Jeesus õpetas Galilea järve ääres oma jüngreid tähendamissõnade abil. Järvel olles vaigistas Päästja tormi. Jeesus ajas inimesest välja kurjad vaimud, näidates, et Ta on neist üle. Kapernaumas teenides tegi Ta terveks veritõbise naise ja äratas surnuist Jairuse tütre.
Jeesus õpetab tähendamissõnade abil Jumala riigist ja seejärel vaigistab tormi
Paluge õpilastel mõtiskleda suurimale tormile, mille kätte nad on sattunud. Paluge mõnel õpilasel seda kogemust lühidalt kirjeldada.
Kuidas sarnanevad eluraskused tormiga?
Kirjutage tahvlile sõnad (jättes iga sõna alla ruumi): füüsilised, vaimsed, emotsionaalsed, sotsiaalsed. Andke iga tahvlil oleva sõna kohta järgnev ülesanne:
Tooge näiteid füüsilistest (või vaimsetest, emotsionaalsetest või sotsiaalsetest) tormidest, millega noored kokku puutuvad. (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile õige sõna alla.)
Paluge õpilastel otsida Markuse 4. ja 5. peatükki uurides põhimõtteid, millest saab neile elutormide tekkides abi olla.
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 4:1–34, selgitades, et kui Päästja oli Galilea järve ääres, õpetas Ta rahvahulgale mõned tähendamissõnad.
Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Markuse 4:35–38. Teistel paluge teksti järgida ja leida väljakutse, millega jüngrid Galilea järve ületades kokku puutusid.
Millise probleemiga Päästja ja Tema jüngrid Galilea järve ületades kokku puutusid?
Selgitage, et Galilea järv asub 213 meetrit allpool merepinda ja on kolmest küljest mägedega ümbritsetud. Ajuti sööstavad mägedelt alla külmad kuivad tuuleiilid ja põrkavad Galilea järve kohal kokku sooja ja niiske õhumassiga, tekitades – vahel mõne minutiga – sellel suhteliselt väiksel veekogul ootamatuid ja tugevaid suurte lainetega torme.
Kujutis
Galilea järv ja Arbeli mägi
Galilea järv ja Arbeli mägi
Millist mõju avaldas torm laevale?
Mida te võiksite mõelda ja tunda, kui te viibiksite sellistes oludes laeval?
Kellelt jüngrid sel hirmuärataval ajal abi otsisid? Mida nad Päästjalt küsisid?
Kuidas võiksime me tunda oma elutormides kiusatust Jeesuse jüngrite sarnaselt reageerida?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 4:39. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja jüngrite abipalvele vastas. Paluge neil öelda, mida nad leidsid. Võiksite soovitada õpilastel märkida ära fraasid „ole vait ja vaga” ning „täiesti vaikseks” (salm 39).
Mida saab Issand meie heaks teha, kui me hädas olles või hirmu tundes Tema abi otsime? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: kui me hädas olles või hirmu tundes Issanda abi otsime, saab Ta tuua meile rahu.)
Kuidas me saame hädas olles või hirmu tundes Issanda abi otsida? (Me saame palvetada Taevase Isa poole Jeesuse Kristuse nimel. Võib-olla ei vastata meie palvetele nii, nagu me ootame, kuid Issanda abi otsides õnnistatakse meid rahuga.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 4:40 ja 41. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida jüngrid Jeesuse kohta küsisid.
Kuidas te oleksite vastanud jüngrite küsimusele 41. salmis, kui oleksite olnud koos nendega?
Kuidas saab selle mõistmine, „kes [Jeesus] siis õieti on” (salm 41), tugevdada hädas olles või hirmu tundes meie usku ja panna meid Tema abi otsima?
Paluge õpilastel lugeda võimalusel laulu „Issand, näe, tõusnud on raju” sõnu (Kiriku lauluraamat). Rõhutage, et Jeesusel Kristusel on vägi vaigistada mitte ainult looduses aset leidvad tormid, vaid ka isiklikud tormid meie südames.
Paluge mõnel õpilasel rääkida ajast, mil nad elutormis Issanda rahu otsisid ja Ta nende hirmu leevendas ja neid trööstis.
Soovi korral paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, mida nad saavad teha, et probleemide korral Issanda abi otsida.
Jeesus teeb terveks mehe, ajades kurjad vaimud temast välja
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 5:1–18, selgitades, et Jeesus tegi terveks mehe, kes oli täis rüvedaid ehk kurje vaime. Kui need rüvedad vaimud olid mehest välja aetud, läksid nad seakarja sisse, mis jooksis raevukana kaljult merre. Mees tahtis seejärel minna paati, kus oli Jeesus.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 5:19 ja 20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Päästja sel mehel teha käskis.
Mida Päästja sellel mehel teha käskis?
Kuidas mees sellele reageeris?
Mis põhimõte selgub loost selle kohta, mida me saame teha, kui kogeme elus Päästja väge? (Aidake õpilastel tuua välja põhimõte: kui kogeme elus Päästja väge, saame tunnistada teistele Tema õnnistustest ja kaastundest.)
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad saavad teisi aidata, kui tunnistavad neile Päästja õpetustest ja kaastundest.
Jeesus teeb terveks veritõbise naise ja äratab surnuist Jairuse tütre
Paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu, mille rääkis vanem Shayne M. Bowen Seitsmekümnest:
Kujutis
Vanem Shayne M. Bowen
„4. veebruaril 1990 sündis meie perre kuues laps – kolmas poeg. Panime talle nimeks Tyson. ‥
Kui Tyson kaheksakuuseks sai, tõmbas ta endale kurku kriiditüki, mille ta vaibalt oli leidnud. Kriit jäi Tysonile kurku kinni ning ta ei saanud enam hingata. Tema vanem vend jooksis, Tyson süles, trepist üles ja karjus hüsteeriliselt: „Laps ei hinga, laps ei hinga!” Me hakkasime teda elustama ja helistasime kiirabisse.
Parameedikud jõudsid kohale ja viisid Tysoni haiglasse. Palvetasime ooteruumis kogu südamest, et Jumal laseks sündida imel. Pärast lõputuna näivaid minuteid tuli arst ooteruumi ja teatas: „Mul on väga kahju. Me ei saanud tema heaks enam midagi teha. Võite tema juurde jääda nii kauaks, kui soovite.” Seejärel ta lahkus.” (Sest mina elan ja ka teie peate elama. – 2012. a sügisene üldkonverents)
Mida teie olekiste sellisel hetkel mõelnud või teinud, kui Tyson oleks olnud teie vend?
Kuidas võib selline kogemus kellegi usu proovile panna?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 5:21–24. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas kogudusekoja ülem, kelle nimi oli Jairus, seisis silmitsi sarnase probleemiga, mis võis tema usu proovile panna.
Miks soovis Jairus Päästjalt abi saada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 5:25 ja 26 ning teistel leida, kes veel Päästja abi vajas.
Selgitage, et kuigi Uue Testamendi lugudes ei räägita naise veritõvest (vt salm 25) täpsemalt, teame me, et see põhjustas talle vaevuseid. Lisaks peeti Moosese seaduse all veritõbist inimest pärimuse järgi roojaseks (vt 3Ms 15:19–33). See tähendas tõenäoliselt, et naine oli olnud need 12 vaevalist aastat põlu all ja teistest eraldatud. Tema meeleheitlikust olukorrast annab tunnistust tõsiasi, et ta „oli kulutanud kogu oma vara” (Mk 5:26), et arstid ta terveks raviksid.
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Markuse 5:27–34. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida see naine tegi, et Päästjalt abi saada.
Mida see naine tegi, mis näitas tema usku Jeesusesse Kristusesse? (Võiksite selgitada, et fraas „tuli rahva seas tema selja taha” (salm 27) viitab, et ta nägi vaeva, et Päästjat ümbritsevast rahvahulgast läbi murda.)
Mida me saame loost õppida selle kohta, mida me peame tegema, kui soovime terveks saada? (Aidake õpilastel tuua välja põhimõte: kui näitame oma usku Jeesusesse Kristusesse, püüdes tulla Tema juurde, saab Ta meid terveks teha.)
Märkige, et igasugusest vaevustest terveks saamine usuga Jeesusesse Kristusesse sõltub mitte ainult meie püüdlustest Tema juurde tulla, vaid ka Jumala ajastusest ja tahtest.
Paluge õpilastel lugeda läbi Markuse 5:35 ja leida sõnum, mis toodi Jairusele, kui Päästja parasjagu seda naist aitas.
Mida Jairusele teatati?
Mida teie sellisel hetkel mõtleksite või teeksite, kui oleksite olnud Jairuse asemel?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 5:36 ja teistel leida, mida Jeesus Jairusele ütles.
Mida ütles Päästja, mis võis Jairuse usku kinnitada?
Et rõhutada, mida me õpime sellest loost usu kohta, kirjutage tahvlile tõde: usu rakendamine Jeesusesse Kristusesse nõuab, et me usuksime Temasse ka ebakindlatel aegadel.
Kuidas me saame rakendada seda põhimõtet oma elus?
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Markuse 5:37–43. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus Jairuse tütrega.
Millise ime tegi Päästja?
Võiksite tunnistada Päästja väest meid õnnistada ja terveks teha. Märkige, et vahel vaigistab Päästja meie elutormid, vabastades meid raskus- või hirmutundest. Mõni teine kord aga ei pruugi Ta meid katsumusest vabastada, nagu vanem Boweni poja surmaga lõppenud loost selgub. Kuid kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, annab Ta meile väljakutsete tekkides rahu.
Et aidata õpilastel mõista, kuidas säilitada usku vaatamata sellele, millega meie elutormid lõpevad, lugege ette vanem Boweni tunnistus. Paluge õpilastel kuulata, kuidas tema usk säilis ka pärast ta poja surma.
Kujutis
Vanem Shayne M. Bowen
„Süütunne, viha ja enesehaletsus tahtsid mind lämmatada. Palvetasin, et mu süda võiks muutuda. Väga isiklike pühade kogemuste kaudu andiski Issand mulle uue südame ja kuigi see oli endiselt üksildane ja valu täis, muutus kõik siiski pisut helgemaks. Mulle anti teada, et minult ei ole midagi ära võetud, vaid et mind ootab ees suur õnnistus, kui jään ustavaks. ‥
Ma tunnistan ‥ : „Kui me usaldame Jeesuse Kristuse lepitust, saab Ta aidata meil vastu panna meie katsumustele, haigustele ja valule. Me võime täituda rõõmu, rahu ja trööstiga. Kõike, mis elus on ebaõiglane, võib parandada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu” [Jutlusta minu evangeeliumi: misjonitöö juhis, 2005, lk 51].” (Sest mina elan ja ka teie peate elama. – 2012. a sügisene üldkonverents)
Millal on teil või mõnel teie tuttaval jätkunud ebakindlal ajal usku Jeesusesse Kristusesse? Millised õnnistused tulid selle tulemusena?
Soovi korral paluge õpilastel tunnistada õppetunnis õpetatud tõdedest.
President Howard W. Hunter käsitles tähtsaid tõdesid Markuse aruandest, kuidas Päästja Galilea järvel tormi vaigistas:
„Me kõik oleme kogenud oma elus ootamatuid torme. Mõned neist, olgugi et ajutised, nagu Galilea järve tormid, võivad olla raevukad ja hirmuäratavad ning võimalik, et laastavad. Ootamatute tuuleiilide vallandudes oleme nii üksikisikute, perede, kogukondade, rahvuste kui ka kirikuna ühel või teisel viisil küsinud: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?” Ja ühel või teisel viisil kuuleme tormi lõppedes alati sõnu: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?”
Meist kellelegi ei meeldi mõelda, et meil pole usku, kuid leian, et see Issanda hell manitsus on suuresti ära teenitud. See vägev Jehoova, keda me väidetavalt usaldame ja kelle nime oleme enda peale võtnud, on seesama, kes on öelnud: „Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” (1Ms 1:6) Tema on ka see, kes on öelnud: „Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” (1Ms 1:9) Peale selle oli tema see, kes jagas kaheks Punase mere, nii et iisraellased said kuiva maad mööda sealt läbi minna. (Vt 2Ms 14:21–22.) Kindlasti ei tohiks olla üllatus, et ta võib käskida mõnda algainet Galilea järvel. Meie usk peaks meile meelde tuletama, et ta võib vaigistada ka meie elus mäslevad vetevood.” (Master, the Tempest Is Raging. – Ensign, nov 1984, lk 33)
Mõnes tõlkes öeldakse salmis Markuse 5:30, et „vägi” väljus Jeesusest Kristusest, kui naine sai terveks. Uue Testamendi kreekakeelses algtekstis kasutatakse sõna vägi vastena sõna dynamis, mis tähendab võimu või jõudu.
Üks tõde, mida õpetatakse Markuse 4. ja 5. peatükis, on see, et usk ja hirm on teineteisega vastuolus. Nii salmis Markuse 4:40 kui ka Markuse 5:36 manitses Päästja neid, keda Ta õpetas, hirmu tundmise asemel Temasse uskuma. Need lood annavad meile vägeva õppetunni uskuda Jeesusesse Kristusesse ja mitte juhinduda oma hirmudest.
Kõnes Kiriku Haridussüsteemi usuõpetajatele esitas vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpilastele ja õpetajatele palve: „Ärge kartke, uskuge vaid!” Ta innustas meid Jumalat täielikult usaldama ja rääkima veendunult, et Jeesuse Kristuse evangeelium on kindlaim, turvalisim, usaldusväärseim ja rahuldustpakkuvaim tõde maa peal ja taevas, ajas ja igavikus. Ta tunnistas, et hirmust, kahtlusest ja ängistusest võib jagu saada, kui keskenduda ülevatele, igavestele, esmatasandi tõdedele, mis on kogu hiilgavas evangeeliumisõnumis kesksel kohal – nagu näiteks päästmisplaanile, Jeesuse Kristuse lepitusele, esimesele nägemusele, preesterluse taastamisele ja Mormoni Raamatule – jätmata või heitmata kõrvale kogu tõde, lastes end painata selle terviku teise, kolmanda või neljanda tasandi detailidel. (Vt Be Not Afraid, Only Believe. Õhtu vanem Jeffrey R. Hollandiga, 6. veebr 2015, lds.org/broadcasts.)
Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud samuti hirmust jagusaamisest usuga Issandasse:
„Katsumused, raskused, küsimused, kahtlused on osa meie surelikkusest. Kuid me pole üksi. Issanda Jeesuse Kristuse jüngritena on meile kättesaadavad tohutud vaimsed valguse ja tõe allikad. Hirm ja usk ei saa südames samaaegselt koos eksisteerida! Meie raskuste päevil valime me usu tee. Jeesus ütles: „Ära karda, usu vaid!” [Mk 5:36].” (Te teate piisavalt. – 2008. a sügisene üldkonverents)