Jeesus andestas halvatule, tegi ta terveks ja kutsus siis Matteuse ennast järgima. Ta õpetas kirjatundjatele ja variseridele hingamispäevast. Päästja jätkas paljude inimeste terveks tegemist, läkitas oma apostlid jutlustama ja hoiatas Püha Vaimu pilkamise eest.
Paluge õpilastel ette kujutada, et kellelgi, keda nad armastavad, on eluohtlik füüsiline probleem, mis nõuab eriravi.
Kelle poole pöörduksite, et sellele armsale inimesele abi saada? Miks?
Mida oleksite nõus tegema, kui teda saaks aidata vaid üks arst, kuid selle arsti juurde oleks raske aega saada?
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 2:1–4, selgitades, et Galileas Kapernauma külas oli üks halvatud mees (salm 3), seega oli see mees liikumisvõimetu. Neli meest kandsid selle mehe maja juurde, kus oli Jeesus. Kui nad avastasid, et majas oli nii palju rahvast, et nad ei saanud sisse, võtsid nad lahti osa katust ja lasid halvatu sealtkaudu Päästja juurde.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 2:5 ja teistel leida, mida ütles Jeesus halvatule. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette salmid Markuse 2:6–12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis seejärel juhtus.
Kuidas reageerisid „mõned kirjatundjad” 6. ja 7. salmi põhjal Päästja sõnadele? (Tema väide pattude andeksandmise kohta tekitas neis pahameelt.)
Mida küsis Jeesus kirjatundjatelt?
Mida Päästja seda meest terveks tehes näitas ja õpetas? (Kui õpilased on vastanud, aidake neil tuua välja tõde: Jeesusel Kristusel on vägi meid vaimselt ja füüsiliselt terveks teha.)
Märkige, et kui kirjatundjad nägid, kuidas halvatu oma sängist tõusis ja kõndis, said nad ümberlükkamatu tõendi, et Jeesusel Kristusel on vägi haiged terveks teha, ja nad kuulsid Teda tunnistamas, et Ta võib patud andeks anda. Siiski pole mingit viidet sellele, et need mehed oleksid pärast seda Jeesuse poole pöördunud ja oma pattude eest andestust otsinud.
Jeesus kutsub Matteuse ennast järgima ning sööb tölnerite ja patustega
Jagage õpilased paaridesse ja andke igale paarile paberileht. Paluge õpilastel arutada oma kaaslasega järgneva küsimuse üle ja kirjutada vastused paberile:
Mis võiksid olla need põhjused, miks inimesed Issandalt pattude eest andestust ei otsi?
Paluge osal õpilastel vastused ette kanda. Mõned võimalikud vastused: mõni inimene ei taha patustamist lõpetada; mõni ei taha oma patte endale tunnistada või neid üles tunnistada uhkuse või häbi pärast; mõni loodab, et Issand andestab ka siis, kui ta meelt ei paranda, ja mõni võib küll uskuda, et Issandal on vägi andestada, kuid ta ei usu, et Ta annab andeks nende patud.
Paluge õpilastel otsida salmidest Markuse 2:13–22 tõdesid, mis võivad innustada meid Issandalt andestust otsima.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 2:13–15. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegi Päästja pärast halvatu terveks tegemist.
Mida tegi Päästja, kui Ta oli selle mehe terveks teinud?
Kuidas Leevi Päästja kutsele vastas?
Selgitage, et Leevit kutsuti ka Matteuseks ja ta oli seesama Matteus, kes kirjutas Matteuse evangeeliumi. Fraas „tollihoone juures istuvat” (salm 14) tähendab seda, et Matteus oli tölner ja „maksukoguja Kapernaumas, ‥ ilmselt Heroodes Antipase teenistuses” (märksõna „Matteus”. – Pühakirjajuht). Paljud juudid vihkasid tölnereid, kuna pidasid neid reeturiteks, kes oma rahvalt roomlaste jaoks raha koguvad.
Mida tegi Matteus 15. salmi põhjal Päästja ja Ta jüngrite heaks?
Kes veel sellel söömaajal osalesid?
Selgitage, et Päästja sureliku teenimistöö ajal tähendas ühine söömaaeg palju enamat kui vaid üheskoos söömist ja joomist. See näitas, et kõik osalejad tundsid üksteise vastu sõprust ja nende vahel valitses rahu.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 2:16 ja teistel leida, kuidas kirjatundjad ja variserid reageerisid, kui nad Päästjat tölneritega söömas nägid.
Mida kirjatundjad ja variserid ütlesid?
Miks nad kritiseerisid teie arvates Jeesust tölnerite ja patustega söömise eest?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 2:17 ja teistel leida Päästja vastus kirjatundjate ja variseride kriitikale.
Mis sõna kasutas Päästja enda kirjelduseks? (Märkige, et sõnaga arst kinnitas Päästja taas, et Tal on vägi nii vaimselt kui ka füüsiliselt terveks teha.)
Kuidas võis Päästja vastus aidata kirjatundjatel ja variseridel mõista, miks Ta lävis tölnerite ja patustega?
Mis tõde selgub 17. salmist selle kohta, kuidas Päästja reageerib meie pattudele? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: Päästja soovib aidata meil pattudest meelt parandada ja terveks saada.)
Miks on tähtis uskuda, et Jeesus soovib aidata meil meelt parandada ja terveks saada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Craig A. Cardon Seitsmekümnest:
Kujutis
Vanem Craig A. Cardon
„Issand armastab meid ja soovib, et me mõistaksime, et Ta tahab andeks anda. ‥
Igaüks meist [võib] teada, teiste seas ka need, kes püüavad vaevaga saada jagu sellistest sõltuvust tekitavatest käitumistest nagu mõne aine kuritarvitamine või pornograafia ja muu ligilähedane, et Issand märkab meie õigemeelseid jõupingutusi ning andestab armastavalt, kui meeleparandus on tehtud.” (Päästja tahab andestada. – 2013. a kevadine üldkonverents)
Kuidas me võime teada, et Issand soovib aidata meil meelt parandada ja Temalt andeks saada?
Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nad on nagu tölnerid ja patused (kes tunnistasid, et vajavad Päästjat, ja tulid Tema juurde) või nagu kirjatundjad ja variserid (kes ei tulnud Päästja juurde andestuse ja tervendava väe järele).
Tunnistage Päästja väest ja soovist meid terveks teha ning innustage õpilasi püüdma Temalt meeleparanduse kaudu andeks saada, kui see on vajalik.
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 2:18–22, selgitades, et Jeesus õpetas, miks Tema jüngrid ei paastunud, kui Ta oli nendega. Lisaks õpetas Ta, miks mõnel inimesel on raske Tema evangeeliumi vastu võtta. (NB! Neid õpetusi arutatakse põhjalikumalt Luuka 5. peatükki käsitlevas õppetunnis.)
Küsige õpilastelt, kas nad on kunagi otsustanud, et ei tee mingit tegevust või ei osale üritusel, selleks et hingamispäeva pühitseda. Paluge mõnel õpilasel oma kogemusi jagada.
Kirjutage tahvlile järgnev küsimus ja paluge õpilastel selle üle mõtiskleda, kui nad jätkavad Markuse 2. ja 3. peatüki uurimist „Kuidas te teate, kas mõni tegevus on hingamispäevaks sobilik?”
Jagage klass pooleks. Paluge pooltel lugeda läbi Markuse 2:23–28. (Andke neile õpilastele ka käsileht Joseph Smithi tõlkega salmidest Markuse 2:26–27: „Seetõttu anti inimesele puhkepäevaks hingamispäev ja samuti et inimene austaks Jumalat ja mitte selleks, et inimene ei peaks sööma, sest Inimese Poeg lõi hingamispäeva, seetõttu Inimese Poeg on ka hingamispäeva Issand.” Ülejäänud õpilastel paluge lugeda läbi Markuse 3:1–6. Juhatage õpilasi otsima, mida Päästja ja Tema jüngrid tegid, mis rikkus variseride arvates hingamispäeva pühitsemise käsku.
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, küsige:
Mida Päästja ja Tema jüngrid hingamispäeval variseride arvates teha ei tohtinud? (Viljapäid katkuda ja kedagi terveks teha.)
Miks pidasid variserid viljapeade katkumist ja kellegi terveks tegemist hingamispäeval Jumala seaduse rikkumiseks?
Vajadusel meenutage õpilastele, et juutide juhid lisasid Moosese seadusele omaenda reegleid ja tõlgendusi, mida kutsuti suuliseks seaduseks või pärimuseks. Lisareeglid olid mõeldud selleks, et hoida ära Jumala seaduse rikkumist, kuid need ei lasknud paljudel mõista teatud käskude, näiteks hingamispäeva pühitsemise käsu õiget otstarvet.
Kirjutage tahvlile järgmine lõpetamata lause „Me saame pühitseda hingamispäeva, kui …”
Kuidas lõpetaksite selle lause Päästja õpetuste põhjal Markuse 2. ja 3. peatükis? (Kui õpilased on vastanud, lõpetage tahvlil olev lause, et selles kajastuks tõde: me saame pühitseda hingamispäeva, kui anname au Jumalale ja teeme häid tegusid.)
Kuidas me saame Jumalale Tema pühal päeval au anda?
Et aidata õpilastel mõista, kuidas nad saavad otsustada, milline tegevus on hingamispäeval sobilik, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud president James E. Faust Esimesest Presidentkonnast:
Kujutis
President James E. Faust
„Kust jookseb piir, mis näitab, mis on hingamispäeval sobilik ja mis sobimatu? Juhiste piires peab igaüks meist sellele küsimusele ise vastama. Kuigi need juhised on olemas pühakirjades ja nüüdisaja prohvetite sõnades, peavad need olema kirjas ka meie südames ja me peame juhinduma neist vastavalt oma südametunnistusele. ‥ On üsna ebatõenäoline, et me hingamispäeva tõsiselt rikume, kui tuleme alandlikult Issanda ette ning pakume talle kogu oma südant, hinge ja meelt. (Vt Mt 22:37.)
Igaüks meist peab ise otsustama, mis on vääriline või vääritu, püüdes olla Issandaga aus. Meil tuleks teha hingamispäeval teenimisvaimus, mida peame ja mida peaksime, ja seejärel piirata oma ülejäänud tegemisi.” (The Lord’s Day. – Ensign, nov 1991, lk 35)
Kuidas olete tundnud end õnnistatuna, kui olete püüdnud hingamispäeval Jumalat kummardada ja häid tegusid teha?
Innustage õpilasi mõtisklema ühe viisi üle, kuidas hingamispäeva paremini pühitseda, ning panema selle eesmärgina kirja vihikusse või pühakirjapäevikusse.
Jeesus teeb paljud terveks, läkitab oma apostlid jutlustama ja hoiatab teisi Püha Vaimu pilkamise eest
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 3:7–35, selgitades, et Jeesus läks Galilea järve äärde ja tegi terveks paljud, kes Talle sinna järgnesid, kaasa arvatud mõned, kelle sees oli rüve vaim. Kui Jeesus oli valinud kaksteist apostlit, pühitses Ta nad ametisse ning läkitas jutlustama, tervendama ja kurje vaime välja ajama. Seejärel hoiatas Ta kirjatundjaid Püha Vaimu pilkamise eest ja õpetas, et Tema pere on inimesed, kes teevad Taevase Isa tahtmist.
(NB! Mõnda salmides Markuse 3:7–35 kirjas olevat sündmust vaadeldi põhjalikumalt salme Matteuse 12:22–35 käsitlenud õppetunnis.)
Lõpetuseks võiksite tunnistada õppetunnis välja toodud tõdedest.
Kommentaarid ja taustinfo
Markuse 2:7. Jeesus tegi halvatu terveks nii vaimselt kui ka füüsiliselt
Vanem Bruce R. McConkie on õpetanud, et Jeesus andis salgamatu tõendi, et Ta on Messias, kui Ta tegi terveks halvatu:
„See sündmus meie Issanda elus oli ilmne ja ümberlükkamatu tõestus, et Ta oli Messias ja seda möönsid need, kelle seas Ta teenis. Ta oli tunnistanud sageli suusõnaliselt, et Jumal on Tema Isa ning seda isiklikku tunnistust kinnitas Ta võrratu jutlustamise ja tervendamise tööga. Tema eesmärk oli teatada, et Ta on teinud seda, mida ei saa teha keegi peale Jumala, ning tõestada, et Ta on teinud seda Isa väe edasise ilmutamise kaudu.
Nii Jeesus kui ka tookord kohal viibinud „õigusteaduse doktorid” teadsid, et keegi peale Jumala ei saa patte andestada. Seepärast kasutas (või otsis) Jeesus endas pesitseva Jumala väe teravaks ja tähelepanuväärseks tunnistuseks sobivat võimalust patte andeks anda. Kui pühakirjatundjad Jeesuse kahtluse alla seadsid, teades (ja õigesti), et pattude andeksandmise väe valeliku enda peale võtmise puhul on tegemist jumalateotusega, tegi Ta, mida ükski petis poleks teha saanud – Ta tõestas oma jumalikku väge andekssaanud mehe terveks tegemisega. Küsimusele „Kas pattude andestamiseks on vaja rohkem väge, kui selleks, et haiget üles tõusma ja kõndima panna?” sai olla vaid üks vastus. Need on kui üks – see, kes saab teha ühte, saab teha ka teist.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3. kd, 1965–1973, 1. kd, lk 177–178)
Vanem Mark E. Peterson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, millest me oma hingamispäevapidamisega Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele teada anname:
„Hingamispäeva pidamine või pidamata jätmine on eksimatuks mõõdupuuks, kuidas me suhtume Issandasse endasse ning Tema kannatustesse Ketsemanis, Tema surma ristil ja Ta surnuist ülestõusmisesse.” (The Sabbath Day. – Ensign, mai 1975, lk 49)
Markuse 3:4. „Kas tohib hingamispäeval teha head või kurja?”
President Spencer W. Kimball aitas selgitada, mida tähendab hingamispäeval head teha:
„Hingamispäev on püha päev, mil teha väärt ja pühi asju. Tööst ja meelelahutusest hoiduda on tähtis, kuid sellest ei piisa. Hingamispäev nõuab edasiviivaid mõtteid ja tegusid ning kui keegi hingamispäeval pelgalt logeleb ja midagi ei tee, siis ta rikub seda.” (The Sabbath—a Delight. – Ensign, jaan 1978, lk 4)
Juhataja Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud hingamispäeva pidamise kohta järgmist nõu:
„Nooremas eas uurisin ma teiste koostatud loetelusid selle kohta, mida peaks ja ei peaks tegema hingamispäeval. Alles hiljem sain ma pühakirjadest teada, et minu käitumine ja hoiak hingamispäeval olid tähiseks minu ja mu Taevase Isa vahel (vt 2Ms 31:13; Hs 20:12, 20). Kui ma seda mõistsin, ei vajanud ma enam nimekirju, mida teha tohib ja mida teha ei tohi. Kui pidin langetama otsuse, kas mõni tegevus on hingamispäeval sobilik, küsisin ma endalt lihtsalt: „Millise tähise ma Jumalale anda tahan?” See küsimus muutis mu hingamispäevade valikud kristallselgeks. ‥
Millise tähise annate Issandale, et Talle oma armastust näidata?” (Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents)