Aamen

Tähendab „olgu nii” või „nii on”. Aamen öeldakse selleks, et näidata puhtsüdamlikku või tõsimeelset heakskiitu ja nõusolekut (5Ms 27:14–26) või tõelevastavust (1Kn 1:36). Kui inimesed kuulevad tänapäeval palveid, tunnistusi ja kõnesid, ütlevad nad nende lõpus kuuldavalt aamen, et väljendada oma nõusolekut ja heakskiitu.

Vana Testamendi aegadel pidi inimene lausuma aamen vannet andes (1Aj 16:7, 35–36; Ne 5:13; 8:2–6). Kristuse kohta öeldakse „Aamen, ustav ja tõeline tunnistaja” (Ilm 3:14). Aamen oli ka lepingu märgiks prohvetite koolis (ÕL 88:133–135).