Õpiabid
Surm, vaimne


Surm, vaimne

Eraldatus Jumalast ja tema mõjust; surm kõige selle suhtes, mis puutub õigemeelsusesse. Lutsiferile ja ühele kolmandikule taeva vägedest sai osaks vaimne surm, kui nad heideti taevast välja (ÕL 29:36–37).

Vaimne surm tuli maailma Aadama langemise kaudu (Ms 6:48). Surelikud, kelle mõtted, sõnad ja teod on halvad, on vaimselt surnud, kuigi nad elavad ikka veel maa peal (1Tm 5:6). Jeesuse Kristuse lepituse kaudu ning kuuletudes evangeeliumi põhimõtetele ja talitustele, võivad mehed ja naised saada patust puhtaks ning ületada vaimse surma.

Vaimne surm leiab aset ka pärast sureliku keha surma. Nii ülestõusnute kui kuradi ja tema inglite üle mõistetakse kohut. Neile, kes on hakanud tahtlikult vastu evangeeliumi valgusele ja tõele, saab osaks vaimne surm. Seda surma kutsutakse sageli teiseks surmaks (Al 12:16; Hl 14:16–19; ÕL 76:36–38).