Apostel Paulus hoiatas pühasid, et nad ei laseks pahelistel inimestel end mõjutada. Ta manitses pühasid hoidma eemale kõlvatutest filosoofilistest mõtteviisidest ja kommetest, mis olid Korintoses laialt levinud.
Paulus hoiatab, et pühad ei seltsiks nendega, kes tahtlikult patustavad
Joonistage tahvlile lihtne pilt puuviljadega täidetud vaagnast, millel on ka üks mädanenud puuvili. Teise võimalusena võite mädanenud puuvilja näidata.
Kujutis
joonistus, puuviljavaagen
Mis juhtuks, kui te jätaksite mädanenud puuvilja teistega samasse vaagnasse?
Mida võiks mädanenud puuvili meie elus sümboliseerida? (Meile kahjulikku mõju.)
Paluge õpilastel otsida 1. korintlastele 5. peatükki uurides tõdesid, mis aitavad neil kahjulikule mõjule elus paremini reageerida.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 5:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida paheline tegevus, millega Korintose pühade seas tegeleti.
Millise pahelise tegevusega tegeleti Korintose pühade seas? (Selgitage, et hoorus viitab igasugustele abieluvälistele seksuaalsuhetele. Üks Kiriku liige Korintoses oli teinud sugulist pattu oma kasuemaga.)
Mida pidid Kiriku juhid Pauluse nõuandel 2. salmi põhjal selle inimesega tegema? (Selgitage, et fraas „lükataks teie seast välja” 2. salmis tähendab seda, et see patustaja tuleb Kirikust välja heita.)
Märkige, et Kiriku juhid võtavad hoolega arvesse paljusid tegureid, enne kui kedagi Kirikust välja heidetakse või mingil muul viisil distsiplineeritakse. Lisaks üleastumise tõsiduse üle juurdlemisele arvestavad juhid Kirikus distsiplinaarkaristuse eri eesmärke: aidata inimesel meelt parandada, kaitsta neid, kellele tema teod või tõekspidamiste levitamine negatiivset mõju avaldavad, ning kaitsta Kiriku õpetuste väärikust (vt teema „Church Discipline”. – mormonnewsroom.org/articles/church-discipline).
Paluge õpilastel lugeda ette 1. korintlastele 5:6 ja 7 ja teistel leida analoogia, millega Paulus selgitas, miks oli vaja see inimene Kirikust eemaldada.
Millega kõrvutas Paulus patuseid, kes meelt ei paranda? (Selgitage, et haputaigen või pärm paneb lõpuks kogu taigna riknema või hallitama.)
Kui palju haputaignat on vaja, et see kogu taignale kahju teeks?
Mida taigen sümboliseerib? (Jeesuse Kristuse Kirikut.)
Kuidas te selle analoogia tähenduse põhimõttena kokku võtaksite? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: kui me otsustame olla lähedastes suhetes nendega, kes tahtlikult patustavad, võib nende pahelisus meile mõju avaldada. Kirjutage see tõde tahvlile.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 5:9–11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Pauluse nõuanne Korintose pühadele.
Millest juhatas Paulus Korintose pühasid eemale hoidma?
Et aidata õpilastel veel paremini mõista Pauluse nõuannet mitte seltsida hoorajate ega teistega, kes tahtlikult patustavad, andke õpilastele Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Neal A. Maxwelli tsitaat. Paluge ühel õpilasel see ette lugeda.
Kujutis
Vanem Neal A. Maxwell
„Ärge olge abielurikkujate seltsis – mitte sellepärast, et te olete nende jaoks liiga head, vaid nagu kirjutas [C. S.] Lewis, sest te ei ole piisavalt head. Pidage meeles, et halvas olukorras võib murduda ka hea inimene.” (The Stern but Sweet Seventh Commandment. – New Era, juuni 1979, lk 42)
Kuidas lähedased suhted tahtlike patustajatega nõrgendavad meie suutlikkust õigemeelseid otsuseid langetada?
Tooge mõned näited halbadest olukordadest, kus ka hea inimene võib murduda.
Mida me saame teha tahtlike patustajate aitamiseks oma käitumisnorme ohtu seadmata? (Me saame nende eest palvetada, olla nende kui Jumala laste vastu sõbralikud ja lugupidavad ning näidata käskude pidamisega õigemeelset eeskuju.)
Paluge õpilastel palvemeelselt mõtiskleda, mida nad saavad teha, et avaldada teistele positiivset mõju ilma oma käitumisnorme ohtu seadmata.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 5:12 ja 13, selgitades, et Paulus õpetas, et Kirik on kohustatud kutsuma liikmeid meelt parandama ja lükkama mõnel juhul Kirikust välja (vt salm 13) need, kes panevad toime tõsiseid üleastumisi.
Paulus õpetab pühadele ühtsusest ja kõlbelise puhtuse seadusest
Joonistage tahvlile teine lihtne pilt mädanenud puuviljadega täidetud vaagnast, millel on ka üks värske puuvili. Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nad on kunagi juurelnud, kuidas vältida pattu, kui seda on kõikjal nende ümber. Märkige, et selle väljakutsega olid silmitsi Korintose pühad.
Kujutis
joonistus, puuviljavaagen
Kui õpilased uurivad 1. korintlastele 6. peatükki, paluge neil otsida Pauluse õpetatud tõdesid, mis aitaksid neil elada õigemeelselt vaatamata sellele, et nad on ümbritsetud pahelistest mõjudest.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 6:1–8, selgitades, et Paulus andis Korintose pühadele nõu nende vahel tekkinud vaidluste õigemeelseks lahendamiseks, selle asemel et paluda kohe abi tsiviilkohtult.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 6:9–11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida patused tegevused, millega Korintoses tegeleti, millest Paulus õpetas Kiriku liikmeid hoiduma.
Millistest patustest tegevustest õpetas Paulus Kiriku liikmeid hoiduma?
Mida meenutas Paulus pühadele nende endi kohta 11. salmi põhjal? (Paljud Korintosest pärit usulepöördunud olid osalenud neis patustes tegevustes enne Kirikuga liitumist, kuid olid meelt parandanud ja oma pattudest puhtaks saanud.)
Selgitage, et vana aja Korintos oli kõlvatu mainega ja paljud korintlased soosisid mõtet, et meie ihu on loodud naudinguteks. Tehke kokkuvõte Joseph Smithi tõlkest salmist 1. korintlastele 6:12, selgitades, et Paulus õpetas filosoofilise mõtteviisi vastu, mille järgi ei ole ei õiget ega valet.
Kuidas sarnanesid Korintoses levinud mõtted ja tegevused tänapäeva maailma suundumustega?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 6:13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus ihu eesmärgi kohta.
Mida õpetas Paulus meie ihu kohta? (Kuigi paljud korintlased uskusid ilmselt, et ihu on loodud vaid füüsiliste naudingute jaoks, parandas Paulus seda arvamust, õpetades, et meie ihu on loodud Jumala eesmärkide täitmiseks.)
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 6:14–17, selgitades, et need, kes liituvad Kirikuga, saavad Kristusega üheks nagu Tema vaimsed ihu „liikmed”. Lisaks selgitas Paulus, et seksuaalne kõlblusetus ja vaimne suhe Jeesuse Kristusega on omavahel kokkusobimatud.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 6:18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus Korintose pühasid tegema õpetas. (Võiksite märkida, et Joseph Smithi tõlge salmist 1. korintlastele 6:18 muudab fraasi „väljaspool ihu” fraasiks „Kristuse ihu vastu”.)
Mida õpetas Paulus Korintose pühasid tegema?
Mis tõde õpetas Paulus nende kohta, kes hooravad? (Võiksite soovitada õpilastel märkida ära 18. salmis sõnad, mis õpetavad tõde: need, kes hooravad, teevad pattu omaenese ihu vastu.)
Selgitage, et Paulus õpetas järgmisena, miks hooramine või seksuaalne kõlblusetus on patt „omaenese ihu vastu”.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 6:19. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millega Paulus meie ihu kõrvutas.
Millega Paulus meie ihu kõrvutas?
Näidake templi pilti.
Mis vahe on templil ja ükskõik mis muul hoonel?
Kuidas te võtaksite kokku tõe, mida Paulus 19. salmis õpetas? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma õpetuse: meie ihu on Jumala tempel, kus Vaim saab viibida.)
Kuidas mõistmine, et meie ihu on tempel, saab mõjutada seda, kuidas omaenda ja teiste ihu kohtleme?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge õpilastel kuulata ja leida veel teisigi arusaamu, kuidas selle tõe mõistmine saab mõjutada seda, kuidas me oma kehaga ümber käime.
Kujutis
Vanem D. Todd Christofferson
„Kui me peame õigeks neid tõdesid [salmidest 1Kr 6:19–20], ei rikuks me kohe kindlasti oma keha tätoveeringutega, ei nõrgestaks seda narkootikumidega, ei rüvetaks hooramise, abielurikkumise, kombetuse ega muu taolisega. Kuna meie keha on meie vaimu töövahend, on tähtis hoolitseda selle eest nii hästi, kui me suudame. Me peaksime pühitsema oma kehalised võimed teenimiseks ja Kristuse töö edasiviimiseks.” (Pilguheit pühale elule. – 2010. a sügisene üldkonverents)
Mida mõtles Paulus teie arvates 19. salmis kirjas oleva fraasiga „te ei ole iseeneste omad”?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 6:20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks pole meie keha meie oma.
Milline fraas viitab sellele, miks pole meie keha meie oma? (Selgitage, et „kalli hinnaga ostetud” tähendab lunastamist või tagasi ostmist Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.)
Kuidas te võtaksite kokku 19. ja 20. salmis kirjas oleva tõe? (Kui õpilased on vastanud, paluge soovi korral neil kirjutada pühakirjas 19. ja 20. salmi kõrvale tõde: kuna meid on ostetud Jeesuse Kristuse lepituse kaudu kalli hinnaga, pole meie keha meie oma.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland
„Palun ärge iial öelge: „Kellele see haiget teeb? Miks mitte veidi vabadust? Võin praegu üle astuda ja hiljem meelt parandada.” Palun ärge olge nii rumalad ja julmad. Te ei saa karistamatult Kristust taas risti lüüa [vt Hb 6:6]. „Põgenege hooruse eest!” [1Kr 6:18] hüüab Paulus, ja ärge tehke „midagi sellesarnast” [ÕL 59:6; rõhutus lisatud], lisatakse Õpetuses ja Lepingutes. Miks? Ühe põhjusena maailma Päästja arvutute kannatuste pärast nii kehas kui ka vaimus, et meie võiksime põgeneda (vt eriti ÕL 19:15–20). Võlgneme Talle selle eest midagi. Tõepoolest, võlgneme Talle selle eest kõik.” (Personal Purity. – Ensign, nov 1998, lk 76)
Kuidas meelespidamine, et meie keha pole meie oma, peaks mõjutama valikuid, mida me oma keha kohta langetame?
Juhtige õpilaste tähelepanu tahvlil olevale pildile värskest puuviljast keset mädanenud puuvilju.
Kuidas nende tõdede mõistmine oma keha kohta aitab meil jääda puhtaks, kui oleme pahelisusest ümbritsetud?
Tunnistage arutatud tõdedest. Innustage õpilasi mõtisklema võimalikele õppetunni jooksul saadud muljetele ja õhutustele ning nende õhutuste ajel tegutsema.
Paluge õpilastel kirjutada salmide 1. korintlastele 6:19 ja 20 põhjal lühike kõne. Innustage neid lisama oma kõnele järgmine: 1) nende salmide taustinfo (leiate selle kuldsalmi kaardilt), 2) põhimõtted, mida nendes salmides õpetatakse ja 3) isiklik kogemus, mis näitlikustab tõde, mida nendes salmides õpetatakse. Võiksite paluda mõnel õpilasel oma kõne teistele ette kanda. Innustage õpilasi mõtlema võimalustele, mil nad saavad esitada oma kõne kodus või Kirikus.
Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et Kiriku liikmetena usume me „kaasamise õpetusse”. Seda õpetust edasi andes ütles vanem Ballard:
„See, et [Päästja] kasutas tähendamissõnas sihilikult juute ja samaarlasi, õpetab selgelt, et me oleme kõik ligimesed ning et me peaksime üksteist armastama, hindama, austama ja teenima, hoolimata oma sügavaimatest erinevustest – sealhulgas usulised, poliitilised ja kultuurilised erinevused. ‥
[Ometi] ei vihja [ma] sellele, et me võiksime olla hõivatud suhetega, mille tõttu meie või me pered satuksid vaimsesse riski.” (Doctrine of Inclusion. – Ensign, nov 2001, lk 37)
Ka vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud teiste austamisest ka siis, kui nad usuvad või käituvad teistmoodi kui Kiriku liikmed:
„Nii Kirikus kui ka koolis tunnevad paljud õpetajad suurt südamevalu selle pärast, kuidas mõned teismelised, muuhulgas meie Kiriku liikmed, teisi kohtlevad. Käsk üksteist armastada tähendab, et peame armastama ja austama üksteist usule, rassile, kultuurilistele ning majanduslikele erinevustele vaatamata. Me kutsume üles kõiki noori vältima kiusamist, solvamist ning sõnu ja tegusid, mis on mõeldud teistele haiget tegema. Sellised teguviisid rikuvad Päästja käsku üksteist armastada.” (Teiste armastamine ja elamine erinevustega. – 2014. a sügisene üldkonverents)
Kui kirik ametlikult tõsist pattu tegeva inimese endi seast välja lükkab, kutsutakse seda Kiriku distsiplinaarkaristuseks. Järgmine sissekanne trükises „Usule truu: evangeeliumi teatmik” selgitab Kiriku distsiplinaarkaristuse protsessi:
„Piiskoppide ja koguduste juhatajate ning vaikondade, misjonite ja ringkondade juhatajate kohustuseks on aidata liikmetel meeleparanduse kaudu üleastumistest jagu saada. Tõsiseimad üleastumised, nagu tõsised tsiviilõigusrikkumised, abikaasa või lapse väärkohtlemine, abielurikkumine, kõlvatu seksuaalne käitumine, vägistamine ja verepilastus nõuavad sageli Kiriku ametlikku distsiplinaarkaristust. Kiriku ametliku distsiplinaarkaristuse juurde võib kuuluda Kiriku liikme õiguste piiramine või Kiriku liikmestaatusest ilmajätmine.
Ametlik distsiplinaarkaristus saab alguse sellest, kui juhtiv preesterluse juht kutsub kokku distsiplinaarnõukogu. Distsiplinaarnõukogude eesmärkideks on päästa üleastujate hinged, kaitsta süütuid ja tagada Kiriku puhtus, laitmatu maine ja hea nimi.
Kiriku distsiplinaartegevus on inspireeritud protsess, mis kestab teatud ajaperioodi. Selle protsessi ja Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võib liige saada oma patud andeks, saada tagasi meelerahu ning ammutada jõudu, et üleastumisi tulevikus vältida. Kiriku distsiplinaartegevus ei kujuta endast protsessi lõppu. See on mõeldud selleks, et aidata Taevase Isa lastel jätkata selle nimel pingutamist, et saada jälle täieõiguslikuks liikmeks ja saada täiel määral osa Kiriku õnnistustest. Soovitud tulemuseks on see, et inimene teeb kõik täielikuks meeleparanduseks vajalikud muudatused.” (Kiriku distsiplinaarnõukogud. – Usule truu, 2004, lk 64–65)