iial ei märkaks ega saaks.” (Seepärast nad vaigistasid oma hirmu. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Kuidas aitab Päästja arm meil Temasse usku rakendada ja häid tegusid teha?
Milliseid tegusid me saame teha, et näidata usku Kristusesse ja olla õigeks mõistetud Tema armu läbi? (Meelt parandada, kuuletuda käskudele ja saada osa evangeeliumi talitustest.)
Paluge õpilastel jaguneda kahe- või kolmeliikmelistesse rühmadesse ning selgitada üksteisele, kuidas usk ja õigemeelsed teod aitavad meil saada osa Päästja armust, et meid saaks õigeks mõista. (Veenduge, et õpilased mõistavad, et usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja sellesse, et Tal on vägi meid päästa, motiveerib meid saama vajalikke talitusi ja kuuletuma Jumala käskudele, mis võimaldab meid Päästja armu läbi õigeks mõista.)
Tehke kokkuvõte Roomlastele 5. peatükist, selgitades, et Paulus õpetas rahust, mille osaliseks saavad need, kellel on usu tõttu ligipääs Kristuse armule (vt salmid 1–2). Lisaks selgitas ta, et tänu Jeesuse Kristuse lepitusele võimalikuks saanud armust on rohkem kui küllalt, et saada jagu langemise tagajärgedest.
Paulus õpetab, kuidas vabaneda patust ja saada igavene elu
Küsige õpilastelt, kuidas nad järgmises sündmustikus reageeriksid:
Teie sõber plaanib ühel päeval misjonile minna, kuid tema praegused valikud ei vasta Issanda käitumisnormidele. Kui te sõbra käitumise pärast muret väljendate, ütleb ta: „Kah mul asi. Tänu lepitusele saan ma alati enne misjonile minekut meelt parandada.”
Selgitage, et mõned inimesed murravad teadlikult Jumala käske, plaanides parandada meelt hiljem, nt enne templisse minekut või misjonil teenimist. Paluge õpilastel leida Roomlastele 6. peatükki uurides, miks osutab selline suhtumine, et armuõpetusest on täiesti valesti aru saadud.
Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril lugeda üheskoos läbi Roomlastele 6:1–6, 11 ja 12 ning arutada, kuidas Pauluse õpetused saaksid sõbra mõtteviisi korrigeerida. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, küsige:
Kuidas Paulus reageeris väärarusaamale, et Päästja arm meid automaatselt pattudest vabastab?
Mida tähendab teie arvates olla „ära surnud patule” (salm 2) ja „surmasse ristimise kaudu ühes temaga maha maetud” (salm 4)?
Mida ristimine vee alla kastmise teel nende salmide põhjal sümboliseerib? (Kui õpilased vastavad, aidake neil välja tuua õpetus: ristimine vee alla kastmise teel võib sümboliseerida meie surma patule ja uue vaimse elu algust.)
Selgitage, et uue vaimse elu juurde, mida me pärast ristimist alustame, kuulub pattude andekssaamine ja Jumala käskudele pühendumine.
Et aidata õpilastel valmistuda Roomlastele 6. peatükist veel põhimõtteid välja tooma, näidake neile raha.
Kes maksab töötajale palka? Miks ei maksa tööandja palka kellegi teise töötajale?
Paluge õpilastel lugeda läbi Roomlastele 6:13 ja leida kaks tööandjat või isandat, kellele keegi saab ennast anda või keda ta saab teenida. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Joonistage tahvlile tabel:
Patu palk
Jumala palk
Paluge õpilastel lugeda läbi Roomlastele 6:14–23. Paluge pooltel neist leida patu palk (salm 23) või tagajärjed ja ülejäänutel Jumala palk. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge mõnel neist tulla tahvli juurde ja kirjutada tabelisse, mida nad leidsid. Pealkirja „Patu palk” alla peaksid õpilased kirjutama surm (vt salmid 16, 21, 23) ja „Jumala palk” alla õigus ehk õigemeelsus (vt salm 16), pühitsus ehk pühadus (vt salmid 19, 22), igavene elu (vt salm 22, 23.) Selgitage, et surm on patu palgana „eraldatus Jumalast ja Tema mõjust” ja selle tähenduseks on „surm kõige selle suhtes, mis puutub õigemeelsusesse”. (Märksõna „Surm, vaimne”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org.)
Mis põhimõte selgub salmist Roomlastele 6:16 patule järeleandmise tagajärgede kohta? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma põhimõtte: kui me patule järele anname, saavad meist patu orjad.)
Kuidas patule järeleandmine teeb meid selle patu orjaks?
Paluge õpilastel mõtiskleda juhtumitele, mil patule järeleandmine viis kedagi vabadusekaotuseni?
Pöörake tähelepanu pealkirja „Patu palk” all olevale loetelule.
Milline kasu kaasneb, kui kuulata patu asemel õigust (õigemeelsust)?
Mis põhimõte selgub Pauluse õpetustest selle kohta, kuidas vabaneda patust ja saada igavese elu and? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me anname end Jumalale, võime vabaneda patust ja saada igavese elu anni.)
Kuidas me saame end Jumalale anda?
Kuidas olete end Jumalale andes patust vabanenud?
Tunnistage, kui tähtis on anda end Jumalale. Paluge õpilastel panna kirja eesmärk, kuidas nad end paremini Jumalale annavad.
Tehke kokkuvõte Roomlastele 7. peatükist, selgitades, et Paulus õpetas abielu metafoori abil, et Kiriku liikmed olid vabastatud Moosese seadusest ja liidetud Kristusega. Lisaks kirjutas ta võitlusest liha (salm 18) ehk füüsilise himu ja seespidise inimese (salm 22) ehk vaimsuse vahel.
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast selgitas, kuidas Päästja arm meile osaks saab:
„Prohvet Nefi aitas meil paremini mõista Jumala armu, kui ta kuulutas: „Sest me näeme usinasti vaeva, ‥ veenmaks meie lapsi ja ka meie vendi uskuma Kristusesse ning saama lepitatud Jumalaga; sest me teame, et pärast kõike, mida me saame teha, saame me päästetud armu läbi” [2Ne 25:23; rõhutus lisatud].
Kuid vahel ma kahtlen, kas me mitte ei tõlgenda valesti fraasi „pärast kõike, mida me saame teha”. Me peame mõistma, et „pärast” ei ole sama, mis „seepärast”.
Meid ei päästeta „sellepärast”, mida me saame teha. Kas keegi meist on teinud kõike, mida me saame teha? Kas Jumal ootab, kuni me oleme ammendanud kõik isiklikud püüdlused, enne kui Ta oma päästva armuga meie ellu sekkub? ‥
Ma olen kindel, et Nefi teadis, et Päästja arm lubab ja võimaldab meil patust üle saada [vt 2Ne 4:19–35; Al 34:31]. Selle pärast töötas Nefi nii usinasti, et veenda oma lapsi ja vendi „uskuma Kristusesse ning saama lepitatud Jumalaga” [2Ne 25:23].” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Vanem Bruce C. Hafen Seitsmekümnest selgitas, kuidas arm aitab meil vaimselt kasvada:
„Kasvamine tähendab kasvuvalu. Lisaks tähendab see oma vigadest õppimist pideva protsessi käigus, mis on saanud võimalikuks tänu Päästja armule, mida Ta pakub nii samal ajal kui ka „pärast kõike, mida me saame teha” [2Ne 25:23; rõhutus lisatud].” (The Atonement: All for All. – Ensign, mai 2004, lk 97)
Juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Millegipärast me arvame, et Kristuse lepitust rakendatakse ainult sureliku elu lõpus, et lunastada langemisest, vaimsest surmast. See on midagi palju enamat. See on alati kohal olev võim, mis kehtib ka igapäevaelus.” (Õpetaja käe puudutus. – 2001. a kevadine üldkonverents)
Salmides Roomlastele 5:6–8 käsitletakse armu kui midagi, mida saame Jumalalt oma tegudest sõltumata. Näiteks lunastatakse kogu inimkond tingimusteta Päästja armu läbi langemise tagajärgedest. Teistes pühakirjalõikudes kirjeldatakse armu kui midagi, mida saame Jumalalt oma tegude tulemusena. Näiteks saame me oma tegude tõttu armus kasvada või armust ära langeda (vt Jh 1:16; Gl 5:4; 2Pt 3:18; ÕL 93:12–13, 19–20). Lisaks andestatakse armu läbi meie patud „meeleparanduse tingimustel” (ÕL 18:12). Kuid „see, kes ei rakenda usku meeleparanduseks, on jäetud kaitsetuks kogu õigluse nõuete seaduse ees” (Al 34:16).