Paulus jätkas Korintose pühadele ülestõusmise kohta õpetamist. Ta tundis rõõmu Jeesuse Kristuse võidust surma üle. Paulus innustas Kiriku liikmeid Korintoses tegema annetusi vaeste pühade heaks Jeruusalemmas.
Kirjutage enne tundi tahvlile küsimus „Millist elu võiksid inimesed elada, kui nad ei usuks, et elavad pärast surma jälle?”
Paluge õpilastel tunni alguses tahvlile kirjutatud küsimusele vastata.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 15:30–34, selgitades, et Paulus palus Korintose pühadel (kellest osa uskus ekslikult, et ülestõusmist ei tule) mõtiskleda, miks peaks keegi, kes usub Jeesusesse Kristusesse, taluma tagakiusamist ja riskima surmaga, kui surnute ülestõusmist ei ole.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:32. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, milline võiks olla Pauluse vihje põhjal osa inimeste suhtumine, kui surnute ülestõusmist ei oleks.
Milline võiks olla Pauluse vihje põhjal 32. salmis osa inimeste suhtumine, kui nad ei usuks ülestõusmisesse?
Kuna ülestõusmine on tõeline, siis miks võiks olla sellise suhtumise omaksvõtmine ohtlik?
Paluge õpilastel otsida ülejäänud 1. korintlastele 15. peatükki uurides tõdesid, mis aitaksid neil mõista, kuidas ülestõusmisest teadmine saab mõjutada nende valikuid surelikkuses. (NB! Kirjutage mainitavad tõed tahvlile.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:35. Teistel paluge teksti jälgida ja leida küsimused, mis võivad inimestel ülestõusmise kohta tekkida. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 15:36–38, selgitades, et Paulus aitas nendele küsimustele vastata seemne abil, mis sümboliseerib surelikku ihu, mis pärast surma ja maha matmist ülestõusmisel esile tuleb.
Näidake pilte päikesest, kuust ja tähtedest (või joonistage need tahvlile).
Kujutis
pilt, päike, kuu, tähed
Milline on päikese valgus võrreldes kuu valgusega meie vaatenurgast siin maa peal?
Milline on kuu valgus võrreldes tähtede valgusega?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:39–42. Paluge tal kindlasti lugeda ette ka Joseph Smithi tõlge salmist 1. korintlastele 15:40 Õpiabides. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas selgitas Paulus päikese, kuu ja tähtede heleduse abil ülestõusnud ihude erinevust. Selgitage, et selles kontekstis võib sõna hiilgus viidata valgusele, särale või sädelusele.
Millega võrdles Paulus päikese, kuu ja tähtede hiilgust? (Ülestõusnud ihude hiilgusega.)
Mida saab selline erinev valgus või hiilgus õpetada meile ühestõusnud ihude kohta? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja õpetuse: ülestõusnud ihude jaoks on erinevad augiilguse astmed.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Joseph Fielding Smithi sõnad. Teistel paluge kuulata, kuidas ülestõusnud kehad üksteisest auhiilguse poolest erinevad. Enne kui õpilased lugema hakkavad, selgitage, et selestiliste kehade all mõtles president Smith neid, kes pääsevad selestilises kuningriigis kõigeimasse auhiilguse astmesse (vt ÕL 131:1–4).
Kujutis
President Joseph Fielding Smith
„Ülestõusmisel on erinevaid kehasid, kõik ei ole ühesugused. Keha, mille inimene saab, määrab tema koha pärast surma. On selestilised kehad, terrestrilised kehad ja telestilised kehad. ‥
Osa saab selestilise keha koos kogu ülenduse ja igavese arengu väega. Selline keha särab päikesesarnaselt nagu meie Päästja keha. ‥ Need, kes pääsevad terrestrilisse kuningriiki, saavad terrestrilise keha ega sära nagu päike, kuid on hiilgavamad kui nende kehad, kes saavad telestilise auhiilguse.” (Doctrines of Salvation. Koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 2. kd, lk 286, 287)
Kuidas ülestõusnud kehad üksteisest auhiilguse poolest erinevad?
Kirjutage tahvlile joonistatud päikese juurde selestiline, kuu juurde terrestriline ja tähtede juurde telestiline. Joonistage kõikide piltide alla lihtsad kriipspoisid, nii et selestilise kehaga kriipspoiss paistab hiilgavam kui terrestrilise kehaga, ja terrestrilise kehaga kriipspoiss paistab hiilgavam kui telestilise kehaga.
Kujutis
pilt, päike, kuu, tähed, kriipspoisid
Mille see keha või auhiilgus, mille keegi ülestõusmisel saab, president Smithi sõnul ära määrab?
Mille saavad president Smithi sõnul koos oma auhiilgusega need, kes saavad endale selestilise keha selestilise kuningriigi kõrgeimas auhiilguse astmes, mida ei saa need, kelle keha pole selestiline? (Kirjutage selestilise keha pildi alla ülenduse ja igavese juurdekasvu väed.)
Selgitage, et ülenduse vägede juurde kuulub võime elada sellist elu, nagu elab Jumal, ja et igavene juurdekasv on võime saada lapsi ka igavikes. Need õnnistused on saadaval üksnes neile, kes on ülendatud selestilise kuningriigi kõrgeimas astmes (vt ÕL 131:1–4; 132:19–20).
Et aidata õpilastel mõista, mida me peame tegema, et saada ülestõusmisel selestiline keha, paluge ühel õpilasel lugeda ette salmid Õpetus ja Lepingud 88:21 ja 22. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida me peame tegema, et selestilist keha saada.
Mida me peame tegema, et saada selestilist keha? (Selgitage, et „püsida selestilise kuningriigi seaduses” [salm 22] tähendab saada kõik selestilisse kuningriiki pääsemiseks vajalikud talitused ning sõlmida kõik vajalikud lepingud ja neist kinni pidada.)
Kuidas saab teadlikkus hiilgusest ja õnnistustest, mida ülestõusnud võivad saada üksnes selestilise kuningriigi kõrgeimas astmes, mõjutada kellegi valikuid surelikkuses?
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 15:42–52, selgitades, et Paulus selgitas täiendavalt ülestõusnud ihu olemust. Ta ütles sureliku ihu kohta „maine” (salmis 44, 46) ja kaduv ning ülestõusnud ihu kohta „vaimne” (salmid 44, 46) ja kadumatu (vt salm 52), mis tähendab surematut või surmale allutamatut.
Paulus tunneb rõõmu Jeesuse Kristuse võidust surma üle
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:53. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Pauluse õpetus meie ihu seisundi kohta, kui oleme üles tõusnud.
Milline on 53. salmi põhjal meie ihu seisund pärast ülestõusmist? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase õpetuse: me tõuseme üles kadumatu ja surematuna.)
Kuidas on meie ülestõusnud ihu kadumatu? (Meie ihu ei lagune ega sure enam.)
Kuidas teadmine, et igaüks meist saab igavikus ülestõusnud ihu ja sellele vastava auhiilguse astme, mõjutab meie otsuseid surelikkuses?
Et valmistada õpilasi uurima ülejäänud osa Pauluse esimesest kirjast korintlastele, paluge neil tõsta käsi, kui mõni putukas on neid kunagi nõelanud.
Millel pole Pauluse sõnul enam astelt? (Füüsilisel surmal.)
Kuidas saab füüsiline surm astlaga torgata (vt salm 55) või näida meist võitu saavat?
Kuidas on surm „neelatud võidusse” Jeesuse Kristuse läbi (salm 54)?
Mis põhimõte selgub Pauluse õpetustest selle kohta, miks füüsilise surma astel ei jää alles või see ei saa meist võitu? (Veenduge, et õpilased toovad välja sarnase tõe: füüsiline surm ei saa meist võitu Jeesuse Kristuse ülestõusmise tõttu.)
Selgitage, et kuigi Jeesuse Kristuse ülestõusmine on füüsilise surma astla eemaldanud, on veel üks surma astel, mis võib alles jääda. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:56. Teistel paluge teksti jälgida ja leida astel, mis võib meie surres ikka veel alles jääda.
Mis astel võib ikka veel alles jääda, kui me sureme?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:57 ja 58. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis võib Pauluse õpetuse põhjal patust tuleva surma astla eemaldada.
Mis võib Pauluse õpetuse põhjal patust tuleva surma astla eemaldada?
Mida kutsus Paulus 58. salmi põhjal oma lugejaid tegema, kuna Jeesus Kristus on surmast võitu saanud?
Millise põhimõtte leiame 56.–58. salmist selle kohta, mida me peame tegema, et patust tulevast surma astlast eemale hoida? (Aidake õpilastel välja tuua sarnane põhimõte: kui me elame evangeeliumi järgi kindlalt ja vankumatult, eemaldatakse patust tulev surma astel Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.)
Mida tähendab elada evangeeliumi järgi kindlalt ja vankumatult?
Milline roll on kindlalt ja vankumatult elamise juures meeleparandusel?
Et aidata õpilastel tunnetada õpitud tõdede tähtsust, viidake tahvlil loetletud tõdedele ja paluge õpilastel vastata vihikus või pühakirjapäevikus küsimusele: Milliseid tõdesid oled õppinud ülestõusmise kohta, mis aitavad sul elada õigemeelselt? Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge mõnel õpilasel kirjapandut teistega jagada.
Paluge õpilastel seada endale eesmärk seoses millegi sellisega, mida nad saavad teha täna, et elada evangeeliumi järgi kindlamalt ja vankumatumalt.
Paulus korraldab korjanduse vaeste heaks, kes elavad Jeruusalemmas
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 16:1–24, selgitades, et Paulus juhatas Korintose pühi hoolitsema vaeste eest Jeruusalemmas, seisma usus (vt salm 13) ja tegema kõike „armastuses” (salm 14).
Tunnistage tõdedest, mida õpilased on selles tunnis välja toonud.
Paluge kahel õpilasel pühakirjadega klassi ette tulla. Paluge neil ette kujutada, et te olete Kirikuga tutvuja ja et nemad on misjonikaaslased, kes teile päästmisplaanist õpetavad. Paluge neil selgitada, mida nad teavad surma ja ülestõusmise kohta nii 1. korintlastele 15. peatükis kirjas olevate kuldsalmide kui ka muude asjakohaste salmide abil. Teistel paluge jagada, mida nad tahaksid veel Kirikuga tutvujale surma ja ülestõusmise kohta selgitada.
President Howard W. Hunter on õpetanud ülestõusnud keha kohta järgmist:
„Surres keha ja vaim eralduvad üksteisest. Ülestõusmine ühendab hinge taas kehaga ja kehast saab vaimne keha, millel on liha ja luud, ent mis on tehtud elavaks mitte vere, vaid vaimu kaudu. Seega on meie kehad pärast ülestõusmist surematud ja vaimu kaudu elavaks muudetud. Just seda tähendabki Pauluse avaldus, et on olemas maine ihu ja vaimne ihu ja „liha ja veri ei või pärida Jumala riiki”. Maine ihu koosneb lihast ja verest, ent kui vere asemel muudab selle elavaks vaim, siis võib see Jumala riiki minna.” (Conference Report, Apr. 1969, 138)
„Aadam, „esimene inimene” (1Kr 15:45; ÕL 84:16), oli esimene, kes sai füüsilise keha. Jeesus Kristus, „viimne Aadam” või „teine inimene” (1Kr 15:45, 47), oli esimene, kes tehti elavaks (tõusis üles) ja sai endale auhiilguse saanud keha (vt Jh 5:21; ÕL 88:17). Nii Aadama teod (seoses langemisega) kui ka Jeesuse Kristuse teod (seoses lepituse ja ülestõusmisega) olid mõlemad meie päästmiseks vajalikud (vt kommentaar salmidele Rm 5:12–21).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 388)
Juhataja Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Et lunastada Aadam ja Eeva ning kõik nende järglased, oli vaja lõpmatut lepitust. See lepitus peab võimaldama meie füüsilisel kehal üles tõusta ja võtta endale [vt 1Kr 15:51–53; 3Ne 28:8] veretu kuju, mis pole enam vastuvõtlik haigustele, vananemisele ega surmale.” (Constancy amid Change. – Ensign, nov 1993, lk 34)
Me loeme salmist 1. korintlastele 15:51, et Paulus lubas öelda Korintose pühadele ülestõusmise kohta ühe saladuse. Kirjutades aastaid enne seda pühadele Tessaloonikas, oli Paulus õpetanud, et kui surnute ülestõusmine Jeesuse Kristuse teise tulemise ajal aset leiab, „kistakse” ustavad, kes siis maa peal elavad, „Issandale vastu üles õhku” (1Ts 4:17). Paulus lisas oma kirjeldusele teise tulemisega seotud sündmuste kohta veel ühe üksikasja, mis on kirjas salmis 1. korintlastele 15:52. Paulus õpetas, et need, kes on Jeesuse Kristuse naastes elus, nende surelik elu kestab edasi, kuid nad ei „lähe magama” (1Kr 15:51) hauda, kui nad surevad tuhandeaastase rahuriigi ajal. Selle asemel tõusevad nad üles kiiresti, „ühe silmapilguda” (1Kr 15:52). (Vt ka ÕL 63:50–51.)
Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et Jeesuse Kristuse ülestõusmine aitab füüsilise surma ja kannatuste astelt eemaldada:
„Reaalse ülestõusmise kaudu kogu inimkonnale antud surematuse and on nii vägev lubadus, et meie rõõm nende suurte ja heldete andide üle peaks summutama kogu mure, leevendama kogu kurbuse, saama jagu igast tujust, lahendama kogu meeleheite ja talitsema kõiki tragöödiaid.” (All Hell Is Moved. Brigham Youngi Ülikooli pühalik koosolek, 8. nov 1977, lk 7, speeches.byu.edu)
President Ezra Taft Benson on tunnistanud, et ülestõusmine on tõeline ja meil on vaja selleks valmistuda:
„See, et iga hing, kes kunagi maa peal on elanud ja surnud, tõuseb üles, on fakt, ja selleks sündmuseks tuleb kahtlemata hoolikalt valmistuda. Hiilgav ülestõusmine peaks olema iga mehe ja naise eesmärk, sest üles me tõuseme kindlasti.” (The Meaning of Easter. – Ensign, apr 1992, lk 2)