Raamatukogu
Sissejuhatus Apostlite tegude raamatusse


Sissejuhatus Apostlite tegude raamatusse

Milleks seda raamatut uurida?

Apostlite teod on sillaks Jeesuse Kristuse elu ja õpetusi kajastava nelja evangeeliumi ning Tema apostlite kirjutiste ja tööde vahel. Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse, kuidas Päästja jätkas oma Kiriku juhtimist, andes Püha Vaimu kaudu inspiratsiooni neile, kes hoidsid preesterluse võtmeid. Püha Vaim ilmutas tõde apostlitele, kes seejärel Kirikut juhtisid ja õpetasid. Lisaks tegid apostlid Jeesuse Kristuse nimel imesid. Raamatut uurides saavad õpilased teada, kuidas Jeesuse Kristuse Kirik hakkas levima Jeruusalemmast „maailma otsani” (Ap 1:8). Selle raamatu uurimine aitab õpilastel mõista, et nüüdisaja prohvetite ja apostlite järgimine on arukas ja inspireerib neid olema julgelt Jeesuse Kristuse tunnistajaks.

Kes selle raamatu kirjutas?

Luukas kirjutas Apostlite teod teise osana kaheosalisest kirjatööst. Esimest osa tuntakse Luuka evangeeliumina (Vt märksõna „Apostlite teod”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org; vt ka Lk 1:1–4; Ap 1:1).

Kus ja millal see raamat kirjutati?

Apostlite teod kirjutati pärast Luuka evangeeliumi (vt Ap 1:1), mis kirjutati tõenäoliselt esimese sajandi teisel poolel pKr. Me ei tea, kus see raamat kirjutati.

Kellele ja miks see raamat kirjutati?

Luukas adresseeris Apostlite tegude raamatu mehele, kelle nimi oli Teofilos (vt Ap 1:1).

Millised on mõned sellele raamatule iseloomulikud tunnused?

Apostlite tegude raamatus räägitakse kristluse tärkamisest ja levimisest, alustades juutide provintsipealinnast Jeruusalemmast ja lõpetades suures keisririigi pealinnas Roomas. Apostlite tegude raamatus kirjeldatud sündmused leidsid aset umbes 30-aastase (u 30–62 pKr) perioodi jooksul ja selle põhitähelepanu on koondatud Peetruse (vt Ap 1–12) ja Pauluse (vt Ap 13–28) teenimistööle. Ilma Apostlite tegudeta piirduksid meie teadmised Kiriku varajasest ajaloost selle vähesega, mida oleme teada saanud Uue Testamendi kirjade vahendusel. Lisaks selgub Apostlite tegudest Pauluse kirjade väärtuslik ajalooline kontekst.

Varajase Kiriku kasvu jaoks olid olulise tähtsusega Pauluse usulepöördumine (Ap 9) ja sellele järgnenud misjonid, nägemus, mille Peetrus sai varem juudiusku mittepöördunud paganate Kirikusse võtmise kohta (Ap 10:9–16, 34–35), ning Jeruusalemma koosoleku õpetused (Ap 15).

Nagu on kirjas salmis Luuka 24:49, juhatas Päästja apostleid alustama teenimistööd üksnes siis, kui neid „ehitakse väega kõrgest”. Apostlite tegudes kirjutatakse selle väe andmisest Püha Vaimu kaudu ja kirjeldatakse võimsaid tulemusi, mis said alguse tuhandete usulepöördumisega nelipühapäeval (vt Ap 2). Luukas pöörab kogu Apostlite tegude raamatu ulatuses tähelepanu Püha Vaimu mõjule inimestele ja kogudustele. Fraas „ehitakse väega kõrgest” tähendas tõenäoliselt ka seda, et apostlid „said teatud teadmised, väed ja erilised õnnistused, mida antakse tavaliselt vaid Issanda templites” (Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 859).

Ülevaade

Apostlite teod 1–2. Jeesus Kristus õpetab ja teenib oma jüngreid 40 päeva pärast ülestõusmist ja tõuseb seejärel taevasse. Apostlid kutsuvad Mattiase inspiratsiooni ajel Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis tühjaks jäänud kohta täitma. Nelipühapäeval valatakse välja Püha Vaim. Peetrus tunnistab julgelt ülestõusnud Päästjast ja umbes kolm tuhat inimest pöörduvad usule.

Apostlite teod 3–8. Peetrus ja Johannes teevad terveks mehe, kes on olnud sünnist saati halvatud. Peetrus ja Johannes vahistatakse Jeesuse Kristuse nimel jutlustamise ja tervekstegemise eest ning vabastatakse vanglast. Apostlid kutsuvad seitse meest end teenimistööl abistama. Üks neist meestest, Stefanos, tunnistab juutide nõukogu ees ja nõukogu liikmed tapavad ta. Filippus õpetab kõikjal Samaarias.

Apostlite teod 9–12. Saulus pöördub usule ja alustab teenimistööd. Peetrus saab nägemuse kaudu teada, et evangeeliumi tuleb jutlustada paganatele. Heroodes Agrippas I laseb hukata apostel Jakoobuse (Johannese venna) ja paneb Peetruse vangi.

Apostlite teod 13–15. Saulus ja Barnabas kutsutakse misjonärideks. Nad kohtavad juutide vastuseisu, kuid osad paganad võtavad nad vastu. Kiriku juhid kohtuvad Jeruusalemmas ja otsustavad, et paganatest usulepöördunud ei pea laskma end ümber lõigata (ega pidama kinni Moosese seadusest), kui nad Kirikuga liituvad. Paulus (kelleks Saulust nüüd kutsutakse) lahkub koos Siilasega teisele misjonirännakule.

Apostlite teod 16–20. Paulus ja Siilas tugevdavad mitmeid varem asutatud kogudusi. Paulus jutlustab Areopaagil, et me „oleme Jumala sugu” (Ap 17:29). Paulus lõpetab teise misjoni ja läheb Väike-Aasia kaudu kolmandale misjonile. Paulus otsustab naasta Jeruusalemma.

Apostlite teod 21–28. Jeruusalemmas Paulus vahistatakse ja ta jätkab Jeesusest Kristusest tunnistamist. Issand ilmub taas Paulusele. Paljud juudid peavad vandenõu, et Paulust tappa. Ta tunnistab Kaisareas Feeliksi, Festuse ja Agrippase ees. Paulus teeb teel Rooma läbi laevahuku. Paulus jutlustab Roomas koduarestis olles evangeeliumi.