Jumalateotus, Jumalat teotama

Lugupidamatu või aukartusetu kõnepruuk Jumalast või pühadest asjadest rääkimisel.

Juudid süüdistasid Jeesust mitmel korral jumalateotuses, kuna ta väitis, et tal on õigus patud andestada (Mt 9:2–3; Lk 5:20–21), kuna ta kutsus end Jumala Pojaks (Jh 10:22–36; 19:7) ning kuna ta ütles, et nad näevad teda istumas väe paremal pool ja tulemas taeva pilvede peal (Mt 26:64–65). Need süüdistused oleksid olnud õiged, kui ta poleks tegelikult olnud kõik see, mida ta enda kohta ütles. Süüdistus, mille valetunnistajad Suurkohtu ees tema vastu esitasid (Mt 26:59–61), oli Jumala templi teotamine. Püha Vaimu teotamine, mis tähendab tahtlikku Kristuse salgamist pärast seda, kui tema kohta on jõutud täiuslikule teadmisele, on andestamatu patt (Mt 12:31–32; Mk 3:28–29; ÕL 132:27).