Patt Vt ka Jumalakartmatu, jumalatu; Jäle, jäledus; Pahandama; Paheline, pahelisus; Roojasus; Vastuhakk; Õigemeelsusetus Tahtlik sõnakuulmatus Jumala käskude suhtes. Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, Õp 28:13. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks, Js 1:18. Patustajad surevad ja õigemeelsed päästetakse, Hs 18. Jumala Tall võtab ära maailma patud, Jh 1:29. Lase ennast ristida ja oma patud ära pesta! Ap 22:16. Patu palk on surm, Rm 6:23. Kes mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks, Jk 4:17. Teed sa mind selliseks, et ma hakkan värisema patu ilmnemisel, 2Ne 4:31. Häda kõikidele nendele, kes surevad oma pattudes! 2Ne 9:38. Nad ei võinud vaadata patule muidu, kui jäledust tundes, Al 13:12. Ära arva, et sind taastatakse patust õnne! Al 41:9–10. Issand ei saa vaadata patule mitte vähimagi mööndusega, Al 45:16 (ÕL 1:31). Väikesed lapsed pole võimelised pattu tegema, Mn 8:8. Meeleparandus tähendab pattude ülestunnistamist ja hülgamist, ÕL 58:42–43. Selle patt, kes ei andesta, on suurem, ÕL 64:9. Kes patustab suurema valguse vastu, saab osaks suurema süüdimõistmise, ÕL 82:3. Sellele hingele, kes patustab, tulevad eelnevad patud tagasi, ÕL 82:7. Kui me hakkame varjama oma patte, siis taevad eemalduvad, ÕL 121:37.