Ausameelsus Vt ka Aus, ausus; Õigemeelne, õigemeelsus, õigsus Õigemeelsus, ausus ja siirus. Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest, Ii 27:5. Õige elab oma vagaduses, Õp 20:7. Nad olid mehed, kes olid alati ustavad kõiges, mis iganes neile usaldati, Al 53:20. Issand armastas Hyrum Smithi tema südame ausameelsuse eest, ÕL 124:15.