Paljud juudid Korintoses ei võtnud Paulust vastu, kuid paganate seas saatis teda seal edu. Õigemeelne abielupaar Akvila ja Priskilla aitas Apollosel Issanda teed mõista. Paulus jutlustas Pühast Vaimust, tegi imesid ja hoidis eemale sõnakuulmatust rahvahulgast Efesose teatriväljakul.
Lugege ette järgmised küsimused ja paluge õpilastel kirjutada vastused vihikusse või pühakirjapäevikusse:
Kuidas te olete Issanda tööst osa võtnud?
Mis raskused on teile osaks saanud, kui olete püüdnud teha Issanda tööd?
Paluge mõnel õpilasel oma vastuseid jagada. Paluge õpilastel otsida Apostlite tegude 18. peatükki uurides põhimõtet, millest saab neile Issanda töö tegemisel abi olla.
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 18:1–4, selgitades, et Paulus lahkus Ateenast ja rändas Korintosesse, kus õpetas kogudusekojas Jeesusest Kristusest. (Võiksite paluda õpilastel avada Piibli kaart nr 13, „Apostel Pauluse misjonirännakud”, ning leida sealt Ateena ja Korintos.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 18:5 ja 6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Paulusele osaks saanud raskused, kui ta õpetas juutidele Korintoses Jeesusest Kristusest.
Mis raskusi Paulus koges?
Mida Paulus teha plaanis, kuna juudid kogudusekojas ta sõnumit vastu ei võtnud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 18:7–10. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus, mis võis Paulust julgustada.
Mis juhtus, mis võis Paulust julgustada?
Mida lubas Issand Paulusele 10. salmi põhjal, kui ta evangeeliumi jutlustab?
Mis põhimõte selgub nendest salmidest selle kohta, mida teeb Issand nende heaks, kes vääriliselt Tema tööd teevad? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: kui me elame vääriliselt, on Issand meiega, kui me Tema tööd teeme.)
Miks on tähtis teada, et Issand on teiega, kui te Tema tööd teete?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Thomas S. Monson sõnad:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Mõned teist võivad olla loomult arglikud või arvavad, et ei küündi kutset vastu võtma. Pidage meeles, et see ‥ on Issanda töö, ja kui me täidame Issanda ülesandeid, on meil õigus Issanda abile. Pidage meeles, et Issand vormib selja koorma järgi.” (Õppida, teha, olla. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Millal on Issand olnud teiega, kui te Tema tööd tegite? Kuidas te teadsite, et Ta on teiega?
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 18:11–17, selgitades, et Paulus õpetas Korintoses veel poolteist aastat (ja tõenäoliselt kirjutas sel ajal oma kirja tessalooniklastele). Kui Paulus oli Korintoses, püüdsid mõned juudid anda ta õpetuste pärast kohtu alla, kuid seadusjärgne maavalitseja keeldus kohtuasjast.
Akvila ja Priskilla aitavad Apollosel Issanda teed mõista
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 18:18–23, selgitades, et abikaasad Akvila ja Priskilla läksid koos Paulusega Efesosse. Paulus jättis nad Efesosse ning rändas Jeruusalemma aladele ja seejärel põhja poole, Antiookiasse. Antiookias jätkas ta oma teist misjonirännakut, mis kestis kolm aastat ja hõlmas umbes 5000 kilomeetrit. Mõne aja pärast lahkus ta Antiookiast ja alustas oma kolmandat misjonirännakut, rännates kogudustesse, mille ta oli varem asutanud ja tugevdades liikmeid.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 18:24 ja 25. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus Efesoses pärast Pauluse lahkumist.
Mis juhtus Efesoses pärast Pauluse lahkumist?
Mida Apollos juba Jeesuse kohta mõistis? (salm 25)
Millest polnud Apollos teadlik? („Kuna ta tundis ainult Johannese ristimist” (salm 25), polnud Apollos teadlik täielikust Päästja evangeeliumist.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 18:26. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Akvila ja Priskilla tegid, kui nad Apollost õpetamas kuulsid.
Mida tegid Akvila ja Priskilla, kui nad kuulsid Apollost õpetamas?
Mida tähendab, et nad „seletasid talle selgemini ära Jumala tee”? (salm 26) (Akvila ja Priskilla õpetasid Apollosele veel rohkem Jeesusest Kristusest ja Tema evangeeliumist, mistõttu tema teadmised kasvasid ja ta sai paremini aru.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 18:27 ja 28. Teistel paluge teksti jälgida ja leida tõendeid, et Akvila ja Priskilla aitasid Apollosel Jumala teed selgemini mõista.
Mis fraasidest nendes salmides nähtub, et Akvila ja Priskilla aitasid Apollosel Jumala teed selgemini mõista?
Selgitage, et kui Paulus oli rännanud eri paikades, naasis ta Efesosse. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 19:2–6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas aitas Paulus Efesose inimestel Jumala teed selgemini mõista.
Mis õpetust aitas Paulus Efesose jüngritel selgemini mõista?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine lõik, mis avaldati prohvet Joseph Smithi juhatusel. Teistel paluge kuulata, miks need inimesed pidid saama uuesti ristitud:
„Näib, et ‥ mõned lahkusulised juudid olid ristinud nagu [Ristija] Johannes, kuid olid unustanud neile öelda, et sellele järgneb Jeesuse Kristuse nimel ristimine tule ja Püha Vaimuga – mis näitas neile usule pöördunutele, et nende esimene ristimine oli omavoliline, ja kui nad seda kuulsid, said nad rõõmuga ristitud, ja kui käed olid pandud nende peale, said nad annid, nii nagu oli lubatud.” (Baptism. – Times and Seasons, 1. sept 1842, lk 904; Joseph Smith oli selle perioodikaväljaande toimetaja)
Miks pidid mõned Efesose inimesed saama uuesti ristitud?
Mis tõde selgub ristimise kohta salmidest Apostlite teod 19:2–6? (Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, aidake neid välja tuua tõed: ristimise peab läbi viima volitatud jumalateenija. Et ristimine oleks täielik, peab sellega kaasnema Püha Vaimu vastuvõtmine.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette prohvet Joseph Smithi sõnad:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„Samahästi võiksite inimese asemel ristida liivakoti, kui seda tehes ei peeta silmas pattude andekssaamist ja Püha Vaimu saamist. Veega ristimine on vaid poolik ristimine ja ei kõlba millekski ilma teise pooleta – ilma Püha Vaimuga ristimiseta.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 95)
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 19:7–10, selgitades, et Paulus jutlustas Efesoses üle kahe aasta.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 19:11 ja 12. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis imed Efesoses aset leidsid, kui Paulus seal viibis.
Milliseid imesid tegi Jumal Pauluse kaudu?
Milline tõde selgub sellest loost selle kohta, mida teeb Jumal oma volitatud teenijate kaudu? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase tõe: üks viis, kuidas Jumal näitab oma väge, on Tema volitatud teenijate kaudu.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 19:13–16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus, kui mõned juudid püüdsid kurje vaime välja ajada, nagu Paulus seda teinud oli.
Mis juhtus, kui ülempreestri seitse poega püüdsid kurja vaimu välja ajada?
Kelle kuri vaim ära tundis? Keda kuri vaim ära ei tundnud?
Miks kuri vaim Skeua poegi ära ei tundnud? (Kuna nad polnud volitatud teenima Jeesuse Kristuse nimel.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 19:17–20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida paljud tegid, kui nad sellest sündmusest teada said. Selgitage, et „nõiakunst” (salm 19) viitab nõidusele ja muudele halbadele kommetele.
Mida tegid paljud pärast seda sündmust, et näidata, et neil on usku Jeesusesse Kristusesse? (Nad tunnistasid oma halvad kombed üles ja hülgasid need, põletades ära nendega seotud raamatud.)
Mis põhimõte selgub nendest salmidest selle kohta, kuidas näidata usku Jeesusesse Kristusesse? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: me näitame usku Jeesusesse Kristusesse, kui tunnistame üles halvad kombed ja hülgame need.)
Milliseid ohverdusi peaksime meie tegema, et ülestunnistatud patt hüljata?
Tunnistage, kui tähtis on näidata usku Jeesusesse Kristusesse mitte ainult patte ülestunnistades, vaid hüljates lisaks sellele kõik, mis võib panna meid nende pattude juurde naasma.
Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nende elus on midagi sellist, mida Issanda tahtel hüljata. Innustage neid võtma kuulda igat õhutust, mida nad õppetunni jooksul tunda võisid.
Ebajumalanna Artemise kummardajad räägivad Pauluse vastu ja põhjustavad linnas suurt kära
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 19:21–41, selgitades, et osa Efesose majandusest hoiti ülal Artemise kummardamisega, kes oli Rooma ebajumalanna. Kui Paulus ebajumalakummardamise vastu jutlustas, pani see Artemise templeid ja kujusid valmistanud ametimehi rahvast Pauluse vastu pöörama. Rahvas kogunes segaduses ja käratsedes linna teatrisse (kuhu mahtus kuni 24 000 inimest). Paulus soovis neile kõneleda, kuid mõned jüngrid ja valitsusjuhid veensid teda, et ta teatrisse ei läheks. Lõpuks vaigistas rahva linnakirjutaja ja nad läksid laiali. Märkige, et Pauluse kaitsmine on näide sellest, kuidas Jumala tööd ei nurjata ka paheliste protestiaktsioonidega. (Sel ajal Efesoses, u 57 pKr, kirjutas Paulus esimese kirja korintlastele.)
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Tervenemine tuleb usu väel. Ühelgi riideesemel või muul asjal, ükskõik kas see kuulub Paulusele, Jeesusele või kellelegi teisele, pole mingit tervendavat omadust ega väge. Kuid riituste ja esemete abil saab usku suurendada.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 169)
Apostlite teod 18:18. „Ta ‥ oli lasknud oma pea pügada, sellepärast et ta oli andnud tõotuse”
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas selle salmi kohta järgmist:
„„Suurema õigemeelsuse ajendina on pühadel kasulik ja sobiv Issandale sagedasi tõotusi anda. Need on pühalikud lubadused täita mõnda kohustust, hoida eemale patust, pidada käsku või pürgida edasi kuningriigis üha enam teenides. Nõnda tõotas Jaakob Jehoovat oma Jumalaks pidada ja ausat kümnist maksta (1Ms 28:20–22) ning Hanna tõotas anda Saamueli Issanda teenistusse. (1Sm 1:9–18)
Pühad peaksid andma tõotusi nii Issanda päeval kui ka kõigil muudel päevadel (ÕL 59:8–12) ja kui need on kord antud, tuleb neid pidada (ÕL 108:3; 4Ms 30:2; Kg 5:3–4).” (Mormon Doctrine, 2. tr, lk 825)
Mis oli Pauluse tõotus, pole selge. Tõsiasjast, et ta oli lasknud oma pea pügada, võib eeldada, et ta võis järgida juutide tava, mis on seotud nasiiridega (4Ms 6). Sel juhul oli see riitus tarbetu ja väär, mille ilmselgeks põhjuseks oli tagada Kirikus kas juudiliikmete või võimalike juudirahvusest usulepöördujate või siis nende mõlema rahulolu. Võrrelge salmidega Apostlite teod 21:17–26.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 165)
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ütles valepreestrite kohta järgmist:
„Matkides tõelist korda, mille alusel kurje vaime inimestest välja aetakse, püüavad valeõpetajad (kellel pole kehtivat preesterluse väge) ajada neid välja lausumisega. See pöörane tava oli ilmselt rohkem levinud muistsel ajal kui praegu, kuna vaid vähesed usuvad täna imedesse või sõna otseses mõttes kurjade vaimude väljaajamisse. Kuid aastate jooksul pole selles olnud midagi ebaharilikku, et niinimetatud preestrid püüavad ajada kurje vaime välja inimestest või heita neid välja teatud paikadest loitsu, manamise või vannutamisega.” (Mormon Doctrine, 2. tr, 1966, lk 259)