Jaakobus õpetab pühadele, kui tähtis on kontrollida, mida nad räägivad
Võtke tundi kaasa hambapastatuub. Paluge ühel õpilasel kogu pasta tuubist välja pigistada (või paluge õpilastel sündmustikku ette kujutada). Paluge teisel õpilasel üritada kogu pastat tuubi tagasi panna. Kui teisel õpilasel on sellega raskusi, küsige:
Kuidas saaks hambapastat selles ülesandes võrrelda meie lausutud sõnadega?
Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nad on kunagi öelnud midagi, mida hiljem kahetsesid. Paluge õpilastel otsida salme Jaakobuse 3:1–12 uurides tõdesid, mis aitavad neil oma sõnu targalt valida.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobuse 3:2–4 ja esimene lause salmist Jaakobuse 3:5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Jaakobus kirjeldas neid, kes oma sõnadega ei eksi. Selgitage, et fraas „me kõik eksime” 2. salmis tähendab seda, et me kõik teeme vigu, ja selgitage, et Jaakobus viitas sõnaga keel meie lausutud sõnadele.
Kuidas kirjeldas Jaakobus neid, kes oma sõnu kontrollisid?
Kujutis
pilt, ratsmetega hobune
Kujutis
pilt, paat ja tüür
Näidake soovi korral pilte hobuse suulistest ja laeva tüürist või joonistage need tahvlile. Vajadusel selgitage, et suulised (salm 3) on väike metallosa, mis pannakse hobusele suhu ja on kinnitatud ratsmete külge ja võimaldab ratsanikul hobust juhtida. Tüür (salm 4) on abiks laeva juhtimisel või pööramisel.
Mis on suulistel ja tüüril Jaakobuse sõnul ühist? (Mõlemad on suhteliselt väiksed ja mõlemad juhivad või kontrollivad suuremaid isendeid või objekte, millega nad on ühendatud.)
Kuidas Jaakobuse võrdlus, kui ta kõrvutas neid asju keele või meie lausutud sõnadega, aitab meil mõista meie sõnade väge?
Mis põhimõte selgub nendest salmidest selle kohta, mis juhtub, kui me õpime oma sõnu kontrollima? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui õpime oma sõnu kontrollima, võime õppida ka kontrollima kõiki oma ülejäänud tegusid.)
Miks aitaks oma sõnade kontrollimine meil kontrollida ka kõiki oma ülejäänud tegusid?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette viimane lause salmist Jaakobuse 3:5 ja salm Jaakobuse 3:6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millega veel Jaakobus meie sõnu kõrvutas.
Millega veel kõrvutas Jaakobus meie sõnu?
Milliseid valdkondi meie elus võib rumal sõnakasutus „põlema süüdata” (vt salm 6) või ohustada?
Selgitage, et fraas „eluratas” 6. salmis võib viidata kellegi elukäigule.
Kuidas saavad meie sõnad meie elukäiku mõjutada?
Kuidas saavad väikesed muudatused meie lausutud sõnades mõjutada positiivselt meie elukäiku? Teiste elu?
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Jaakobuse 3:7–12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millega veel Jaakobus meie sõnu kõrvutas.
Millega veel kõrvutas Jaakobus meie sõnu? (Loomaga, mida tuleb talitseda [vt salmid 7–8], „surmava mürgiga” [vt salm 8], allikaga, mis „samast soonest” annab „soola[st ja] magusat vett” [salmid 11–12], viigipuuga, mis kannab viigimarjade asemel õlimarju, ja viinapuuga, mis kannab viigimarju [vt salm 12].)
Et aidata õpilastel mõista nende salmide sisu, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland
„Kindlasti ei mõtle Jaakobus, et meie keel on alati õel või et kõik, mida me ütleme, on „täis surmavat mürki”. Aga ta mõtleb ilmselgelt, et vähemalt mõned asjad, mida me ütleme, võivad olla hävitavad, isegi mürgised – ja see on viimse aja püha jaoks judinaid tekitav süüdistus! Hääl, mis tunnistab sügavmõtteliselt, toob kuuldavale tulihingelisi palveid ja laulab Siioni laule, võib olla seesama hääl, mis sõitleb ja halvustab, häbistab ja alandab, põhjustab valu ja hävitab samal ajal nii enda kui teiste vaimu. ‥
Püüdkem olla „täiuslikud mehed ja naised” vähemalt sel ühel viisil praegu – sõnadega solvamata või positiivsemalt öeldes, rääkides uues keeles – inglite keeles. Meie sõnad, nagu meie teodki, peaksid olema täis usku, lootust ja ligimesearmastust, mis on need kolm suurt kristlikku nõuet, mida tänapäeva maailmas nii hädasti vaja on. Selliste sõnadega, mis on lausutud Vaimu mõju all, võib kuivatada pisaraid, ravida südameid, õilistada elu, tagasi anda lootust ja lasta võimust saada enesekindlusel.” (Inglite keel. – 2007. a kevadine üldkonverents)
Mis tõde selgub nendest salmidest selle kohta, kuidas Jumala järgijad peaksid rääkima? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase tõe: Jumala järgijad püüavad saavutada oma sõnadega õigemeelseid eesmärke ega levita halba.
Miks on see tõsine probleem, kui viimse aja pühad teevad oma sõnadega halba, teistele haiget või teisi halvustavad?
Mida me saame teha, et olla sõnade valimisel veidi täiuslikumad (vt Jk 3:2)?
Paluge õpilastel selgitada, kuidas salmidest Jaakobuse 3:9 ja 10 välja toodud tõe järgi elamine annaks neile juhatust järgmistes olukordades:
Sa saadad sõnumeid või kasutad sotsiaalmeediat.
Sa oled preester, kes õnnistab pühapäeviti sakramenti. Koolis hakkavad su sõbrad ühe õpilase üle nalja heitma.
Sa oled noor naine, kes on minevikus ühe teise noore naise kohta oma koguduses halvasti rääkinud.
Sinu võistkonnakaaslased ropendavad.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine nõuanne trükisest „Sulle, noor”:
„Sinu suhtlusviis peaks peegeldama seda, kes sa oled – Jumala poeg või tütar. Laitmatu ja intelligentne kõnepruuk annab tunnistust säravast ja tervest mõistusest. Kõnepruuk, mis on teistele meeltülendav, mis julgustab ja jagab kiitust, kutsub Vaimu kaaslust. Nii meie sõnad kui ka teod peaksid olema täidetud usu, lootuse ja ligimesearmastusega.” (Sulle, noor, 2011, lk 20)
Millal on kellegi teise sõnad teie meelt ülendanud või teid innustanud?
Kuidas on teid õnnistatud, kui olete püüdnud teisi oma sõnadega innustada või nende meelt ülendada?
Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse eesmärk selle kohta, mida nad teevad, et oma sõnu paremini kontrollida ja neid õigemeelsel eesmärgil kasutada. Paluge neil teha järgmisel nädalal nii, nagu nad kirja panid.
Jaakobus vastandab maailma tarkust sellele tarkusele, mis tuleb Jumalalt
Tehke kokkuvõte salmidest Jaakobuse 3:13–18, selgitades, et Jaakobus vastandas maailma tarkust sellele tarkusele, mis tuleb Jumalalt. Maailma tarkus toob „korratust” (salm 16) ja „riiakat meelt” (salm 14), samas kui tarkus „ülalt” on „puhas” ja „täis halastust” (salm 17).
Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on hoiatanud ohtude eest, mida negatiivsed sõnad endaga toovad, ning rääkinud vajadusest olla oma sõnade poolest positiivsem:
„On arvatavasti sõnadetagi selge, et negatiivne kõne tuleneb nii tihti meie negatiivsetest mõtetest, sealhulgas sellest, kui mõtleme ise endast negatiivselt. Me näeme omaenda vigu, me räägime – või vähemalt mõtleme – endast kriitiliselt ning peagi suhtume nii kõigesse ja kõikidesse. Ei mingit päikesepaistet, ei mingeid roose, ei mingit lootuse- ega õnnelubadust. Ei lähe kaua, kui meie ja kõik meie ümber on armetud.
‥ Meil tuleb pidada au sees Päästja avaldust: „Olge rõõmsad!” [Mt 14:27; Mk 6:50; Jh 16:33] (Mulle tundub tõepoolest, et me oleme ehk rohkem süüdi selle kui ükskõik millise muu käsu rikkumises!) Rääkige lootusrikkalt. Rääkige kannustavalt, ka iseenda kohta. Ärge püüdke lakkamatult kurta ja nuriseda.” (Inglite keel. – 2007. a kevadine üldkonverents)
Vanem Robert S. Wood Seitsmekümnest on õpetanud meie sõnade väest õnnistada teisi ja iseennast:
„Meie sõnad ja väline väljendumisviis pole neutraalsed, sest neist peegeldub, kes me oleme, ja need vormivad seda, kes meist on saamas. ‥
See, mida ütleme ja kuidas käitume, mitte ainult ei reeda, kes on meie sees, vaid vormib teda, neid, kes on meie ümber, ja lõpuks kogu ühiskonda. Igaüks meist on iga päev seotud valguse hämardamise või pimeduse minemaajamisega. Meil on palutud valgust ligi kutsuda ja valgus olla, end pühitseda ja teiste meelt ülendada. ‥
Kui räägime ja tegutseme, peaksime küsima, kas meie sõnad ja väljendused kutsuvad meie ellu taeva vägesid ja kutsuvad kõiki tulema Kristuse juurde. Me peame suhtuma pühadesse asjadesse aupaklikkusega. Me peame jätma oma jutuajamistest välja selle, mis on siivutu ja alatu, vägivaldne ja ähvardav, alandav ja vale. Nagu kirjutas apostel Peetrus: „Vaid nõnda nagu see, kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides” (1Pt 1:15). Sõna eluviis ei viita siin ainult sõnadele vaid kogu meie käitumisele.” (The Tongue of Angels. – Ensign, nov 1999, lk 83, 84)