Vääriline, väärilisus Vt ka Õigemeelne, õigemeelsus, õigsus Isiklik õigemeelsus ning heakskiidu pälvimine Jumala ja tema poolt määratud juhtide silmis. Kes ei võta oma risti enese peale, ei ole mind väärt, Mt 10:38. Töötegija on oma palga väärt, Lk 10:7 (ÕL 31:5). Vaadake, et te teete kõiki asju väärilisuses! Mr 9:29. Neid ei ristitud muidu, kui nad olid väärilised, Mn 6:1. Laiska ei loeta vääriliseks püsima, ÕL 107:100. See, kes ei talu nuhtlemist, ei ole minu kuningriigi vääriline, ÕL 136:31. Preesterlust hakati andma kõikidele väärilistele meessoost liikmetele, ÕL At 2.