Vanem

Sõnal vanem on Piiblis erinevad tähendused. Vanas Testamendis viidatakse sellega sageli suguharu vanematele meestele, kelle kätte usaldati juhtimisega seonduv (1Ms 50:7; Jos 20:4; Rt 4:2; Mt 15:2). Vanuse ja kogemuste tõttu oli nende nõuanne väärtuslik. Nende seisus polnud tingimata preesterluse kutse.

Melkisedeki preesterluses pühitseti vanemaks ka Vana Testamendi päevil (2Ms 24:9–11). Uues Testamendis mainitakse vanemat kui Kiriku preesterluse ametit (Jk 5:14–15). Ka nefilaste seas pühitseti preesterluses vanema ametisse (Al 4:7, 16; Mn 3:1). Käesoleval evangeeliumi ajajärgul olid Joseph Smith ja Oliver Cowdery esimesed vanemad, kes ametisse pühitseti (ÕL 20:2–3).

Vanem on nüüd nimetus, mis antakse kõikidele Melkisedeki preesterluse hoidjatele. Näiteks öeldakse meessoost misjonäride kohta vanem. Ka apostel on vanem ning seda nimetust on kohane kasutada Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi või Seitsmekümne kvoorumite liikmetest rääkides (ÕL 20:38; 1Pt 5:1). Vanemaks pühitsetute kohustused tänapäeva Kirikus on ära toodud viimse aja ilmutuses (ÕL 20:38–45; 42:44; 46:2; 107:12).