Paulus kõneles vaidlustest, mis Korintose pühade seas usukommetega seoses tekkisid. Ta rõhutas, et meestel ja naistel on igavesed ja jumalikud rollid ning nad on Issanda plaanis teineteise jaoks olulised. Lisaks õpetas ta Kiriku liikmetele, kuidas sakramendi võtmiseks õigesti valmistuda.
Näidake pilti abielupaarist (näiteks „Noorpaar templisse minemas”, Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 120; vt ka LDS.org). Lugege ette järgmised mõtteavaldused, millest selgub, mida mõned inimesed abielust arvavad:
„Minu jaoks on kõige tähtsam, et mul oleks edukas karjäär. Ma ei taha jagada oma tähelepanu tööalaste eemärkide ja abielu vahel.”
„Ma ei taha pühenduda pikaajalisele suhtele. Ma kardan, et teen otsuse, mida hiljem kahetsen.”
„Abielu võtab minult vabaduse. Ma ei saaks teha, mida tahan.”
„Tean, et abielu on tähtsaim otsus, mille kunagi langetan, ja ootan seda väga.”
Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nemad abielust arvavad. Paluge neil otsida salme 1. korintlastele 11:1–16 uurides tõde, mis aitaks neil ja teistel mõista abielu tähtsust.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 11:3. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus abielumehe kohustuste kohta. Võiksite selgitada, et sõna, mille tõlge selles salmis on „mees”, võib olla tõlgituna ka „abikaasa” ehk abielumees, ja sõna, mille tõlge selles salmis on „naine”, võib olla tõlgituna ka „abikaasa” ehk abielunaine.
Mis on abielumehe roll? (Vajadusel selgitage, et fraas „mees on naise pea” tähendab seda, et abielumehe püha kohus on kodust elu juhtida. See tähendab, et ta peab juhtima ja juhatama teisi õigemeelselt vaimsetes ja ajalikes asjades.)
Kes peab juhtima ja juhatama abielumeest, kui ta oma perekonda juhib?
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 11:4–16, selgitades, et Paulus vastas küsimustele meestele ja naistele sobilike kommete kohta, kui nad jumalateenistustel palvetasid ja prohvetlikult kuulutasid.
Aidake õpilastel mõista, et Uue Testamendi lugejad saavad vahel valesti aru, nagu tähendaksid Pauluse õpetused, et mehe roll on tähtsam kui naise oma, või et mees on oma seisuse poolest kõrgemal või rohkem väärt kui naine. Lugege ette, mida ütles vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem M. Russell Ballard
„Mehed ja naised on võrdsed Jumala silmis ja Kiriku silmis, kuid võrdsus ei tähenda, et nad oleksid üks ja seesama. Meeste ja naiste vastutusalad ja jumalikult osaks saadud annid erinevad oma olemuselt, kuid mitte oma tähtsuse või mõjuvõimu poolest. Meie Kiriku õpetus asetab naised meestega võrdsele, kuid samas erinevale positsioonile. Jumala silmis pole üks sugu teisest ei parem ega tähtsam.” (Mehed ja naised Issanda töös. – Liahoona, apr 2014, lk 48)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 11:11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus abikaasadevahelise suhte kohta.
Mida õpetas apostel Paulus mehe ja naise vahelisest suhtest?
Pöörake tähelepanu sõnale „Issandas”. Selgitage, et see sõna viitab Issanda plaanile aidata meil saada Tema-sarnaseks ja saada igavene elu.
Mida õpetab see salm mehest ja naisest Issanda plaanis? (Kirjutage järgmine tõde õpilaste sõnadega tahvlile: Issanda plaani järgi ei saa mees ja naine igavest elu ilma teineteiseta. [Vt ÕL 131:1–4.])
Et aidata õpilastel mõista ülal välja toodud tõde, näidake neile kääre ja hakake nendega paberit lõikama. Paluge õpilastel ette kujutada, et kääriterad pole teineteisega ühendatud.
Kui hästi õnnestuks paberi lõikamine ainult ühe teraga? Kuidas sarnanevad käärid üheskoos tegutsevate abikaasadega?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Jumaliku plaani järgi on mehed ja naised mõeldud liikuma üheskoos täiuslikkuse ja täie auhiilguse poole. Mees ja naine, kes on oma loomult erineva temperamendi ja võimetega, toovad abielusuhtesse ainulaadsed vaated ja kogemused. Mees ja naine annavad erineva, kuid võrdse panuse ühtsele liidule, mida ei ole võimalik saavutada mingil muul moel. Mees täiendab ja täiustab naist ning naine täiendab ja täiustab meest, kui nad võtavad teineteiselt õppust ning teineteist vastastikku tugevdavad ja õnnistavad.” (Marriage Is Essential to His Eternal Plan. – Ensign, juuni 2006, lk 83–84)
Kuidas erinevad iseloomuomadused ja kohustused meest ja naist peres täiendavad?
Meenutage õpilastele erinevaid hoiakuid, mis õppetunni alguses loetud lausetest abielu kohta välja tulid. Paluge mõnel õpilasel jagada oma mõtteid ja tunnistust abielu tähtsuse kohta Issanda plaanis. Soovi korral jagage ka oma tunnistust.
Paulus õpetab, et Korintose pühad ei suhtuks sakramenti kergekäeliselt
Kirjutage tahvlile fraasid: tõeliselt vaimne kogemus, hinge uuendamine, minu hingamispäeva tipphetk.
Paluge õpilastel meenutada viimast korda, kui nad sakramenti võtsid, ja mõtiskleda, kas nad kirjeldaksid seda kogemust mõne tahvlile kirjutatud fraasiga. Paluge õpilastel otsida salme 1. korintlastele 11:17–34 uurides tõdesid, mis aitavad neil muuta sakramendivõtmist vaimsemaks ja tähendusrikkamaks.
Selgitage, et Pauluse ajal oli Kiriku liikmetel üks tava, mis meenutas neile viimset õhtusöömaaega. Nad einestasid üheskoos ja võtsid siis sakramenti. Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 11:17–22, selgitades, et Paulus märkis, et ta oli saanud teate, et kui Korintose pühad kogunesid sakramenti võtma, tuli nende seas ette väitlemist või tülisid. Paulus mõistis hukka selle, et sakramenditalitust pühana hoidmise asemel olid neist kokkusaamistest saanud tavalised söömaajad.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 11:23–26. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus innustas Kiriku liikmeid sakramendi kohta meeles pidama.
Näidake pilti „Viimne õhtusöömaaeg” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 54; vt ka LDS.org).
Kujutis
Viimne õhtusöömaaeg
Mida õpetas Päästja Pauluse sõnul oma jüngreid sakramenti võttes meeles pidama?
Kuidas võis sakramendi ajal Päästja ihu ja vere meelespidamine aidata neid Kiriku liikmeid, kellel oli raskusi erimeelsusega?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 11:27–30. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mille eest Paulus Korintose pühasid sakramendiga seoses hoiatas.
Mille eest Paulus 27. ja 29. salmi põhjal Korintose pühasid hoiatas?
Mis tõde selgub nendest salmidest selle kohta, mis juhtub, kui me ei ole sakramenti võttes väärilised? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: need, kes ei ole sakramenti võttes väärilised, toovad enda peale nuhtluse ja hukkamõistu.)
Selgitage, et me ei pea olema sakramendi võtmiseks täiuslikud, kuid peaksime tundma oma südames alandlikku ja meeltparandavat vaimu (vt „Usule truu: evangeeliumi teatmik”, 2004, lk 158). Me võtame sakramenti vääritult, kui teeme samal ajal elus tõsist pattu või kui me pole oma südames meelt parandanud ega soovi Päästjat meeles pidada ja järgida. Innustage õpilasi palvetama oma Taevase Isa poole ja rääkima oma piiskopi või koguduse juhatajaga (vt 3Ne 18:26–29), kui neil peaks sakramendivõtmise väärilisuse kohta küsimusi olema.
Miks teie arvates toob vääritu sakramendivõtmine meie hingedele nuhtlust?
Millist nõu andis Paulus Kiriku liikmetele salmi 1. korintlastele 11:28 põhjal? (Kirjutage järgmine tõde õpilaste sõnadega tahvlile: me peaksime sakramenti võttes end läbi katsuma või oma elu üle järele mõtlema.)
Märkige, et enese läbikatsumise eemärgiks pole ainuüksi kaaluda, kas me oleme väärilised sakramenti võtma, aga samuti mõtiskleda, kui hästi me püüame pidada kinni Issandaga sõlmitud lepingutest ning kuidas peaksime püüdma teha meeleparandust ja ennast parandada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Howard W. Hunteri sõnad:
Kujutis
President Howard W. Hunter
„Küsisin endalt: „Kas asetan Jumala kõigest muust ettepoole ja pean Tema käske?” Seejärel jõudsin arusaamisele ja tegin otsuse. Lepingu sõlmimine Issandaga, et peame alati Tema käske, on tõsine kohustus, ja selle lepingu uuendamine sakramendi kaudu on samavõrd tõsine. Väga oluline on sakramendi jagamise ajal pühalikult mõtiskleda. See hetk on mõeldud enesesse süüvimiseks ja enda läbikatsumiseks. See on aeg arusaamisele jõuda ja otsus teha.” (Thoughts on the Sacrament. – Ensign, mai 1977, lk 25)
Et aidata õpilastel mõtiskleda, kuidas nad saaksid salmis 1. korintlastele 11:28 välja toodud põhimõtet rakendada, paluge neil mõelda, millistele küsimustele nad võiksid sakramendi võtmiseks valmistuses mõelda. Näiteks võiksid nad küsida: „Kuidas saan ma olla parem Jeesuse Kristuse jünger?” Paluge õpilastel jagada veel teisigi küsimusi, mida nad võiksid endale esitada. Võiksite soovitada mõnda küsimust ka omalt poolt. Paluge õpilastel need küsimused, mida sakramendi ajal oma väärilisuse üle mõeldes endale esitada, vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna.
Tunnistage, et kui õpilased mõtlevad enne sakramendi võtmist ja selle ajal oma väärilisusele, saab Issand aidata neil teada, kuidas pidada paremini oma lepinguid ja olla nende õnnistuse vääriline, mida Ta soovib neile anda. Nende õnnistuste seas on pattudest puhtakssaamine ja elus üha enam Püha Vaimu väest osasaamine. Paluge õpilastel seada endale eesmärk, kuidas järgmiseks sakramendivõtmiseks paremini valmistuda.
Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 11:33 ja 34, selgitades, et Paulus andis Korintose pühadele lisajuhiseid söömaaja kohta, mille nad olid sakramenditalitusega ühendanud.
Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist pööras tähelepanu sellele, et meestel ja naisel on võrdväärsed, kuid erinevad rollid:
„Meie Taevase Isa suures preesterlusega õnnistavas plaanis kuulub meestele ainulaadne kohustus preesterlust hallata, kuid nad ise ei ole preesterlus. Meestel ja naistel on erinevad, kuid võrdväärsed rollid. Nii nagu naine ei saa jääda lapseootele ilma meheta, ei saa mees rakendada täielikult preesterluse väge igavese perekonna loomiseks ilma naiseta. ‥ Igavesest vaatenurgast vaadatuna jagatakse nii järglaste saamise väge kui ka preesterluse väge abikaasade vahel.” (Minu töö ja minu hiilgus. – 2013. a kevadine üldkonverents)
„Perekond: läkitus maailmale” toob välja mehe ja naise kohustused, mis Jumal neile abikaasadena andnud on:
„Jumaliku plaani kohaselt tuleb isadel juhtida oma perekonda armastusega ja õigsuses ning nad vastutavad oma perekonna kaitsmise ja selle vajaduste rahuldamise eest. Emad vastutavad eelkõige oma laste kasvatamise eest. Nende pühade kohustuste täitmisel tuleb isal ja emal aidata teineteist võrdsete kaaslastena.” (Perekond: läkitus maailmale. – Liahoona, okt 2004, lk 49)
President Howard W. Hunter andis tähtsa õppetunni meeste ja naiste ühise vastutuse kohta pere juhtimisel:
„Mehed, kes hoiavad preesterlust, tunnustavad oma naist kui partnerit, kellega koos juhitakse kodu ja perekonda, ning naised on täielikult osalised kodu ja perekonnaga seotud otsustes. Kodus ja Kirikus on vaja ka eesistujat (vt ÕL 107:21). Jumalikult on määratud, et kodu eesistuja vastutus lasub preesterluse hoidjal (vt Ms 4:22). Issand on näinud ette, et naine oleks mehele kohane abiline – see tähendab, et nad peavad olema võrdsed kaaslased. Õigemeelne eesistujaroll eeldab jagatud vastutust mehe ja naise vahel. Koos olete teadlikud kõigest, mis perekonda puudutab, ja osalete selles. Kui mees tegutseb naisest sõltumatult ega arvesta pere juhatamisel tema tunnete ega nõuannetega, siis on tegu õigemeelsusetu võimutsemisega.” (Being a Righteous Husband and Father. – Ensign, nov 1994, lk 50–51)
President Spencer W. Kimball õpetas, et „kui me ei ela käskude järgi, kui me oleme üleastujad, kui meis on viha, raevu ja kibestumist, peaksime me sakramendivõtmise üle tõsiselt järele mõtlema”. (The Teachings of Spencer W. Kimball. Toim Edward L. Kimball, 1982, lk 225)
Vanem John H. Groberg Seitsmekümnest on selgitanud, et väärilisena sakramendivõtmise juures on põhikomponendiks meie suhtumine:
„Kui me soovime paremaks saada (ehk meelt parandada) ja meil ei lasu preesterluse piiranguid, oleme minu arvates väärilised. Kuid kui meil puudub soov paremaks saada, kui meil ei ole kavatsustki järgida Vaimu juhatust, peame me küsima: kas oleme väärilised, et sakramenti võtta, või pilkame seda tehes selle eesmärki, milleks on olla isikliku meeleparanduse ja eneseparanduse katalüsaatoriks? Kui peame meeles Päästjat ja kõike seda, mida Ta on teinud ja teeb meie heaks, teeme me oma tegudes parandusi ja tuleme nõnda Talle lähemale; see hoiab meid igavese elu teerajal.
Kuid kui me keeldume meele- ja eneseparandusest, kui me ei pea Teda meeles ega pea Tema käske, siis oleme oma arengu peatanud ja see on meie hingele hukatuseks.” (The Beauty and Importance of the Sacrament. – Ensign, mai 1989, lk 38)
Sakrament on püha talitus, millesse ei tohiks suhtuda kunagi kergekäeliselt. Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, et „sakramenditalitus teeb sakramendikoosolekust kõige pühama ja tähtsama koosoleku Kirikus”. (Sakramendikoosolek ja sakrament. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Juhataja Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on teatanud, et sakrament „on meie hingamispäeva pidamise tipphetk”. (Worshiping at Sacrament Meeting. – Ensign, aug 2004, lk 26)
Vanem Melvin J. Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et regulaarne sakramendivõtmine saab tuua meile vaimset turvatunnet:
„Me tahame, et iga viimse aja püha tuleks sakramendilaua äärde, kuna see on koht eneseuurimiseks, enesevaatluseks, kus saame õppida oma suunda parandama ja oma elu õigeks pöörama, viies end kooskõlla Kiriku õpetustega ning oma vendade ja õdedega. See on koht, kus meist saavad omaenese kohtumõistjad. ‥
Igal hingamispäeval sakramendilaua äärde ilmumine on see, mis aitab kaasa iga mehe ja naise turvalisusele. Ühe nädalaga ei jõuaks me eriti kaugele eemale – mitte nii kaugele, et ei saaks eneseuurimise kaudu oma võimalikke halbu tegusid parandada. ‥ Tee sakramendilaua äärde on viimse aja pühade jaoks tee turvalisusesse.” (Bryant S. Hinckley. Sermons and Missionary Services of Melvin Joseph Ballard, 1949, lk 150–151)
