Jeesus õpetas meeleparandusest ja Jumala riigist ja tegi terveks hingamispäeval. Lisaks õpetas Ta tähendamissõnade abil alandlikkusest ja jüngripõlve hinnast.
Jeesus teeb terveks hingamispäeval ning õpetab alandlikkusest ja nende eest hoolitsemisest, kellel nii hästi ei lähe
Lugege ette järgmine sündmustik. Te istute sõpradega lõunalauas ja nad märkavad, kuidas üks viletsais riideis õpilane üksinda istub. Keegi teie rühmast ütleb selle õpilase väljanägemise kohta midagi ebaviisakat, mille peale su sõbrad naerma puhkevad.
Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad sellises olukorras tunneksid.
Tooge näiteid erinevatest viisidest, kuidas selles olukorras käituda.
Paluge õpilastel leida Luuka 13. ja 14. peatükist, mida õpetas Päästja nendega läbikäimise kohta, kellel ei lähe nii hästi kui meil.
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 13:1–14:6, selgitades, et Päästja jutustas tähendamissõna viigipuust, mis raiutakse maha, kui see vilja ei kanna. See tähendamissõna õpetab, et kui me meelt ei paranda, siis me hukkume. Ta tegi hingamispäeval terveks ühe naise ning õpetas Jumala riigist ja neist, keda sinna lubatakse. Lisaks kaebas Ta Jeruusalemma eesootava hävituse pärast. Me loeme salmidest Luuka 14:1–6, et Päästja kutsuti hingamispäeval ühe variseride ülema kotta õhtusöögile. Enne söömist tegi Päästja terveks mehe, kes kannatas vesitõve käes. Selle haiguse tõttu oli mehe keha vedelikust paistes.
Jagage õpilased paaridesse. Paluge ühel õpilasel igast paarist lugeda läbi Luuka 13:15 ja 16 ning teisel Luuka 14:5 ja 6. Paluge õpilastel otsida Päästja vastust variseridele, kes süüdistasid Teda hingamispäeva rikkumises, kuna Ta need inimesed terveks tegi. Paluge õpilastel öelda oma paarilistele, mida nad leidsid.
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, küsige neilt:
Millised fraasid kirjeldavad seda, mida variserid hingamispäeval oma loomade heaks teeksid? (Päästaksid nad köidikust lahti ja tõmbaks nad kaevust välja.)
Mida me saame õppida Päästja eeskujust hingamispäeva pühitsemise kohta? (Hingamispäeval on kohane abivajajate eest hoolitseda. Päästja õigemeelne eeskuju vastandub osade variseride hoiakule, kelle arvates oli hingamispäeval õige loomi aidata, inimesi aga mitte.)
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 14:7–11, selgitades, et kui Päästja oli vesitõbise mehe terveks teinud, noomis Ta teisi õhtusöögile kutsutud külalisi, kuna nad püüdsid end ülendada ja istuda kõige auväärsematele istekohtadele, mis olid võõrustajale kõige lähemal.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 14:12–14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Päästja variserile, kes Teda einestama oli kutsunud.
Millist nõu andis Issand sellele variserile?
Millistel põhjustel kutsuvad inimesed oma sõpru ja rikkaid ligimesi õhtusöögile?
Selgitage, et Päästja päevil oli vigastel, jalututel ja pimedatel raskusi iseenda eest hoolitsemisega ja nad olid seetõttu vaesed. Osad variserid suhtusid neisse halvustavalt (vt Lk 16:14–31).
Mis põhjusel võivad inimesed tänapäeval teistesse halvustavalt suhtuda?
Mis põhimõte selgub salmist Luuka 14:14 inimeste abistamise kohta, kellel ei lähe nii hästi kui meil? (Üks võimalik põhimõte, mille õpilased võivad välja tuua: kui püüame aidata inimesi, kellel ei lähe nii hästi kui meil, tasub Issand meile ülestõusmisel.)
Märkige, et kui me püüame aidata inimesi, kellel ei lähe nii hästi kui meil, õnnistab Issand meid lisaks tasule ülestõusmisel ka selles elus.
Kuidas me saame aidata inimesi, kellel ei lähe nii hästi kui meil?
Millal on teid või mõnda teie tuttavat õnnistatud, kui olete püüdnud aidata kedagi, kellel läheb teist halvemini?
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad saavad aidata inimesi, kellel ei lähe nii hästi kui neil. Paluge neil kirjutada oma pühakirjapäevikusse või vihikusse eesmärk teenida neid, kellel läheb neist halvemini.
Jeesus esitab tähendamissõna suurest õhtusöömaajast ja õpetab jüngripõlve hinnast
Paluge õpilastel kirjutada tahvlile mõned asjad, mida neil võidakse paluda Jeesuse Kristuse jüngritena ohverdada või millest loobuda.
Tooge näiteid vabandustest, mille järele keegi võib kiusatust tunda, et neist ohverdustest hoiduda?
Paluge õpilastel jätkata Luuka 14. peatüki uurimist ja leida põhimõtted, mis õpetavad, mida Jeesus Kristus oma jüngritelt nõuab.
Selgitage, et kui Päästja oli andnud variserile nõu kutsuda einestama neid, kellel ei lähe nii hästi, ütles keegi ruumisolijaist Talle: „Õnnis on, kes leiba sööb Jumala riigis!” (Lk 14:15). Vastuseks sellele lausele jutustas Päästja tähendamissõna suurest õhtusöömaajast.
Paluge õpilastel lugeda koos varem õppetunnis saadud paarilisega salme Luuka 14:16–24. Paluge ühel õpilasel igast paarist leida kutse, mis inimestele tähendamissõnas esitati. Teisel õpilasel igast paarist paluge leida nende vabandused, kes kutsest ära ütlesid. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, küsige neilt:
Kuidas on Jeesuse Kristuse evangeelium nagu suur õhtusöömaaeg? (Võimalikud vastused: evangeelium on meie jaoks valmistatud kingitus; see võib pakkuda meile rahulolu ja täita meie vajadused; meid on kutsutud sellest osa saama; me võime selle osasaamise kutse vastu võtta või sellest loobuda.)
Milliseid vabandusi tõid inimesed, kes kutset suurele õhtusöömaajale vastu ei võtnud?
Mida paljastavad need vabandused nende inimeste eelistuste kohta?
Mis on 24. salmi põhjal selle tagajärjeks, kui muid asju Issandale ja Tema evangeeliumile eelistada? (Õpilased võivad tuua välja sarnase põhimõtte: kui eelistame Issandale ja Tema evangeeliumile muid asju, jääme ilma õnnistustest, mida oleksime võinud saada.)
Paluge õpilastel heita pilk tahvlil olevale loetelule ohverduste kohta, mida neilt Jeesuse Kristuse jüngritena paluda võidakse.
Millistest õnnistustest me võime ilma jääda, kui pole valmis neid ohverdusi tegema?
Selgitage, et pärast selle tähendamissõna õpetamist ütles Päästja rahvahulgale, mida Ta oma jüngritelt nõuab. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 14:25–27. Juhatage teda lugema ette ka Joseph Smithi tõlge salmidest 26 ja 27: „Kui keegi tuleb minu juurde ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid või meest ja veel pealegi oma elu, ehk teisisõnu kardab kaotada oma elu minu pärast, see ei või olla mu jünger. Ja kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla mu jünger. Võtke siis südamesse, et te teeksite neid asju mida ma teile õpetan ja teid teha käsin.” Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mille tegemiseks pidid Päästja jüngrid Tema sõnul valmis olema.
Mille tegemiseks pidid Päästja jüngrid Tema sõnul valmis olema?
Selgitage, et üheks vasteks kreekakeelsele sõnale, mille tõlge on vihkama, on vähem armastama (James Strong. The Exhaustive Concordance of the Bible, 1890, „misĕō”, lk 48). Päästja selgitas, et Tema jüngrid pidid pühenduma kõigepealt Temale ja alles siis perele või koguni oma elule (vt ka Mt 10:37). Oma risti kandma viitab ristilöömisele ja sümboliseerib vajalikku valmidust anda oma elu Kristuse eest, kes oma elu meie eest andis (vt ka JST, Matteuse 16:26 Pühakirjajuhis).
Millist tõde Jeesuse Kristuse jüngriks olemise kohta need salmid meile õpetavad? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid tõdesid, kuid veenduge, et nad toovad välja midagi sarnast: Jeesuse Kristuse jüngrid peavad olema valmis ohverdama kõik, et Teda järgida. Võiksite paluda õpilastel kirjutada see tõde lehekülje servale salmide Lk 14:25–27 kõrvale.)
Miks teie arvates peavad Jeesuse Kristuse jüngrid olema valmis panema Ta ettepoole kõigest, sealhulgas oma pereliikmetest ja omaenda elust?
Kirjutage tahvlile fraas võtke südamesse (vt varem ära toodud Joseph Smithi tõlge salmist Luuka 14:27).
Mida tähendab teie arvates fraas „võtke südamesse”? (Selgitage, et antud kontekstis tähendab võtma sihiteadlikult või kindlalt otsustama.)
Mida peaksime Issanda tahte järgi oma südamesse võtma?
Mis põhimõte selgub Joseph Smithi tõlkest salmist Luuka 14:27? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me võtame südamesse, et me teeme, mida Jeesus Kristus meile õpetab ja meil käsib, saavad meist Tema jüngrid.)
Andke igale õpilasele Seitsmekümne liikme, vanem Larry W. Gibbonsi tsitaat. Paluge ühel õpilasel see ette lugeda. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida me saame teha, et elada selle põhimõtte järgi.
Kujutis
Vanem Larry W. Gibbons
„Kui te hakkate paika panema oma elu prioriteete, pidage meeles, et ainus tõeline kindlus elus tuleneb elamisest vastavalt käskudele. ‥
Milline imepärane asi on korraga ja lõplikult otsustada oma varajases elus, mida te teete ja mida te ei tee, mis puudutab ausust, tagasihoidlikkust, vooruslikkust, Tarkuse Sõna ja templiabielu.
Vennad ja õed, jääge kitsale ja ahtale teele. Ei, jääge kitsa ja ahta tee keskele. Ärge uidake, ärge liikuge ilma sihita, ärge olge hoolimatud, olge ettevaalikud.
‥ Elu vastavalt käskudele toob teile õnne, mida liiga paljud otsivad mujalt.” (Seepärast võtke südamesse. – 2006. a sügisene üldkonverents)
Millisele käsule oled otsustanud kindlalt kuuletuda? Kuidas on sind õnnistatud, kuna oled otsustanud sellele käsule kuuletuda?
Innustage õpilasi võtma südamesse, mida nad teevad ja mida ei tee, mis puudutab ausust, tagasihoidlikkust, vooruslikkust, Tarkuse Sõna ja templiabielu. Võiksite paluda õpilastel kirjutada oma otsused vihikusse või pühakirjapäevikusse.
Selgitage, et kui Päästja oli õpetanud jüngripõlve kohta need kaks põhimõtet, esitas Ta kaks analoogiat. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 14:28–30 ja teisel Luuka 14:31–33. Teistel paluge teksti jälgida ja mõtiskleda, mida need kaks analoogiat selgitavad.
Mida need kaks analoogiat teie arvates selgitavad?
Selgitage, et mõlemad analoogiad selgitavad, kui tähtis on arvestada või teha kindlaks, kui palju mingi tegevus maksma läheb, enne kui sellega alustada, et teha kindlaks, kas te suudate selle lõpule viia. Päästja tahtis, et Tema jüngrid mõtleksid läbi, kas nad on valmis kõik vajaliku ohverdama, et nad võiksid lõpuni Tema jüngriks jääda.
Paluge õpilastel tahvlil loetletud ohverduste üle uuesti järele mõelda. Paluge mõnel neist selgitada, miks nad on Jeesuse Kristuse jüngrina valmis neid ohverdusi tegema.
Soovi korral paluge õpilastel ära märkida 33. salm, mis Päästja õpetused selles peatükis selgelt kokku võtab. Tunnistage tõdedest, mille üle te olete arutlenud.
Kommentaarid ja taustinfo
Luuka 14:12–14. Kui me püüame aidata inimesi, kellel ei lähe nii hästi kui meil, õnnistab meid Issand
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast selgitas osa õnnistusi, mida me teiste aitamise tulemusena saada võime:
„Sirutades oma käed ja südame Kristuse armastuses teiste poole, juhtub meiega midagi imelist. Meie hinged saavad tervendatud, puhastatud ja tugevdatud. Me oleme õnnelikumad, rahulikumad ja vastuvõtlikumad Püha Vaimu sosistustele.” (Teie olete minu käed. – 2010. a kevadine üldkonverents)
Et tähendamissõnast suurest õhtusöömaajast rohkem teada saada, vaadake vastavat märkust Kiriku Haridussüsteemi käsiraamatus „New Testament Student Manual”, 2014, lk 164.