Juudas peab vandenõu juutide juhtidega, kes Jeesust tappa soovivad
Katke enne tunni algust laud, pannes sellele laudlina, mõned tükid lamedat nisuleiba (või soolaseid küpsiseid) ja ühe karika. Pärast tunni algust selgitage, et Kristuse ajal võis leida paasapühal juutide laualt muude asjade seas neid asju.
Mis oli paasapüha eesmärk? (Paasapühi hakati pidama Moosese ajal, et meenutada Iisraeli lastele, et hävitaja ingel ruttas nende kodudest mööda ja tappis esmasündinud lapsed Egiptusemaal [vt 2Ms 12:21–28; 13:14–15]. Iisraellastel kuulus paasapüha juurde talle ohverdamine ja selle vere piserdamine uksepiitadele. See tall sümboliseeris tulevat Messiat, kelle lepitusohver päästab inimkonna surmast ja patust [vt märksõna „Paasapühad”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org].)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis pidi Jeesuse sõnul pärast paasapüha aset leidma.
Mis pidi Jeesuse sõnul pärast paasapüha aset leidma?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:3–5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kes pidas plaani Jeesus sel ajal ära tappa.
Miks otsustasid kirjatundjad ja ülempreestrid oodata ja tappa Jeesus alles pärast paasapüha?
Tehke kokkuvõte salmidest Matteuse 26:6–13, selgitades, et kui Jeesus oli Betaanias, tuli Tema juurde naine, kes valas Tema peale väga kallist salvi Ta läheneva surma ja matmise tunnistuseks. Mõned Tema jüngrid, kelle seas oli ka Juudas, üks kaheteistkümnest apostlist ja selle rühma varahoidja, nurisesid, et salv oleks tulnud vaeste abistamiseks maha müüa. Tegelikult ei muretsenud Juudas vaeste pärast, vaid oli varas, kes tahtis seda raha endale (vt Jh 12:4–6). (NB! Jeesuse võidmine Betaanias tuleb põhjalikumale arutlemisele Markuse 11.–14. peatükki käsitlevas õppetunnis.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:14–16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegi Juudas, kui Päästja teda nurisemise eest sõitles.
Mida Juudas tegi? (Ta pidas ülempreestritega vandenõu, et aidata neil Jeesus üles leida ja vahistada.)
Kui palju ülempreestrid Juudasele maksid, et ta Jeesuse nende kätte annaks?
Selgitage, et „Moosese seaduse järgi maksti kolmkümmend hõbetükki (hõbeseeklit) omanikule hüvitiseks sulase surma eest (vt 2Ms 21:32). ‥ Äraandmise hinnast peegeldub, kui madalalt Juudas ja ülempreestrid Päästjasse suhtusid.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 81) Sellega täitus ühtlasi Vana Testamendi prohvetlik kuulutus, et Juudas Päästja ära annab (vt Sk 11:12).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Tihtipeale väldime me sügavalt oma hinge vaatamist ja oma nõrkuste, piirangute ja hirmudega silmitsi seismist. ‥
Kuid meie vaimseks kasvuks ja heaoluks on oluline, et näeksime ennast selgelt. ‥
Mina soovitaksin kasutada pühakirju ja üldkonverentsi kõnesid kui efektiivseid peegleid, millest ennast uurida.” („Ega ometi mina see ole, Issand?” – 2014. a sügisene üldkonverents)
Kuidas võiksid pühakirjad ja üldkonverentsi kõned olla nagu peeglid?
Kui õpilased uurivad Matteuse 26:17–25, paluge neil otsida põhimõtet, mis aitab neil märgata oma nõrkusi ja teha tööd neist jagusaamiseks.
Tehke kokkuvõte salmidest Matteuse 26:17–19, selgitades, et Jeesus käskis oma jüngritel Jeruusalemmas paasasöömaajaks ühe toa kinni panna.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:20 ja 21. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Jeesus oma apostlitele paasasöömaajal.
Mis ütles Jeesus oma apostlitele?
Mida te oleksite tol hetkel mõelnud, kui oleksite olnud üks apostlitest?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:22. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, kuidas apostlid Jeesuse sõnadele reageerisid.
Mida apostlid küsisid?
Mida küsimus „Ega ometi mina see ole, Issand?” meile üheteistkümne ustava apostli kohta õpetab?
Mis põhimõte selgub sellest loost selle kohta, kuidas Jeesuse Kristuse jüngrid peaksid reageerima, kui nad kuulevad Issanda sõnu? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: kui Jeesuse Kristuse jüngrid kuulevad Issanda sõna, uurivad nad oma elu, et näha, kuidas see käib nende kohta.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Uchtdorfi sõnad:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„[Jeesuse] jüngrid ei kahelnud Tema öeldu õigsuses. Nad ei vaadanud ringi ega näidanud näpuga kellegi teise peale ega küsinud: „Kas see on tema?”
Selle asemel said nad „väga kurvaks ning hakkasid üksteise järel temale ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?”” [Mt 26:22]
Mida teeksime meie ‥? Kas meie vaataks enda ümber olijaid ja ütleksime oma südames: „Küllap ta räägib vend Juhansonist. Mul on alati tema suhtes kahtlusi olnud” või „Küll on hea, et vend Paukson siin on. Temal on vaja seda sõnumit kuulda”? Või vaataksime me nende vana aja jüngrite sarnaselt enda sisse ja esitaksime endale selle raske küsimuse: „Ega ometi mina see ole?” („Ega ometi mina see ole, Issand?” – 2014. a sügisene üldkonverents)
Tooge mõned näited, kuidas võime tunda kiusatust Issanda sõnad tähelepanuta jätta ja oletada, et need on mõeldud kellelegi teisele?
Paluge ühel teisel õpilasel lugeda ette president Uchtdorfi sõnad ja teistel kuulata, mida kutsub president Uchtdorf meid tegema, kui kuuleme Issanda sõnu:
„Nendes lihtsates sõnades „Ega ometi mina see ole, Issand?” avaldub tarkuse algus ja teerada, mis viib isikliku pöördumise ja kestva muutuseni. ‥
Me peame heitma kõrvale oma uhkuse, nägema kaugemale oma edevusest ja alandlikult küsima: „Ega ometi mina see ole, Issand?”
Ja kui Issanda vastus juhtub olema: „Jah, mu poeg, on asju, mida sa pead parandama, asju, millest ma võin aidata sul üle saada”, siis ma palun, et me võtaksime selle vastuse vastu, alandlikult tunnistaksime oma patte ja puudusi ning muudaksime oma elu, saades paremateks.” („Ega ometi mina see ole, Issand?” – 2014. a sügisene üldkonverents)
Kuidas on teid õnnistatud, kui olete rakendanud Issanda sõnu ja elus muudatusi teinud?
Tunnistage põhimõttest, mille õpilased varem välja tõid. Paluge õpilastel oma elu uurida alati, kui nad kuulevad või loevad Issanda sõnu, ja saadud õhutusi kiiresti kuulda võtta.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:23–25. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Päästja vastus apostlite küsimusele.
Selgitage, et Juudas lahkus kohe pärast seda, kui Jeesus ütles, et tema Ta ära annab (vt Jh 13:30).
Jeesus Kristus seadis paasapüha ajal sisse sakramenditalituse
Kujutis
Viimane õhtusöömaaeg
Näidake pilti „Viimane õhtusöömaaeg” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 54; vt ka LDS.org). Andke õpilastele teada, et kui Päästja oma apostlitega paasasöömaaega pidas, tegi Ta algust sakramenditalitusega.
Paluge õpilastel vastata vihikus või pühakirjapäevikus kirjalikult järgmistele küsimustele (võiksite kirjutada need küsimused enne tunni algust tahvlile):
Mida sa tegid, kui sa eelmine kord sakramenti võtsid? Millele sa mõtlesid? Mida sa tundsid?
Näidake lauale pandud karikat ja leiba. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:26–29. Teistel paluge teksti jälgida ning leida, mida tegi Issand leiva ja karikas olnud joogiga.
Mida tegi Issand leiva ja karikas olnud joogiga?
Mida need sakramendi võrdkujud nende salmide põhjal sümboliseerivad? (Õpilased peaksid tooma välja põhimõtte: need sakramendi võrdkujud sümboliseerivad Jeesuse Kristuse ihu ja verd, mis Ta meie eest ohverdas.)
Selgitage õpilastele, et Joseph Smithi tõlge aitab neist salmidest veel paremini aru saada. Paluge õpilastel lugeda läbi Joseph Smithi tõlge salmidele Matteuse 26:22 ja 26:24–25 (Õpiabid). Paluge õpilastel leida nendes salmides tehtud inspireeritud muudatused, mis aitavad meil mõista ühte sakramendi tähtsat eesmärki.
Miks tegi Jeesus algust sakramendiga? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: Jeesus Kristus tegi algust sakramendiga, et aidata meil pidada meeles Teda ja Tema lepitust meie pattude eest.)
Mis on mõned asjad, mida me saame teha, kindlustamaks, et sakrament aitab meil Teda ja Tema lepitust meie pattude eest meeles pidada?
Kuidas on mõjutanud teie tundeid ja kogemusi, kui olete püüdnud sakramendi võtmise ajal Päästjat ja Tema lepitust meeles pidada?
Et aidata õpilastel veel üks põhimõte välja tuua, küsige:
Millest võimaldab Kristuse vere valamine meil 27. ja 28. salmi põhjal osa saada, kui me sakramenti võtame? (Pattude andeksandmisest.)
Märkige, et pelk leiva söömine ja vee joomine sakramendi ajal ei tee meid automaatselt pattude andekssaamise vääriliseks. Me peame rakendama usku Jeesusesse Kristusesse, parandama meelt ja võtma sakramenti tõsise kavatsusega, pidades Teda alati meeles ja püüdes pidada kinni Tema käskudest. Kui me võtame sakramenti väärilisena, uuendame me oma ristimislepinguid. Kirjutage tahvlile tõde: kui parandame meelt ja võtame sakramenti tõsise kavatsusega, võime me oma patud andeks saada.
Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, kuidas nad rakendavad Matteuse 26. peatükist sakramendi kohta leitud tõdesid. Paluge mõnel õpilasel, kes on sellega nõus, jagada oma vastuseid teistega.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:29. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millal lubas Päästja ise järgmine kord sakramenti võtta. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Selgitage, et „sakrament mitte ainult ei sümboliseeri Päästja lepitust, vaid osutab ühtlasi ärevusega ajale, mil Ta naaseb auhiilguses maa peale (vt 1Kr 11:26).” (New Testament Student Manual, lk 83) Kui me peame kinni oma lepingutest ja peame lõpuni vastu, võime me olla nende seas, kes tol tuleval ajal Päästjaga sakramenti võtavad (vt ÕL 27:4–14).
Tunnistage lõpetuseks tänases õppetunnis välja toodud tõdedest.
Joseph Smithi tõlge toob salmis Markuse 14:10 selgust, mis oli üks põhjus, miks Juudas Jeesuse ära andis: „Ja Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et Jeesust neile ära anda, sest ta pöördus temast eemale ja tema sõnad pahandasid teda.” (JST, Mk 14:31)
Vanem Vaughn J. Featherstone Seitsmekümnest õpetas, mida tähendab võtta sakramenti vääriliselt, et me võiksime oma patud andeks saada:
„Oluline on uuendada lepinguid sakramenti võttes. Kui teeme seda siira südamega, tõsise kavatsusega, hüljates patud ja pühendudes üha uuesti Jumalale, kannab Issand hoolt võimaluse eest patud nädalast nädalasse andeks saada. Pelga leiva söömise ja vee joomisega seda andestust ei kaasne. Me peame sakramendiks valmistuma ja siis sellest murtud südame ja kahetseva vaimuga osa võtma. Vaimne valmistumine sakramendivõtmiseks on oluline, et patud andeks saada.” (Sacrament Meeting and the Sacrament. – Ensign, sept 2001, lk 24–25)
