Teade või tõend millegi õigsuse kohta; tunnistus. Tunnistaja võib olla ka keegi, kes esitab sellise teate või tõendi omaenda teadmiste alusel, st keegi, kes tunnistab.
Evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, Mt 24:14 (JSM 1:31 ).
Te peate olema minu tunnistajad, Ap 1:8 .
Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, Rm 8:16 (1Jh 5:6 ).
Te tahate seista kui Jumala tunnistajad igal ajal, Mo 18:8–9 .
Me võtame sakramenti, et tunnistada Isale, et me peame kinni käskudest ja peame teda alati meeles, 3Ne 18:10–11 (Mn 4, 5 ; ÕL 20:77–79 ).
Te ei saa mingit tunnistust enne teie usu proovilepanemist, Et 12:6 .
Tunnistajate reegel: iga sõna kinnitatakse kahe või kolme tunnistaja suuga, ÕL 6:28 (5Ms 17:6 ; Mt 18:16 ; 2Kr 13:1 ; Et 5:4 ; ÕL 128:3 ).
Ma olen pühitsenud teid apostliteks ja minu nime erilisteks tunnistajateks, ÕL 27:12 (ÕL 107:23 ).
Seitsekümmend on kutsutud olema erilisteks tunnistajateks paganatele ja kogu maailmas, ÕL 107:25 .
Olgu seal ülestähendaja, ja ta olgu teie ristimiste tunnistajaks! ÕL 127:6 (ÕL 128:2–4 ).