Kurja rääkimine Vt ka Keelepeks; Kuulujutt; Tüli; Valetamine Jutt, mis on vale, paheline ja teeb haiget. Pühakirjades räägitakse sel kombel sageli inimesega, kellele on kindel kavatsus haiget teha. Hoia oma keelt kurja eest! Ps 34:14 (1Pt 3:10). Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu, Õp 16:27. Õndsad olete teie, kui inimesed valetades räägivad teist kõiksugust kurja, Mt 5:11 (3Ne 12:11). Südamest lähtub kurje mõtteid, Mt 15:19 (Mk 7:21). Ülemat ära sajata! Ap 23:5. Kõik pilge jäägu teist kaugele, Ef 4:31. Ärge rääkige paha üksteisest! Jk 4:11. Jälgige, et poleks keelepeksu ega kurjarääkimist! ÕL 20:54.