Talitused
Pühad tavandid ja kombetalitused. Talitused koosnevad toimingutest, millel on vaimne tähendus. Talituste all võidakse mõelda ka Jumala seadusi ja määrusi.
Kiriku talituste hulka kuuluvad haigete õnnistamine (Jk 5:14–15), sakramendi õnnistamine (ÕL 20:77, 79), ristimine vee alla kastmise teel (Mt 3:16; ÕL 20:72–74), laste õnnistamine (ÕL 20:70), Püha Vaimu andmine (ÕL 20:68; 33:15), preesterluse andmine (ÕL 84:6–16; 107:41–52), templitalitused (ÕL 124:39) ning uue ja igavikulise lepinguga sõlmitud abielu (ÕL 132:19–20).
Asenduslik talitus
Usutalitus, mille elav inimene teeb kellegi heaks, kes on surnud. Need talitused jõustuvad vaid juhul, kui need, kelle heaks need tehti, võtavad need talitused vastu, peavad kinni nendega seotud lepingutest ja on pitseeritud lubaduse Püha Vaimuga. Selliseid talitusi tehakse tänapäeval templites.