Raamatukogu
102. õppetund: Roomlastele 12–16


102. õppetund

Roomlastele 12–16

Sissejuhatus

Paulus õpetas Kiriku liikmeid Roomas andma oma ihu Jumalale elavaks ohvriks ja kuuletuma Jumala käskudele. Lisaks õpetas Paulus pühadele, kuidas sobitada rahu, kui isiklike eelistuste tõttu tekivad erimeelsused. Kirja lõpetades hoiatas Paulus nende eest, kes püüavad petta.

Õpetamissoovitused

Roomlastele 12–13

Paulus õpetab pühi andma oma ihu Jumalale elavaks ohvriks ja kuuletuma Jumala käskudele

Võtke tundi kaasa erikujulisi nõusid ja tass veega. Näidake vett ja ühte nõud.

  • Mis kuju vesi võtab, kui ma selle siia nõusse valan? (Vesi võtab nõu kuju.)

Valage vesi nõusse. Seejärel valage vesi teise nõusse ja pöörake tähelepanu sellele, kuidas vesi võtab taas nõu kuju.

Selgitage, et antud näite puhul sümboliseerib vesi inimesi ning nõud sümboliseerivad erinevaid ilmalikke tõekspidamisi ja tavasid.

  • Mis oht kaasneb, kui end alatasa ilmalike tõekspidamiste ja tavadega kohandada?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Roomlastele 12:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus Kiriku liikmeid Roomas tegema õhutas.

  • Mida Paulus neid Kiriku liikmeid tegema õhutas?

Selgitage, et anudes Kiriku liikmeid andma oma ihu „elavaks ‥ ohvriks” (s 1), tõmbas Paulus paralleele Vana Testamendi loomade ohverdamise tavaga. Need loomaohvrid pühitseti Jumalale.

  • Mida Paulus teie arvates mõtles, kui kirjutas, et nad annaksid „oma ihud elavaks ‥ Jumala ‥ ohvriks”? (salm 1) (Kiriku liikmed peavad pühendama end täielikult Jumalale, loobudes oma patustest soovidest.)

  • Mida Jumal meilt 1. ja 2. salmi põhjal ootab? (Aidake õpilastel välja tuua tõde: Jumal ootab, et pühendaksime oma elu Temale ega saaks maailmasarnaseks. Kirjutage see tõde tahvlile.)

Selgitage, et Roomlastele 12. ja 13. peatükis õpetas Paulus Kiriku liikmetele palju põhimõtteid, mis aitaksid neil pühendada oma elu Jumalale ja mitte saada maailmasarnaseks. Et aidata õpilastel osa neist põhimõtetest lähemalt uurida, jagage nad kolmeliikmelistesse rühmadesse. Andke igale õpilasele paberileht, mille ülaserva on kirjutatud järgmised juhised. (Enne tunni algust tõmmake igal paberil ühele kolmest viitest ring ümber. Veenduge, et kõigis rühmades on iga õpilase paberil ring ümber tõmmatud erinevale pühakirjaviitele.)

Kujutis
käsileht

Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 102. õppetund

Roomlastele 12:9–16

Roomlastele 12:17–21

Roomlastele 13:8–13

  1. Loe läbi paberi ülaservas olev pühakirjakoht, millele on ring ümber tõmmatud.

  2. Vali loetud salmidest üks Pauluse õpetus ja pane see kirja. Lisaks kirjuta, kuidas selle õpetuse järgi elamine aitab meil pühendada oma elu Jumalale ja mitte saada maailmasarnaseks. (Kui sa pole esimene, kellele see paber antakse, siis lisa oma mõtted varem kirjapandule või kirjuta mõnest muust õpetusest ringiga ümbritsetud salmides.)

Selgitage õpilastele, et neil on kolm minutit paberile kirjutatud juhiste järgimiseks. Kolme minuti pärast paluge neil anda paber oma rühmas teisele õpilasele. Korrake tegevust, nii et iga õpilane loeb ja kommenteerib kõiki kolme pühakirjalõiku. Veenduge, et õpilased saavad tagasi paberi, mille te andsite neile esimesena.

Andke õpilastele aega paberilt kommentaarid üle vaadata. Paluge osal õpilastel rääkida millestki, mida nad õppisid selle kohta, kuidas me saame pühendada oma elu Jumalale ja mitte saada maailmasarnaseks.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Roomlastele 13:14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millist nõu Paulus pühadele andis.

  • Mida mõtles Paulus teie arvates fraasiga „varustuge Issanda Jeesuse Kristusega”?

  • Kuidas Roomlastele 12. ja 13. peatükist uuritud õpetused aitavad meil saada Jeesuse Kristuse sarnaseks? (Kui õpilased on vastanud, muutke varem tahvlile kirjutatud tõde, et seal oleks kirjas: kui me pühendame oma elu Jumalale ega saa maailmasarnaseks, saame me üha enam Jeesuse Kristuse sarnaseks.)

  • Kuidas näitab Päästja oma eeskujuga, kuidas pühendada oma elu Jumalale ja mitte saada maailmasarnaseks?

  • Kuidas me saame hoiduda maailma käitumisnorme omaks võtmast? (Võiksite tuua mõned konkreetsed näited, nagu hingamispäeva pidamine, riietumisstiilid või ehk isegi arvamused kultuurilistel või sotsiaalsetel teemadel, mis on vastuolus evangeeliumi põhimõtetega.)

Paluge õpilastel mõelda mõnele oma tuttavale, kes püüab pühendada oma elu Jumalale ja mitte saada maailmasarnaseks.

  • Kellele te mõtlesite? Miks?

  • Kuidas sarnaneb see inimene üha enam Päästjaga?

Paluge õpilastel kirjutada pühakirjapäevikusse või vihikusse üks moodus, kuidas nad saavad pühendada oma elu Jumalale ja mitte saada maailmasarnaseks. Innustage õpilasi kirjapandut rakendama.

Roomlastele 14:1–15:3

Paulus annab Kiriku liikmetele nõu mitte minna tülli isiklike eelistuste pärast

Paluge õpilastel tõsta käsi, kui nad vastavad mõnele järgmisele küsimusele jaatavalt. Võiksite kohandada osa küsimusi oma kultuuriruumile. Valige seda tehes näiteid, mis on seotud isiklike valikutega, mitte kuulekusega selgelt määratletud käskudele. Kõigi küsimuste vastus peaks olema „jah”.

  • Kas viimse aja pühal sobib 1) olla taimetoitlane? 2) süüa šokolaadi? 3) käia avalikus kohas lühikeste pükstega? 4) kasutada hingamispäeval tehnikaseadmeid? 5) võtta osa pidustustest, mis põhinevad mõne muu usundi või kultuuri tavadel?

Selgitage, et on mõned tegevused, mida Issanda käsud selgelt nõuavad või ära keelavad, kuid on ka selliseid tegevusi, mille üle otsustab iga Kiriku liige omaenda eelistuse või äranägemise järgi. Selliseid valikuid saab teha näiteks meelelahutuse, riietumise, toitumise, hingamispäeva pidamise ja oma lastele kehtestatud reeglite vallas. Et juhatada meie valikuid mõnes sellises küsimuses, näiteks kombekate lühikeste pükste kandmises, on Issand andnud käitumisnorme ja käske, kuid mõne asja üle tuleb otsustada isikliku äranägemise järgi. Vahel põhinevad liikmete otsused sellistes valdkondades konkreetse olukorra või vajaduste kohta saadud inspiratsioonil.

Paluge õpilastel otsida salme Roomlastele 14:1–15:3 uurides tõdesid selle kohta, kuidas käsitleda Kirikus isiklike eelistustega seotud küsimusi.

Tehke kokkuvõte salmidest Roomlastele 14:1–5, selgitades, et üks küsimus seoses isiklike eelistustega, millega Kiriku liikmed Pauluse ajal kokku puutusid, puudutas toitumist. Osa inimesi ei pidanud kinni mingisugustest toitumisalastest piirangutest. Osa ei söönud liha ning toitus ainult juur- ja köögiviljadest, jätkates nõnda Moosese seaduse alla kuulunud toitumisalaste seaduste järgimist, kuigi selliseid piiranguid enam ei nõutud. Lisaks otsustas osa Kiriku liikmeid jätkata juudi kommete, tavade ja pühade järgimist.

  • Mis probleemid võinuks teie arvates Kirikus esile kerkida, kui inimeste isiklikud otsused neis küsimustes erinesid?

Paluge õpilastel lugeda läbi Roomlastele 14:3 ja leida, milleni isiklikud toitumisalased eelistused võisid osa Kiriku liikmeid viia.

  • Millega seoses oli Kiriku liikmetel probleeme? (Osa Kiriku liikmeid halvustas ja mõistis hukka teisi liikmeid, kelle valikud nende omadest erinesid.)

  • Miks võis see teie arvates aset leida?

Kirjutage tahvlile pühakirjaviited Roomlastele 14:10–13, 15, 21. Paluge osal õpilastel need salmid kordamööda ette lugeda. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Kiriku liikmed Pauluse õpetuse järgi selles isiklike eelistuste küsimuses teha ei tohtinud. Öelge, et õpilane, kes loeb ette 15. salmi, loeks ette ka Joseph Smithi tõlke salmist Roomlastele 14:15: „Aga kui sinu vend saab nukraks sinu roa pärast, siis ei käi sina enam armastuse järgi, kui sa sööd. Ära siis saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.”

  • Mis tõde selgub Pauluse õpetuse põhjal 13. salmis selle kohta, mida me ei tohiks teha küsimustes, mille kohta pole konkreetseid käske? (Õpilaste vastustes peaks kajastuma tõde: küsimustes, mille kohta pole konkreetseid käske, ei tohiks me teiste valikute üle kohut mõista.)

  • Miks on see probleem, kui Kiriku liikmed suhtuvad halvustavalt teistesse liikmetesse või mõistavad hukka neid, kelle valikud küsimustes, mille puhul ükski käsk teatud käitumist ei nõua ega keela, nende valikutest erinevad?

Pöörake tähelepanu fraasile „saamast vennale komistuseks ja pahanduseks” 13. salmis. Selgitage, et see fraas viitab sellele, kui keegi mõjutab kedagi teist vaimselt komistama või pahandustesse sattuma, kui too püüab uskuda Jeesusesse Kristusesse ja elada Tema evangeeliumi järgi.

  • Kuidas võiks teatud toidu söömine mõjutada teisi Kiriku liikmeid vaimselt komistama või oleks neile pahanduseks?

  • Millist nõu andis Paulus Kiriku liikmetele, kui nende isiklik toiduvalik võiks kellelegi teisele vaimselt kahjulik olla? (Paulus andis pühadele nõu võtta arvesse, kuidas nende isiklikud harjumused teisi mõjutavad, ja olla valmis loobuma tegevustest, mis võiksid mõjutada teisi vaimselt komistama.)

  • Mis tõde selgub Pauluse juhistest meie käitumise kohta küsimustes, mille kohta pole konkreetseid käske? (Aidake õpilastel välja tuua tõde: küsimustes, mille kohta pole konkreetseid käske, tuleb meil arvestada sellega, kuidas meie valikud teisi mõjutavad. NB! Sarnast tõde arutatakse põhjalikumalt 1. korintlastele 8. peatükki käsitlevas õppetunnis.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette salm Roomlastele 14:19. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida innustas Paulus Kiriku liikmeid taotlema.

  • Kuidas saab Pauluse nõuannete järgimine isiklike eelistuste osas tuua Kiriku liikmete sekka rahu ja vastastikust hingekosutust?

Meenutage õpilastele varem loetletud küsimusi seose isiklike eelistustega. Paluge õpilastel selgitada, kuidas Kiriku liikmed saaksid sellistes küsimustes Pauluse nõu järgida.

Roomlastele 15:4–16:27

Paulus lõpetab oma kirja roomlastele

Selgitage, et kui Paulus hakkas oma kirjaga lõpule jõudma, andis ta Kiriku liikmetele Roomas veel ühe nõuande. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Roomlastele 15:4. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus selle kohta, miks pühakirjad kirjutati.

  • Mis tõde selgub 4. salmist selle kohta, miks pühakirjad kirjutati? (Õpilaste vastustes peaks kajastuma tõde: pühakirjad kirjutati selleks, et meid õpetada ja meile lootust anda.)

Selgitage, et Paulus tsiteeris seejärel selle tõe selgituseks mõnda Vana Testamendi pühakirjasalmi, kinnitamaks pühadele, et misjonitöö paganate seas oli kooskõlas Jumala plaaniga (vt Rm 15:9–12).

Tehke kokkuvõte ülejäänud osast Roomlastele 15. ja 16. peatükis, selgitades, et Paulus selgitas kirja lõpus oma püüdlusi evangeeliumi jutlustamisel. Lisaks hoiatas ta nende eest, kes tekitavad lõhesid, õpetavad valeõpetust ja püüavad teisi petta (vt Rm 16:17–18).

Lõpetuseks tunnistage õppetunnis arutatud tõdedest.

Kommentaarid ja taustinfo

Roomlastele 12:1. „Andma oma ihud elavaks ‥ ohvriks”

Juhataja Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, millise ohvri me saame Jumalale anda:

„Meil on kästud ikka veel ohverdada, kuid mitte loomade verd valades. Meie ohverdused on mõttekaimad siis, kui me muutume pühamaks. Me teeme seda Jumala käskudele kuuletudes. Järelikult on kuulekuse ja ohverdamise seadused omavahel läbi põimunud. ‥ Kui me täidame neid ja teisi käske, juhtub meiega midagi imelist. Meist saavad distsiplineeritud! Meist saavad jüngrid! Meist saavad pühamad – nagu meie Issand!” (Lessons from Eve. – Ensign, nov 1987, lk 88)

Roomlastele 13:1–7. „Allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele”

Joseph Smith tõlge salmidest Roomlastele 13:1–7 osutab, et Pauluse ütlused nendes salmides käivad mitte ainult riigijuhtide, aga ka Kiriku juhtide järgimise kohta. Näiteks lisas prohvet Joseph Smith oma tõlkes salmile Roomlastele 13:1 sõna „kirikus”: „kirikus ei ole muud ülemust kui Jumalalt”.

Joseph Smithi tõlkes salmist Roomlastele 13:4 muudeti „mõõk” „vitsaks”. Ja Joseph Smithi tõlkes salmist Roomlastele 13:6 muudeti „maksud” „pühitsetud annetusteks”.

Pauluse nõuandest olla „allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele” (Rm 13:1) peegeldub kaheteistkümnenda usuartikli põhimõte: „Me usume, et tuleb olla alluvad kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, kuuletudes seadustele neid austades ja toetades.” Selgitades, et riigijuhid on „Jumala poolt seatud” ja „Jumala sulased” (Rm 13:1, 6), kinnitas Paulus, et kõik võimukandjad vastutavad Jumala ees ja nende võim on üksnes nii suur, kui Jumal võimaldab (vt Jh 19:11). Lisaks meenutas Paulus pühadele, et tehes häid tegusid, ei pea nad kartma juhtide võimu, kellele nad alluvad. Pigem saavad pühad head tehes juhtidelt kiitust (vt Rm 13:2–4).

Roomlastele 14:1–15:3. Küsimused, mille kohta pole antud konkreetseid käske

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on märkinud, et selle asemel et õpetada mingis küsimuses konkreetseid reegleid, õpetavad Kiriku juhid ja õpetajad evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid: Seejärel ütles ta:

„Õpetajad ‥ peaksid üldjuhul loobuma konkreetsete reeglite või nõuete õpetamisest. Näiteks ei õpeta nad reegleid täiskümnise määramiseks ega anna loetelu, mida hingamispäeva pühitsemiseks teha ja tegemata jätta. Kui õpetaja on andnud edasi pühakirjade ja elavate prohvetite õpetuse ja sellega seotud põhimõtted, vastutavad nende konkreetsete nõuete ja reeglite eest üksikinimesed ja perekonnad.” (Gospel Teaching. – Ensign, nov 1999, lk 79)

President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast hoiatas ohtude eest, kui evangeeliumi põhimõtete isiklik edasiarendamine tekitab teiste suhtes ootusi:

„Mõnikord võivad heatahtlikud jumalike põhimõtete edasiarendused, millest paljud ei ole pärit inspireeritud allikatest, teha asja veelgi keerulisemaks. Need võivad jumaliku tõe puhtuse segada inimeste tehtud täiendustega. Ühe inimese hea idee – midagi, mis tema jaoks toimib – juurdub ja kinnitub mitte nõuande, vaid ootusena. Ja lõpuks võib igavene põhimõte selles „heade ideede“ labürindis kaduma minna.” (Jumala armastus. – 2009. a sügisene üldkonverents)