Jumalakartmatu, jumalatu Vt ka Paheline, pahelisus; Patt; Roojasus; Õigemeelsusetus Keegi, kes ei ole, või miski, mis pole Jumala tahte või käskudega kooskõlas; paheline ja ebapüha. Õelate tee läheb hukka, Ps 1:6. Kui õige vaevalt pääseb, kuhu siis saab õel? 1Pt 4:18. Keelake endale kõik jumalatu! Mn 10:32. Jumalatute peale tuleb kättemaks äkitselt, ÕL 97:22. Jumalakartmatute seas Päästja hääl ei kõlanud, ÕL 138:20.