Süü Vt ka Meeleparandus Seisund, kui on tehtud midagi valesti, või kahetsus- ja kurbustunne, mis peaks kaasnema patuga. Kes on pattu teinud ja on saanud süüdlaseks, 3Ms 5:20–25. Kes iganes seda sakramenti võtab kõlvatult, sellel on Jeesuse ihust ja verest süüd, 1Kr 11:27. Süüdlased peavad tõde karmiks, 1Ne 16:2. Meil on siis täiuslik teadmine kogu meie süüst, 2Ne 9:14. Mu süü oli ära pühitud, En 1:6. Oli määratud karistus, mis tõi süümepiina, Al 42:18. Lase oma pattudel endale muret teha selle murega, mis toob sind meeleparandusele! Al 42:29. Osa teie seast on süüdi minu ees, kuid ma olen halastav, ÕL 38:14. Jumala Poeg on lepitanud algse süü, Ms 6:54.