Armastatud Johannes pani kirja tähtsaid õpetusi Jeesuse Kristuse rolli kohta surelikkusele eelnenud elus. Ka Ristija Johannes tunnistas Jeesusest Kristusest ja ristis Ta. Jeesus Kristus kutsus teisi Tema kohta teada saama.
Johannes tunnistab Jeesusest Kristusest kui Jumala Pojast
Kujutis
Issand Jeesus Kristus
Jagage õpilased paaridesse. Pange tahvlile Jeesuse Kristuse pilt. Paluge õpilastel ette kujutada, et nad räägivad kellegagi, kes Jeesusest Kristusest eriti midagi ei tea. Paluge ühel õpilasel igast paarist õpetada ühe minuti jooksul teisele Jeesusest, otsekui teine õpilane Temast eriti midagi ei teaks. Pärast seda tegevust paluge osal õpilastel, kellele Kristusest õpetati, rääkida teistele, mida nende partnerid neile õpetasid.
Tutvustage lühidalt Johannese raamatut, selgitades, et apostel Johannes pani kirja, mida ta tahtis pühadele Jeesuse Kristuse kohta teada anda. Johannes oli paljusid neid lugusid, mis ta kirja pani, ise pealt näinud. Enamikku Johannese evangeeliumi materjalist ei leia Matteuse, Markuse ega Luuka evangeeliumist, mis pandi kirja selleks, et aidata juutidel ja paganatel uskuda, et Jeesus oli inimkonna Messias ja Päästja. Johannes vastupidi kirjutas konkreetselt nendele inimestele, kes juba uskusid, et Jeesus on Kristus.
Kui õpilased uurivad Johannese 1. peatükki, paluge neil leida Päästja kohta tõdesid, mis saavad tugevdada nende usku Jeesusesse Kristusesse ja tunnistust Temast.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette JST, Johannese 1:1–2 (Pühakirjajuhis). Teistel paluge teksti jälgida. Paluge neil leida tõdesid, mida Johannes Jeesuse Kristuse kohta õpetas.
Mis tõed selguvad nendest salmidest Jeesuse Kristuse kohta? (Õpilased peaksid välja tooma tõe, et Jeesus Kristus oli algul koos Jumalaga. Kirjutage see tõde tahvlile Päästja pildi juurde.)
Mida see tähendab, et Jeesus Kristus oli algul koos Jumalaga? (Selgitage, et sõna „algul” viitab surelikkusele eelnenud elule. Jeesus Kristus oli Isa Esmasündinu vaimus [vt ÕL 93:21], Ta oli Jumala-sarnane vaimude seas, kes „enne, kui oli maailm” [Aabr 3:22–24], kokku tulid, ja Ta oli Isa väljavalitu algusest peale [vt Ms 4:2].)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette JST, Johannese 1:3 (Pühakirjajuhis) ja teistel leida veel üks tõde, mida Johannes Jeesuse Kristuse kohta õpetas.
Mida Johannes veel Jeesuse Kristuse kohta õpetas? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase õpetuse: kõik asjad loodi Jeesuse Kristuse kaudu. Kirjutage see tõde tahvlile Päästja pildi juurde.)
Selgitage, et Jeesus Kristus lõi Isa juhatusel taevad ja maa ning et Jeesus Kristus on loonud lugematul hulgal maailmu (vt Ms 1:33). Kuid kaks „loomisega seotud sündmust”: kõikide vaimude (sealhulgas Jeesuse Kristuse vaimu) loomise ning Aadama ja Eeva füüsilise keha loomise jättis Taevane Isa iseendale (Bruce R. McConkie. A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 63; vt ka Ms 2:27).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette JST, Johannese 1:4 ja 5 (Pühakirjajuhis). Teistel paluge leida, kuidas Johannes kirjeldas Jeesust ja Tema evangeeliumi.
Kuidas kirjeldas Johannes Jeesust ja Tema evangeeliumi?
Mida tähendab, et „Temas oli evangeelium”? (Jeesus Kristus oli need head uudised, evangeeliumi kehastus.)
Mida tähendab teie arvates, et „see valgus särab maailmas ja maailm ei taju seda”? (JST, Jh 1:5)
Selgitage, et järgmisena õpetas apostel Johannes Ristija Johannesest. Paluge ühel õpilasel lugeda ette JST, Johannese 1:6–10 (Pühakirjajuhis). Paluge õpilastel leida, mida kuulutas Jeesusest Kristusest Ristija Johannes. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Mida õpetas apostel Johannes Jeesuse kohta 9. ja 10. salmis? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase õpetuse: Jeesus Kristus on Maailma Valgus. Kirjutage see tõde tahvlile Päästja pildi juurde.)
Kuidas on Jeesus Kristus Maailma Valgus? (Vt ÕL 88:5–13.)
Tehke kokkuvõte salmidest JST, Johannese 1:11–18 (Pühakirjajuhis), selgitades, et Ristija Johannes tunnistas, et kõigile neile, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse, saab osaks surematus ja igavene elu.
Märkige, et sõnade abil edastame ja väljendame me teistele mõtteid, tundeid ja arvamusi.
Kuidas on „Sõna” Jeesusele Kristusele sobilik nimetus?
Selgitage ka, et ilma Joseph Smithi tõlketa võiks salmist Johannese 1:18 valesti aru saada, et ükski inimene pole iial Isa Jumalat näinud. Paluge ühel õpilasel lugeda ette JST, Johannese 1:19 (Pühakirjajuhis).
Jagage õpilased samadesse paaridesse, nagu tunni alguses läbi viidud tegevuses. Paluge ühel õpilasel igast paarist õpetada ühe minuti jooksul oma paarilisele Jeesusest Kristusest õpetuste abil, mille nad kõik koos salmidest JST, Johannese 1:1–19 (Pühakirjajuhis) välja tõid. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, küsige:
Miks võiks olla kellelgi tähtis teada neid õpetusi Jeesuse Kristuse kohta?
Ristija Johannes tunnistab Jeesusest Kristusest ja ristib Ta
Tehke kokkuvõte salmidest JST, Johannese 1:20–28 (Pühakirjajuhis), selgitades, et juudid saatsid preestreid Ristija Johannese juurde küsima, kas tema on Messias. Johannes selgitas, et tema roll on tunnistada Messiast, kes ristib tule ja Püha Vaimuga. Järgmisel päeval nägi Ristija Johannes Jeesust, kelle Ta varem ristinud oli.
Paluge ühel õpilasel püsti tõusta ja lugeda ette Ristija Johannese sõnad salmides JST, Johannese 1:29–33 (Pühakirjajuhis), otsekui ta ise olekski Ristija Johannes. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tahtis Ristija Johannes inimestele Jeesusest Kristusest teada anda.
Osutage Jeesuse Kristuse pildile ja tahvlile kirjutatud tõdedele ning küsige:
Milliseid muid Jeesuse Kristuse kohta käivaid tõdesid või kirjeldusi saame me salmidest JST, Johannese 1:29–33 lisada? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Miks ütles Ristija Johannes teie arvates Jeesuse kohta „Jumala Tall”?
Jeesus Kristus kutsub oma järgijaid Tema kohta rohkem teada saama.
Paluge õpilastel ette kujutada, et üks teismeealine kuuleb, kuidas mõned sõbrad paastu ja tunnistuse koosolekul tunnistavad, et nad teavad, et Jeesus Kristus on nende Päästja. See nooruk imestab, kuidas need sõbrad selliseid asju „teavad”.
Kuidas te vastaksite sellele küsimusele?
Paluge õpilastel uurida Johannese 1:35–51 ja leida, mida me saame teha, et saada omaenda tunnistust Jeesusest Kristusest kui Päästjast (või seda tugevdada).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 1:35–37 ja teistel leida, mida tegi Ristija Johannes järgmisel päeval pärast Jeesuse Ristimist.
Mida tegi Johannes, kui ta nägi Jeesust?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 1:38 ja 39. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Jeesus kahele jüngrile.
Mida Jeesus kahelt jüngrilt küsis?
Mida nad vastasid?
Mida Jeesus neid kahte jüngrit tegema kutsus?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 1:40–42 ja teistel leida, mida Andreas teada sai, kui ta oli Päästja kutse „Tulge ja vaadake!” vastu võtnud.
Mida sai Andreas teada, kui ta Päästja kutse „Tulge ja vaadake!” vastu võttis? (Et Jeesus on Messias ehk Kristus. Võiksite samuti märkida, et Joseph Smithi tõlge salmist Johannese 1:42 pühakirjajuhis annab meile teada, et Peetrust hakati kutsuma „Keefaseks, mis tähendab tõlkes nägija või kivi”, mis viitas sellele, et Peetrusest sai Kirikus nägija.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 1:43–46 ja teistel leida, mida Päästja Filippust tegema kutsus. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Millised sõnad osutavad 45. salmis, et Filippus sai Jeesuse Kristuse kohta tunnistuse pärast seda, kui oli Päästja kutse Teda järgida vastu võtnud?
Millise kutse esitas Filippus seejärel Naatanaelile?
Paluge kolmel õpilasel lugeda ette Johannese 1:47–51. Paluge ühel õpilasel olla jutustaja, teisel lugeda ette Jeesuse ja kolmandal Naatanaeli sõnad. Teistel paluge kuulata, mis juhtus, kui Naatanael võttis vastu kutse Jeesusest rohkem õppida.
Mis juhtus, kui Naatanael oli vastu võtnud kutse Jeesusest rohkem õppida?
Mis põhimõte selgub nendest lugudest? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me võtame vastu kutse Jeesuse Kristuse kohta rohkem õppida ja Teda järgida, saame me Tema kohta isikliku tunnistuse.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland
„Mulle tundub, et meie sureliku rännaku põhiolemus ja vastused kõige tähtsamatele eluküsimustele on kokku võetud nendes kahes väga lühikeses elemendis Päästja maise teenimisaja alguses. Üks element on küsimus igaühele meist siin maa peal: „Mida te otsite? Mida te tahate?” Teine aga see, kuidas Ta meie vastusele reageerib, olgu vastus milline tahes. Ükskõik kes me oleme ja mida vastame, on Tema vastus alati sama: „Tule,” ütleb Ta armastavalt. „Tule, järgi mind.” Kuhu sa ka ei lähe, tule kõigepealt ja vaata, mida mina teen, vaata, kus ja kuidas ma oma aega veedan. Õpi minust, kõnni minuga, räägi minuga, usu. Kuula, kuidas ma palvetan. Nii tehes leiad sa vastused enda palvetele. Jumal annab hingamise sinu hingele.” (He Hath Filled the Hungry with Good Things. – Ensign, nov 1997, lk 65)
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad ise on püüdnud Jeesusest Kristusest õppida ja Teda järgida.
Kuidas on teie tunnistus Jeesusest Kristusest tugevnenud, kui olete Temast õppinud ja Teda järginud?
Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse mõne lausega, mida nad teevad, et Päästja kutset „Tulge ja vaadake!” täielikumalt vastu võtta, Temast õppida ja Teda järgida.
Tunnistage lõpetuseks tänases tunnis välja toodud põhimõtetest.
Kommentaarid ja taustinfo
Johannese 1:9. „See tõeline valgus, mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma”
Johannese kirjutistes õpetatakse ainsana Uues Testamendis Kristuse Valgusest. Piibli sõnaraamatus selgitatakse:
„Kristuse valgus on just see, millele need sõnad vihjavad: valgustatus, teadmised ning meeltülendav, õilistav, talletav mõju, mis saab inimkonnale osaks Jeesuse Kristuse tõttu. Näiteks on Kristus „tõeline valgus, kes valgustab igat inimest, kes tuleb maailma” (ÕL 93:2; vt Jh 1:9). Kristuse valgus täidab „ruumi mõõtmatus[e]” ja selle vahendusel saab Kristus olla „kõigis asjades ja kõikide asjade läbi, ja ‥ kõikide asjade ümber”. See „annab elu kõikidele asjadele” ja on „seadus, mille kaudu kõiki asju valitsetakse”. See on ühtlasi „valgus, mis elavdab” inimese mõistmist (vt ÕL 88:6–13, 41). Nõnda on Kristuse valgus seotud inimese südametunnistusega ning ütleb talle, mis on õige ja mis on vale (Mn 7:12–19).
Kristuse valgust ei tohiks ajada segi Püha Vaimu isikuga, sest Kristuse valguse näol pole tegemist isikuga. Selle mõju eelneb Pühale Vaimule ja valmistab ette selle saamiseks.” (Märksõna „Light of Christ”. – Bible Dictionary)
Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud Kristuse Valguse kohta järgmist:
„Kristuse Valgus on see jumalik vägi või mõju, mis lähtub Jumalast Jeesuse Kristuse kaudu. See annab kõigele valgust ja elu. See õhutab kõiki mõtlemisvõimelisi inimesi kogu maa peal eristama tõde eksitusest, õiget valest. See käivitab teie südametunnistuse.” (Peace of Conscience and Peace of Mind. – Ensign, nov 2004, lk 15)
Johannese 1:14, 29. Jeesuse Kristuse nimed ja tiitlid nagu „Sõna” ja „Jumala Tall”
Apostel Johannes teatas, et tema eesmärk selle raamatu kirjutamisel oli veenda teisi uskuma Jeesusesse Kristusesse. Johannes kasutas läbi kogu oma evangeeliumi erinevaid nimesid või nimetusi, et aidata lugejatel nii mõista, kui ka ära tunda, et Jeesus Kristus on taevane Jumala Poeg. Näiteks Johannese 1. peatükis öeldakse Jeesuse kohta „Sõna” ja „Jumala Tall”.
Jeesus on Jumala Sõna, kuna Ta on Isa väljendaja või esindaja maailma ees; Tema kuulutab Isa sõnu; Tema on pääste sõnumitooja [vt ÕL 93:8]; Ta on täiuslik eeskuju, kuidas elada Jumala sõna järgi; Ta jagab igavese elu sõnu ja Tema sõnad annavad elu.
Jeesus on Jumala Tall, sest nii nagu paasatallede veri päästis Iisraeli surmast ja vabastas egiptlaste orjusest, nõnda osutas tiitel „Jumala Tall”, et Jeesus valab verd, et päästa oma rahvas ja vabastada nad patust. (Vt ka märksõna „Jumala Tall”. – Pühakirjajuht)
Johannese evangeeliumis on kirjas erinevad nimed ja tiitlid, mis aitavad lugejatel mõista Jeesuse Kristuse jumalikku päritolu. Mõnedele tiitlitele osutatakse vihjamisi, samas teised tuuakse varjamatult välja sõnadega „Mina olen ‥”. Mõned näited: Jeesust identifitseeritakse Elava Vee Andjana (vt Jh 4:10–14) ja Jeesus ütleb: „Mina olen eluleib” (Jh 6:35); „Mina olen maailma valgus” (Jh 8:12); „Mina olen hea karjane” (Jh 10:11); „Mina olen ülestõusmine ja elu” (Jh 11:25); „Mina olen tee ja tõde ja elu” (Jh 14:6); ja „Mina olen tõeline viinapuu” (Jh 15:1).
„Juutide juhid küsisid Johanneselt, kas ta on Eelija (kreeka nime Eelijas heebreakeelne vaste), kelle ühel päeval naasmisest prohvetlikult kuulutati (vt Ml 3:23–24). Joseph Smithi tõlkes ilmutab Issand täielikumalt, kuidas Johannes juutide juhtidele vastas, millest nähtub, et Johannes oli teadlik, et tema missioon oli tulla Messiale teed valmistama. Pärimise peale Johannes „tunnistas ning ei salanud, et ta on Eelijas, vaid ta tunnistas, öeldes: Mina ei ole Kristus” (JST, Jh 1:21 Pühakirjajuhis).
Vastupidiselt preestritele ja leviitidele sai Johannes ilmselt aru, et nimel või tiitlil Eelijas on mitu tähendust (vt märksõna „Eelijas”. – Pühakirjajuht; scriptures.lds.org). Johannes oli Eelijas, mis tähendab Messia eelkäijat, kuid ta polnud see Eelijas, kes on Messias Jeesus Kristus. Johannes polnud ka prohvet Eelija, kelle nimi on kreeka keeles Eelijas. ‥
Kui Johannes eitas, et ta on Eelija, küsisid juutide juhid: „Oled sina see prohvet?” (Jh 1:21) Nende küsimus oli tõenäoliselt seotud Moosese prohvetliku kuulutusega salmis 5Ms 18:15: „Jehoova, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minusarnase - teda te peate kuulama!” Kuid küsides Johanneselt, kas tema on „see prohvet”, kui Johannes oli juba eitanud, et ta on Kristus, näitasid need juudid, et nad ei mõistnud Moosese prohvetliku kuulutuse messialikkust. Paljud juudid ootasid Jeesuse ajal prohveti tulemist, kes on nagu Mooses, kuid pole Messias. See saab ilmsiks, kui paljud Jeruusalemmas hiljem prohvetlikult kuulutasid, et Jeesus Kristus oli „see prohvet”, samas kui teised kuulutasid, et Ta oli „Kristus” (Jh 7:40–41; vt ka 6:14).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 201–202)