Päästja läks pühade (tõenäoliselt paasapühade) ajal Jeruusalemma ja tegi Betsata tiigi ääres terveks haige mehe. Jeesus Kristus õpetas, et Ta esindab Taevast Isa, ja selgitas, miks inimestel on vaja Jumala Poega austada. Ta rääkis ka teistest tunnistajatest, kes olid tunnistanud Tema jumalikkusest.
Jeesus teeb hingamispäeval terveks jõuetu mehe ja õpetab oma suhtest Isaga
Kujutis
katkine pott
Näidake pilti katkise poti või nõu kildudest (või joonistage katkine nõu tahvlile).
Paluge õpilastel tõsta käsi, kui nad on kunagi midagi tähtsat või hinnalist ära lõhkunud. Selgitage, et Taevase Isa lastena oleme me tähtsad ja meie väärtus on suur. Kuid oma valikute või väljakutsete tõttu võime me tunda end ajuti murtult või üsna väärtusetuna.
Kuidas võib keegi end vaimselt, füüsiliselt või emotsionaalselt murtuna tunda? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Paluge õpilastel uurida salme Johannese 5:1–9 ja leida tõde, mis saab meid trööstida ja meile lootust anda, kui me end murtuna tunneme.
Tehke kokkuvõte salmist Johannese 5:1, selgitades, et kui Jeesus Kristus oli teeninud Galileas, rändas Ta Jeruusalemma, et tähistada juutide püha, mis oli tõenäoliselt paasapüha. Jeruusalemmas läks Ta templi lähedal asunud tiigi äärde.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 5:2–4. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kes olid tiigi äärde kogunenud.
Millised inimesed kogunesid Betsata tiigi äärde?
Mida need vaevatud inimesed ootasid? (Selgitage, et tegemist võis olla allikaga, mis mõnikord tiiki voolas ja veepinna kihisema pani, pakkudes inimeste vaevustele mõningast leevendust [vt märksõna „Bethesda”. – Bible Dictionary].)
Paluge ühel õpilasel lugeda, mida on öelnud vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Pole kahtlustki, et Betsata tiik oli mineraalveeallikas, mille vesi oli mõneti raviva toimega. Kuid igasugune ettekujutus sellest, et ingel tuli alla ja segas vett, nii et esimene inimene, kes seejärel vette läks, sai terveks, oli puhas ebausk. Tervendavaid imesid sel viisil ei tehta.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 188)
Mida õpetas vanem McConkie uskumuse kohta, mille järgi lasi ingel tiigiveel esimesena sinna astunud inimese terveks teha?
Milline vaatepilt avanes teie arvates tiigi ääres, kui nii paljud inimesed lootsid esimesena vette astuda ja seeläbi terveks saada?
Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Johannese 5:5–7. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, keda nägi Päästja tiigi ääres lamamas.
Kuidas kirjeldatakse neis salmides meest, keda Jeesus nägi?
Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 5:8 ja 9 ning leida, kuidas Päästja mehele vastas. Paluge neil öelda, mida nad leidsid. Paluge neil soovi korral fraas „inimene sai kohe terveks” (s 9) ära märkida.
Kirjutage tahvlile sõna Betsata. Selgitage, et Betsata tähendab tõlkes „halastuse koda” (märksõna „Bethesda”. – Bible Dictionary). Kirjutage see määratlus tahvlile sõna Betsata kõrvale. Selgitage, et halastus on kaastunne või vastutulek. Suurim halastav tegu, mis on kunagi tehtud, on Jeesuse Kristuse lepitus.
Miks sobis Betsata selle paiga nimeks eriti pärast seda, kui Päästja oli selle mehe terveks teinud?
Kuidas sarnaneme me kõik selle mehega Betsata tiigi ääres?
Mis tõde selgub sellest, et Päästja selle mehe terveks tegi? (Kuigi õpilased võivad öelda seda teiste sõnadega, rõhutage kindlasti, et me võime saada terveks Jeesuse Kristuse väe ja halastuse kaudu.)
Et aidata seda tõde mõista, paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem Merrill J. Batemani sõnad, kes jagas neid mõtteid juhtiva piiskopina teenides. Teistel paluge kuulata, kuidas Päästja saab meid terveks teha:
Kujutis
Vanem Merrill J. Bateman
„Nii nagu jalutu mees Betsata tiigi ääres vajas kedagi endast tugevamat, et terveks saada (vt Jh 5:1–9), nii sõltume meie Kristuse lepituse imedest, kui meie hing peab saama terveks murest, kurbusest ja patust. ‥ Kristuse kaudu paranevad murtud südamed ning ängistus ja kurbus asenduvad rahuga.” (The Power to Heal from Within. – Ensign, mai 1995, lk 13)
Kuidas me võime saada terveks Jeesuse Kristuse halastuse ja lepituse kaudu? (Soovi korral selgitage, et meid tehakse terveks kas selles või järgmises elus.)
Mida me peame tegema, et saada osa halastusest ja tervenemisest Päästja lepituse kaudu?
Paluge õpilastel meenutada aegu, kui nad on olnud tunnistajaks Jeesuse Kristuse väele, halastusele või kaastundele või tundnud, kuidas neist asjadest on olnud abi neile või kellelegi teisele, kes tundis end vaimselt, füüsiliselt või emotsionaalselt murtuna. Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Tean, et Päästja on halastav ja kaastundlik, kuna …”.
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad selle lause lõpetaksid. Paluge osal õpilastel oma vastuseid jagada.
Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 5:10–16, selgitades, et Päästja leidis selle mehe hiljem templist ja andis talle nõu: „Ära tee enam pattu!” (Jh 5:14) Kui juutide juhid said teada, et Jeesus oli teinud mehe terveks hingamispäeval, kiusasid nad Päästjat taga ja üritasid Teda tappa.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 5:17 ja 18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida veel üks põhjus, miks juutide juhid olid Jeesuse peale vihased.
Selgitage, et 17. salmis on kirjas, et Päästja õpetas juutide juhtidele, et meest terveks tehes tegi Ta Taevase Isa tööd. Seejärel õpetas Päästja oma suhetest Isaga.
Mis on 18. salmi põhjal veel üks põhjus, miks juutide juhid olid Jeesuse peale vihased? (Nende arvates oli Jeesus süüdi jumalateotuses, kuna Ta oli öelnud, et Jumal on Tema Isa, ja väitnud seeläbi, et Ta on Jumalaga võrdväärne.)
Kirjutage tahvlile küsimus „Mida õpetas Päästja oma suhetest meie Taevase Isaga?” Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril lugeda üheskoos läbi Johannese 5:19–22, 26–27, 30. Paluge neil küsimusele vastust otsida.
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil öelda, mida nad leidsid. Tehke nende pakutud vastuste põhjal kokkuvõte, kirjutades tahvlile tõe: Jeesus Kristus esindab kõiges, mida Ta teeb, Taevast Isa ja püüab kuuletuda Tema tahtmisele. Selgitage, et Päästja palub meil teha seda sama.
Miks on tähtis mõista, et Jeesus Kristus on kõiges, mida Ta teeb, meie Taevaisa täiuslik esindaja?
Jeesus õpetas arvukatest tunnistajatest, kes tunnistavad Tema jumalikkusest
Võtke tundi kaasa väike pähkel, mis on veel koores (sobib ka väike hernekaun). Hoidke pähklit käes, nii et õpilased seda ei näe. Selgitage, et teil on käes midagi sellist, mida ükski inimene pole oma silmaga näinud. Paluge õpilastel tõsta käsi, kui nad teid usuvad. Paluge ühel õpilasel, kes pole kindel, kas see on tõsi, valida mõned klassikaaslased seda asja vaatama. Näidake neile asja ja paluge neil öelda teistele, kas te räägite tõtt.
Kuidas muutub iga väide üha tõepärasemaks, kui sellele on rohkem kui üks tunnistaja?
Näidake õpilastele pähklit ja selgitage, kuidas ükski inimene pole selle sisu oma silmaga näinud.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 5:31. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Päästja oma tunnistuse kohta oma suhetest Taevase Isaga. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Märkige, et Joseph Smithi tõlge toob salmidesse 31 ja 32 selgust: „Kui mina tunnistan iseenesest, on mu tunnistus ometi tõsi. Sest ma pole üksi.” (JST, John 5:32–33) Selgitage, et Päästja õpetas juutidele, et neil oli lisaks Tema tunnistusele veel teisigi tunnistajaid.
Kirjutage tahvlile pühakirjaviited Jh 5:32–35; Jh 5:36; Jh 5:37–38; Jh 5:39; Jh 5:45–47. Andke iga viide ühele õpilasele või rohkematele. Paluge neil need salmid läbi lugeda ja leida teised, kes Jeesuse jumalikkusest tunnistasid. Aidake õpilastel nendest tunnistajatest nimekiri koostada, paludes neil leitu tahvlile neile antud pühakirjaviite kõrvale kirja panna.
Selgitage, et kuigi juutide juhtidel oli Jeesusest Kristusest palju tunnistajaid, ei uskunud nad Jeesuse jumalikkusesse. Märkige 39. salmis, et kõneledes pühakirjadest, ütles Jeesus: „Sest te arvate enestel neis olevat igavese elu.”
Millisele valeuskumusele juhtis Jeesus juutide tähelepanu? (Selgitage, et paljud juudid uskusid Jeesuse päevil, et nad saavad igavese elu pelgalt pühakirju uurides. Nad ei mõistnud, et pühakirja eesmärk on juhatada neid Jeesuse Kristuse juurde. Ta ütles sisuliselt: „Te arvate enestel olevat igavese elu, kuid uurige pühi kirju, sest need on, mis tunnistavad minust.”
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 5:40. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida pidid juudid tegema, et saada igavene elu.
Mida polnud juudid nõus tegema sellest hoolimata, et nad pühakirju uurisid, mis oleks teinud neist igavese elu väärilised?
Mida me peame tegema Päästja õpetuste põhjal 39. ja 40. salmis, et saada igavest elu? (Aidake õpilastel välja tuua sarnane põhimõte: me võime saada igavese elu vaid siis, kui tuleme Jeesuse Kristuse juurde. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Meenutage õpilastele, et igavese elu juurde kuulub Taevase Isa sarnaseks saamine ja koos vääriliste pereliikmetega igavesti Tema juures elamine.
Mida tähendab tulla Jeesuse Kristuse juurde? (Kristuse juurde tulla tähendab Temasse usku rakendada, parandada meelt oma pattudest ja kuuletuda Tema käskudele.)
Miks on Jeesuse Kristuse juurde tulemine igavese elu saamiseks hädavajalik?
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas tahvlile kirjutatud tunnistajad saavad aidata kellelgi tulla Päästja juurde.
Millal on üks neist Jeesuse Kristuse tunnistajatest aidanud sul Tema juurde tulla?
Paluge õpilastel mõtiskelda, mida nad teevad, et täielikumalt Kristuse juurde tulla, et nad võiksid saada igavese elu.
Johannese 5:17–47. Aga Jeesus kostis neile: „Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!”
Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud, et Päästja vastus juutide juhtidele salmides Johannese 5:17–47 „on sisukaim pühakirjajutlus sellisel elutähtsal teemal, nagu on Igavese Isa ja Tema Poja, Jeesuse Kristuse omavaheline suhe”. (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 208)
30. juunil 1916 välja antud õpetuslikus avalduses õpetasid Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum:
„Jeesus Kristus rääkis ja teenis Isa nimel ja nime läbi, ja mis puutub väkke, volitusse ja jumalusse, olid ja on Tema sõnad ja teod Isa sõnad ja teod.” (The Father and the Son: A Doctrinal Exposition by the First Presidency and the Quorum of the Twelve Apostles. – Ensign, apr 2002, lk 17)
Johannese 5:29 üle mõtiskledes said prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon Õpetuse ja Lepingute 76. osas kirjas oleva nägemuse. See nägemus aitas neil veel paremini aru saada ülestõusmisest ja päästmisplaanist (vt ÕL 76:11–19).
Johannese 5:39. „Uuri[g]e pühi kirju, ‥ need on, mis tunnistavad minust”
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:
„Lõppkokkuvõttes on kõikide pühakirjade peamine eesmärk täita meie hing usuga Isasse Jumalasse ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse – usuga, et Nad on olemas, usuga Isa plaani meie surematusest ja igavesest elust, usuga Jeesuse Kristuse lepitusse ja ülestõusmisesse, mis paneb selle õnneplaani elama, usuga teha Jeesuse Kristuse evangeeliumist oma elamisviis ja usuga õppida tundma „ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle [Tema on] läkitanud” (Jh 17:3).” (Pühakirjad on meile õnnistuseks. – 2010. a kevadine üldkonverents)
