Jeesus kutsus ametisse seitsekümmend, õpetas neid ja läkitas nad teele. Nad jutlustasid evangeeliumi, tegid terveks haigeid, ajasid välja kurje vaime ja naasid, et oma tegemiste kohta aru anda. Jeesus õpetas ühele käsutundjale tähendamissõna halastajast samaarlasest.
Issand kutsub ametisse seitsekümmend, annab neile volituse ja õpetab neid
Võtke tundi kaasa anumatäis esemeid (nt erisuuruses palle). Paluge ühel õpilasel klassi ette tulla. Paluge õpilasel teilt saadud esemeid hoida, ilma et ta neid käest pillaks või maha paneks. Jätkake õpilasele esemete andmist, kuni ta ei suuda neid enam hoida ja mõned hakkavad maha kukkuma. Seejärel küsige õpilaselt:
Mida sa saaksid teha selleks, et esemed maha ei kukuks?
Vajadusel soovitage õpilasel teistelt õpilastelt abi paluda. Jätkake õpilasele esemete andmist ja võimaldage tal anda mõned esemed edasi teistele õpilastele. Seejärel paluge õpilastel istet võtta.
Kuidas kõrvutaksite seda tegevust sellega, kuidas Kiriku juhid oma kohustusi täidavad?
Meenutage õpilastele, et Päästja oli kutsunud kaksteist apostlit ja saatnud nad Teda töös abistama. Kuid apostlitel oli vaja õpetamisel ja teenimisel teiste abi, et viia evangeelium kõikidele inimestele.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kelle Issand apostlitele Tema töö tegemisel appi määras.
Kelle Issand endale oma töö tegemisel appi määras? Milline oli nende roll?
Selgitage, et sõna seitsekümmend salmis Luuka 10:1 viitab Melkisedeki preesterluse ametile. Seesama amet eksisteerib taastatud Kirikus tänapäeval. (Võimalusel näidake ajakirja Ensign viimase konverentsiväljaande lehekülgi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku üldjuhtide ja üldiste ametikandjate fotodega.) Nüüdisajal on Seitsmekümne kvoorumeid mitu, kuid ainult kahe esimese kvoorumi liikmeid kutsutakse üldjuhtideks. Igas kvoorumis võib olla kuni 70 liiget. Nende töö evangeeliumi jutlustamisel ja Kiriku juhtimise juures abiks olemisel leiab aset Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi ja Seitsmekümne Juhatuse juhtimisel (vt ÕL 107:25–26, 34; märksõna „Seitsekümmend”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).
Mida oli 2. salmi põhjal Issanda sõnul vähe hingede lõikuseks?
Mis tõde selgub nendest salmidest Issanda töö kohta? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase tõe: Issand kutsub lisaks apostlitele veel töötegijaid Teda esindama ja Talle töö juures abiks olema.)
Kes lisaks apostlitele ja seitsmekümnetele on veel kohustatud Issandat nüüdisajal Tema töö juures aitama? (Kõik Kiriku liikmed.)
Selgitage, et nii nagu Issand kuulutas, et Ta vajab hingede lõikuseks rohkem töötegijaid, nii on viimse aja prohvetid kutsunud järjepidevalt üha enam misjonäre. Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Thomas S. Monsoni tsitaat:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Kordan ‥ seda, mida prohvetid juba ammusest ajast on õpetanud – iga vääriline ja selleks võimeline noor mees peaks valmistuma misjoniks. Misjonitöö on preesterluse kohustus, midagi, mida Issand ootab meilt, kellele Ta nii palju on andnud. Noored mehed, ma manitsen teid ennast misjonitööks ette valmistama! ‥
Mõni sõna teile, mu noored õed: kuigi teil ei ole samasugust preesterluse kohustust kui noortel meestel – teenida põhimisjonil –, saate ka teie anda oma hinnalise panuse misjonitöösse ja olete teretulnud teenima.” (Taas kohtudes. – 2010. a sügisene üldkonverents)
Kuidas me saame lisaks põhimisjonil teenimisele Issandale Tema töö juures abiks olla?
Millistest kogemustest olete teie või on mõni teie tuttav Issandale Tema töö juures abiks olles rõõmu tundnud?
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 10:3–24, selgitades, et Issand andis seitsmekümnele juhiseid, kuidas nende kohustusi täita. Lisaks sõitles Ta eri linnades inimesi, kes Tema tegusid vastu ei võtnud. Hiljem teatasid seitsmekümned oma tegemistest Jeesusele ja Ta andis neile lisajuhiseid ning rõõmustas koos nendega.
Jeesus õpetas tähendamissõna halastajast samaarlasest
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Inimesed meie ümber pole täiuslikud. Inimesed teevad asju, mis häirivad, ärritavad, valmistavad pettumusi. Surelikkuses saab see alati olema nii.” (Armulised saavad armu. – 2012. a kevadine üldkonverents)
Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nad teavad kedagi, kes teeb asju, mis neid häirivad, ärritavad või neile pettumust valmistavad.
Miks võib olla raske armastada kedagi, kes teeb midagi sellist?
Paluge õpilastel uurida salme Luuka 10:25–37 ja leida tõed, millest raskesti armastatavate inimestega suheldes juhinduda.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:25. Teistel paluge teksti jälgida ja leida küsimus, mille käsutundja Päästjale esitas.
Mida käsutundja Päästjalt küsis?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:26–28. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Päästja talle vastas. Seejärel paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Milline põhimõte selgub nendest salmidest selle kohta, mida peame tegema, et saada igavese elu? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: selleks, et saada igavene elu, peame me armastama Jumalat ning armastama oma ligimest nagu iseennast. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Kuidas me peame 27. salmi põhjal Jumalat armastama?
Mida tähendab armastada Jumalalt kõigest oma südamest, hingest, jõust ja meelest?
Märkige tahvlil ära fraas „armastama oma ligimest nagu iseennast”. Et aidata õpilastel mõista, mida tähendab armastada oma ligimest nagu iseennast, paluge neil kirjutada tahvlile tegevusi, mida nad ühe hariliku päeva jooksul teevad. (Nende seas võivad olla päevaks valmistumine, söömine, magamine, koduste tööde tegemine jne.)
Kui õpilased on oma loetelu tahvlil lõpetanud, paluge neil mõtiskleda, kui paljud nende tegevustest on enesekesksed.
Mida saame sellest ülesandest õppida?
Kuidas saaksime sagedamini keskenduda teiste heaolule ja püüda armastada neid nagu iseennast?
Kuidas saaksime seda teha ka siis, kui teeme midagi iseenda jaoks? (Võimalikud näited: lõunatamine nendega, kes näivad üksildased, või teistele komplimentide tegemine mõne kooliürituse ajal.)
Kuidas see, kui me armastame Jumalat ja oma ligimest nagu iseennast, saab aidata meil liikuda igavese elu poole?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:29. Teistel paluge teksti jälgida ja leida teine küsimus, mille käsutundja Jeesusele esitas.
Mis oli käsutundja teine küsimus?
Valmistage osa õpilasi ette salmides Luuka 10:30–35 kirjas oleva halastaja samaarlase tähendamissõna etendamiseks. Paluge ühel õpilasel olla jutustaja ning teistel etendada haavatud juudi meest, kahte röövlit, preestrit, leviiti ja samaarlast. (Kui Teie klassis on vaid mõned õpilased, võivad nad etendada mitut rolli.) Võiksite muretseda mõned rekvisiidid, nagu nimesildid, riided, mida juudilt ära võtta, kaks anumat, mis kujutavad õli ja viina, ratastega tooli, mis kujutab looma, ja kaks münti, mis kujutavad kahte teenarit. (NB! Võiksite valida osalejad enne tundi ja anda neile konkreetsed juhised veendumaks, et rollimäng on tõhus, sünnis ja ohutu.)
Paluge jutustajal lugeda ette Luuka 10:30–35 ja osatäitjatel tähendamissõna etendada. Ülejäänud õpilastel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Päästja selle kohta, kes on meie ligimene. Paluge õpilastel pärast rollimängu oma kohale naasta.
Milline samaarlase tegudest teile kõige enam muljet avaldab?
Et aidata õpilastel paremini mõista, mida preestrilt, leviidilt ja samaarlaselt võidakse oodata, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev selgitus.
Preestritel ja leviitidel oli Aaroni preesterlus ja nende ülesanne oli teenida Jumalat ja oma ligimesi nii templis kui ka Jumala seaduse õpetajate ja esindajatena. Need preesterluse hoidjad olid täiesti teadlikud käsust armastada oma ligimest nagu iseennast (vt 3Ms 19:18) ning hoolitseda võõraste ja rändurite eest (vt 3Ms 19:34; 25:35). Samaarlased aga vastupidiselt olid osalt iisraellased ja osalt paganad. Nende usund oli segu juutide ja paganate tõekspidamistest ja tavadest. Juutidel oli samaarlaste vastu välja kujunenud viha, kuna samaarlased olid taganenud iisraellaste usust. (Vt märksõna „Samaarlased”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org) Nii juudid kui ka samaarlased tegid kõik, mis said, et teineteist vältida.
Miks võiksid preestri, leviidi ja samaarlase teod olla selles tähendamissõnas üllatavad?
Millistel põhjustel võis see samaarlane jätta haavatud juudi ilma abita?
Mis pani 33. salmi põhjal samaarlase tegutsema, kui ta haavatud meest nägi?
Selgitage, et kui kellelgi on hale meel, tähendab see, et ta märkab teise inimese vajadusi või raskusi ja soovib teha kõik, mis ta saab, et inimest aidata.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 10:36 ja 37. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Päästja käsutundjale järgmisena.
Kuidas vastab see tähendamissõna 29. salmis esitatud küsimusele: „Kes siis on mu ligimene?”?
Aidake õpilastel mõista, et kasutades selles tähendamissõnas samaarlast, vihjab Päästja, et meie ligimene pole pelgalt see, kes elab meie lähedal, vaid on ükskõik kes Taevase Isa lastest – sealhulgas need, keda meil on kõige raskem armastada.
Paluge õpilastel lugeda ette president Howard W. Hunteri tsitaat:
Kujutis
President Howard W. Hunter
„Meil tuleb meeles pidada, et kuigi sõprussuhteid loome ise, on kõik meie ligimesed loonud Jumal. Armastus ei peaks tundma piire. ‥ Kristus on öelnud: „Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?” (Mt 5:46).” (The Lord’s Touchstone. – Ensign, nov 1986, lk 35)
Mida õpetas Päästja käsutundjat 37. salmi põhjal tegema?
Paluge õpilastel mõtiskleda veelkord inimestele, keda neil on enda arvates raske armastada.
Mida me saame teha, et tunda armastust ja haledat meelt nende vastu, keda meil on raske armastada?
Meenutage aega, millal te järgisite või mõni teie tuttav järgis Päästja nõu „armasta[da] oma ligimest nagu iseennast” (Lk 10:27). Mis oli selle tulemus?
Tunnistage tänases õppetunnis õpetatud tõdedest. Kirjutage tahvlile järgnev lõpetamata lause ja paluge õpilastel lõpetada see vihikus või pühakirjapäevikus: Ma järgin halastaja samaarlase eeskuju, kui …
President Thomas S. Monson andis meile nõu, et me võtaksime kuulda Päästja kutset olla nagu halastaja samaarlane:
„Igaüks meist oma teel läbi surelikkuse rändab oma Jeeriko teel. Milline saab olema teie kogemus? Milline minu? Kas mulle jääb märkamata inimene, kes on sattunud röövlite kätte ja vajab minu abi? Aga teile? Kas olen mina see, kes küll näeb haavatut ja kuuleb tema abipalvet, kuid läheb mööda? Aga teie? Või olen mina see, kes näeb, kes kuuleb, kes peatub ja kes aitab? Aga teie?
Jeesus andis meile juhtlause: „Mine ja tee sina nõndasamuti!” Kui me kuuletume sellele ütlusele, avaneb meie pilgule nägemus rõõmust, milleni harva küünditakse ja mida kunagi ei ületata. ‥
Kui me käime selle halastaja samaarlase jälgedes, käime me teed, mis viib täiuseni.” (Your Jericho Road. – Ensign, veebr 1989, lk 2, 4)