Õpiabid
Iiob
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Iiob

Vanas Testamendis õigemeelne mees, kellele said osaks tohutud kannatused, kuid kes jäi ometi ustavaks oma usule Jumalasse. Tema lugu on kirjas Iiobi raamatus.

Iiobi raamat

Kuigi raamat räägib Iiobi kannatustest, ei anna see täit vastust küsimusele, miks Iiobile (või kellelegi teisele) võib saada osaks valu ning perekonna ja varanduse kaotamine. Raamatus selgitatakse, et kannatuste kogemine ei tähenda tingimata, et inimene on patustanud. Issand võib kasutada kannatusi nii karistamiseks kui ka kogemuste andmiseks, distsiplineerimiseks ja õpetamiseks (ÕL 122).

Raamatu võib jagada neljaks osaks. Peatükid 1–2 on loo sissejuhatus. Peatükkides 3–31 tuuakse ära rida jutuajamisi Iiobi ja tema kolme sõbra vahel. Peatükkides 32–37 on kirjas neljanda sõbra Eliihu kõnelused, kes mõistab Iiobi süüdi muudel põhjustel kui esimesed kolm sõpra. Peatükkides 38–42 võetakse raamat kokku Iiobile antud kinnitusega, et ta on käitunud oma elus hästi algusest peale.

Iiobi raamatus õpetatakse, et kui inimesel on Jumala kohta õiged teadmised ja ta elab Jumalale meelepäraselt, suudab ta paremini vastu pidada teda kohtavatele katsumustele. Iiobi lakkamatut usku iseloomustavad sellised hüüded nagu: „Kuigi ta tapab mu, loodan ma ometi tema peale” (Kuningas Jamesi piibliversioon, Ii 13:15). Iiobit mainitakse ka pühakirjakohtades Hs 14:14; Jk 5:11; ÕL 121:10.