Seaduselaegas, mida teatakse ka Jehoova laeka ja tunnistuslaekana, oli puidust valmistatud ja üle kullatud ristkülikukujuline kirst või kast. See oli iisraellaste vanim ja kõige püham usu sümbol. Selle katteks olnud lepituskaant peeti Jehoova maiseks viibimispaigaks (2Ms 25:22). Templi valmides asetati laegas pühadest pühimasse ehk kõige pühamasse paika hoones (1Kn 8:1–8).