Jaakobus innustas pühasid ulatama sõbrakätt muserdatutele ja õpetas, et tõelised Jeesuse Kristuse järgijad ei tohi eelistada rikkaid vaestele. Lisaks õpetas Jaakobus, kuidas on omavahel seotud usk ja teod.
Jaakobus õpetab, et Kristuse järgijad ei soosiks rikkaid
Valige üks juhuslik õpilane ja andke talle midagi maitsvat. Öelge teistele, et andsite sellele õpilasele maiuse mingil täiesti suvalisel põhjusel (nt kuna tal on seljas teie lemmikvärvi riideese või kuna ta võttis tundi kaasa mingi asja).
Mida teie ülejäänud tunnete, kui ma seda õpilast nii kohtlen?
Miks näitavad inimesed vahel põhjendamatuid eelistusi?
Paluge õpilastel meenutada aega, mil nad on näinud, kuidas kedagi koheldakse teistest paremini, ja mõtiskleda, mis tunnet see neis tekitas.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobuse 2:1–4. Selgitage, et kreeka keelest tõlgituna oleks salmis Jaakobuse 2:1 kirjas „pidage usku meie au Issandasse Jeesusesse Kristusesse erapooletult”. Lisaks paluge sel õpilasel lugeda ette ka Joseph Smithi tõlge salmist Jaakobuse 2:1 Õpiabides. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mille eest Jaakobus pühasid hoiatas.
Mille eest hoiatas Jaakobus pühasid?
Märkige, et „teha vahet inimeste vahel” (JST, Jaakobuse 2:1) tähendab ebaõiglaselt eelistada ühte inimest või rühma ja kohelda teisi halvasti nende olukorra või omaduste tõttu.
Millise näite põhjendamatust eelistamisest tõi Jaakobus?
Tooge näiteid sellest, kuidas inimesed tänapäeval kedagi eelistavad, koheldes samal ajal teisi halvasti nende olukorra või omaduste tõttu?
Tehke kokkuvõte salmidest Jaakobuse 2:5–7, selgitades, et Jaakobus jätkas pühade noomimist, kes rikkaid ebaõiglaselt eelistasid. Ta ütles, et Jumal on valinud vaesed usu poolest rikasteks ja Tema kuningriigi pärijateks. Lisaks meenutas Jaakobus pühadele, et just rikkad olid neid ahistanud ja Issandat teotanud.
Paluge õpilastel lugeda läbi Jaakobuse 2:8 ja leida, mida Paulus pühadele meenutas, mis aitaks neil hoiduda kellegi soosimisest.
Mille tegemist Jaakobus pühadele meelde tuletas?
Miks teie arvates öeldi selle käsu kohta „kuninglik käsk”? (Jk 2:8)
Mis põhimõte selgub nendest salmidest selle kohta, kuidas ustavad Jeesuse Kristuse jüngrid inimesi kohtlevad? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: ustavad Jeesuse Kristuse jüngrid armastavad kõiki inimesi nende olukorrast hoolimata. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Kuidas oli Päästja oma sureliku teenimistöö ajal eeskujuks, armastades teisi nende olukorrast hoolimata?
Paluge õpilastel mõelda kellelegi, kes püüab armastada kõiki inimesi. Paluge mõnel õpilasel öelda teistele, kellele nad mõtlesid ja miks.
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nemad teisi kohtlevad. Innustage neid otsima võimalusi järgida teisi armastades Päästja eeskuju.
Paluge õpilastel ette kujutada, et pärast seda, kui nad on kuulnud Jaakobuse õpetusi kõigi inimeste armastamisest, kuulevad nad kedagi ütlemas, et selles pole midagi erilist, kui me kedagi eelistame ja samal ajal teisi halvasti kohtleme. Ta lisab, et on palju halvemaid asju, mida me teha saame.
Milliseid probleeme võib selline mõtteviis esile kutsuda?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobuse 2:9 ja 10. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks on see tõsine asi, kui me ei armasta kedagi tema olukorra pärast.
Miks on see tõsine asi, kui me ei armasta kedagi tema olukorra pärast?
Mis tõde selgub Jaakobuse õpetustest nendes salmides? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja sarnase tõe: kui me teeme kasvõi ühe patu, oleme Jumala ees süüdlased.)
Mis on salmi Jaakobuse 2:10 põhjal selle igavene tagajärg, kui murda kasvõi ühte Jumala käsku? (Me saame „süüdlaseks kõigi vastu”, kuna pole puhtad ega saa seetõttu elada Jumala juures [vt ka 1Ne 10:21].)
Miks ei pea me kaotama lootust, kuigi pole sõnakuulmatuse tõttu puhtad, et Jumalaga elada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast.
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Kõik ei ole kadunud.
Jumala arm on meie suur ja igavene lootus.
Läbi Jeesuse Kristuse lepituse rahuldab halastuse plaan õigluse nõuded [vt Al 42:15] „ja valmistab inimestele vahendid, mille läbi neil võiks olla usku meeleparanduseks” [Al 34:15].
Kuigi meie patud võivad olla helepunased, võivad nad saada lumivalgeks [vt Js 1:18]. Kuna meie armas Päästja „andis iseenese lunastushinnaks kõikide eest” [1Tm 2:6], on sissepääs Tema igavesse kuningriiki meile avanenud [vt 2Pt 1:11].” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Mida me peame tegema, et olla väärilised sisenema Issanda kuningriiki Jeesuse Kristuse lepituse kaudu?
Kuidas saaks 10. salmis välja toodud põhimõte aidata meil hinnata Jeesuse Kristuse lepitust veel täielikumalt?
Tehke kokkuvõte salmidest Jaakobuse 2:11–13, selgitades, et Jaakobus tõi 10. salmis õpetatud põhimõtte kohta näite. Seejärel innustas ta usklikke olema teiste vastu halastavad, sest nende üle, kes pole teiste vastu halastavad, mõistetakse kohut ilma halastuseta.
Paluge õpilastel oletada, et üks noor mees sai aru, et ta on teinud pattu. Ta usub Jeesuse Kristuse lepitusse ja Päästja võimesse teda päästa. Ta ütleb, et tal tuleb vaid uskuda ja Issand andestab talle ning see ongi kõik, mida ta peab tegema.
Paluge õpilastel mõtiskleda, kas sellel noorel mehel piisab ainuüksi usust, et patud andeks saada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobuse 2:14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Jaakobus pühadelt usu kohta küsis.
Mida küsis Jaakobus pühadelt usu kohta?
Millistele tegudele Jaakobus teie arvates viitas?
Selgitage, et Jaakobus parandas usuga seoses tekkinud valearvamust. Osa inimesi oli valesti aru saanud, et usk on vaid suuline tõekspidamiste väljendus. Salmi Jaakobuse 2:14 kontekstis kasutas Jaakobus sõna teod erinevalt, kui apostel Paulus oli kasutanud. Paulus viitas sõnaga teod Moosese seaduse tegudele. Jaakobus viitas sõnaga teod pühendunud või õigemeelsetele tegudele.
Nagu on kirjas salmides Jaakobuse 2:15 ja 16, kasutas Jaakobus oma 14. salmis esitatud küsimuse selgitamiseks analoogiat. Paluge kahel õpilasel klassi ette tulla. Paluge ühel õpilasel mängida kerjust ning paluda eluks vajalikku toitu, riideid ja peavarju. Paluge teisel õpilasel mängida kedagi, kes saab seda kerjust aidata. Paluge kolmandal õpilasel lugeda ette salmid Jaakobuse 2:15 ja 16, samal ajal kui teised õpilased näitlevad, mida nendes salmides kirjeldatakse.
Mis on kerjavale õpilasele antud vastuse juures valesti? Kas teise õpilase vastusest piisab, et kerjust päästa?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobuse 2:17 ja 18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Jaakobus usu kohta.
Mida tähendab teie arvates fraas „usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud” (salm 17)?
Kuidas aitab Jaakobuse analoogia kerjusest meil mõista selle salmi tähendust?
Mis tõde õpetas Jaakobus 17. salmi põhjal tõelise usu kohta Jeesusesse Kristusesse? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma sarnase tõe: tõeline usk Jeesusesse Kristusesse ilmneb õigemeelsetes tegudes. Kirjutage see tõde tahvlile.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobuse 2:19 ja 20. Selgitage, et Joseph Smithi tõlke järgi on salmis Jaakobuse 2:19 kirjas järgmine: „Sina usud, et Jumal on ainus. Sa teed hästi! Ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad; sina oled teinud ennast nende sarnaseks, ega saa õigeks mõistetud.” Teistel paluge teksti jälgida ja leida näide, mille varal Jaakobus näitas, et tõekspidamised Jumalast ei hõlma tingimata usku Jumalasse.
Millise näite varal näitas Jaakobus, et tõekspidamised Jumalast ei hõlma tingimata usku Jumalasse?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette avaldus vanem David A. Bednarilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Tõeline usk on keskendunud Issandale Jeesusele Kristusele ja viib alati õiglaste tegudeni. ‥ Tegutsemine üksi ei ole usk Päästjasse, kuid tegutsemine vastavuses õigete põhimõtetega on usu keskne koostisosa.” (Küsige usus. – 2008. a kevadine üldkonverents)
Mis on vanem Bednari sõnul usu keskne koostisosa?
Miks on tähtis mõista, et usk Jeesusesse Kristusesse tähendab nii Temale keskendunud tõekspidamisi kui ka tegutsemist vastavuses õigete põhimõtetega?
Meenutage õpilastele noort meest selle õppetunniosa alguses esitatud sündmustikus.
Kuidas mõistmisest, et usk hõlmab nii tõekspidamisi kui ka tegutsemist, saab olla abi kellelegi, kes tahab oma pattude eest andeks saada?
Tehke kokkuvõte salmidest Jaakobuse 2:21–26, selgitades, et Jaakobus tõi näitena välja Aabrahami ja Raahabi kui kaks inimest, kelle usk Jumalasse ilmnes nende tegudes. (Lugu südikast naisest Raahabist on kirjas salmides Joosua 2:1–22.)
Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse ajast, mil nad näitasid usku Jeesusesse Kristusesse oma tegudega ja kuidas neid selle eest õnnistati. Innustage õpilasi kirjutama ka oma tunnistust Päästjast ja selgitama, kuidas nad näitavad seda usku oma tegudega. Paluge mõnel õpilasel kirjapandut teistega jagada.
Paluge õpilastel mõtiskleda palvemeelselt, kuidas nad saavad Jeesusele Kristusele kuuletumise kaudu Temasse täielikumalt usku rakendada. Innustage neid järgima kõiki saadud õhutusi.
Et aidata õpilastel rakendada nendes kuldsalmides õpetatud tõdesid, andke igaühele neist väike paberileht. Paluge neil kirjutada nende salmide sõnad ühele paberi küljele. Seejärel paluge neil lõpetada teisel küljel lause „Näitan Issandale, et usun Temasse, …”. Innustage õpilasi paberilehte terve päev taskus kandma ja panema jooksvalt kirja kõik mõtted, kuidas Issandasse usku näidata. Loetelu täiendamise käigus võivad nad ka neid kuldsalme korrata. Innustage neid panema see paber sellisesse kohta, kus nad seda sageli näevad ja see neile nende eesmärke meelde tuletab.
Kommentaarid ja taustinfo
Jaakobuse 2:10. Kui me oleme süüdi ühes patus, kas oleme siis tõesti süüdi kõigis pattudes?
Jaakobuse õpetusest salmis Jaakobuse 2:10 on tähtis aru saada, kuid seda on kerge ka vääriti mõista. President Joseph Fielding Smith on õpetanud selle salmi kohta järgmist:
„Jaakobus ütles oma kirjas: „Sest kes kogu käsuõpetust peab ja eksib ühe vastu, on saanud süüdlaseks kõigi vastu” [Jk 2:10]. Need on olnud paljude jaoks karmid sõnad ja ometi on see tõsi. Seadused, millega juhitakse selestilist kuningriiki, on täiuslikud, ja enne, kui me võime sinna siseneda, peame viima end nende kõigiga kooskõlla. Inimest, kes ükskõik millisele igavesele käsule vastu hakkab, ei saa õigeks mõista ja ta ei saa siseneda selestilisse kuningriiki. Kui tal lubataks seda teha, tooks ta sinna kuningriiki segaduse, ja sellist olukorda ei saa õigeks mõista.” (The Standards of the Church. – Improvement Era, juuli 1957, lk 506)
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on selgitanud, et see ei ole meie kuulekus Jumala käskudele, mis meid päästab:
„Päästmist ei saa osta kuulekuse valuuta eest, seda võib osta vaid Jumala Poja verega [vt Ap 20:28]. Mõelda, et võime vahetada oma head teod päästmise vastu, on sama, mis osta lennukipiletid ja arvata, et oleme nüüd terve lennufirma omanikud. Või arvata, et pärast oma kodu eest üüriraha maksmist omame õigust kogu planeedile Maa.” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
„Jaakobus vastas teadetele inimestest, kes rääkisid usust lihtsustatult kui millestki, mis on „tegudest” lahus (vt Jk 2:14–26). ‥
Jaakobus ei õpetanud, et usul pole päästvat väge. Ta õpetas, et passiivne veendumus, mille tulemuseks pole tegusid, pole õige, päästev usk. Kui Jaakobus kutsus oma lugejaid üles „näita[ma] oma usku lahus tegudest” (Jk 2:18), pööras ta tähelepanu sellele, et usku on võimalik näidata vaid tegudega – tõelist usku ilma õigemeelsete tegudeta ei ole.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 495)
Jaakobus tõi näitena välja Aabrahami ja Raahabi kui kaks inimest, kelle usk Jumalasse ilmnes nende tegudes. Jaakobus selgitas, et Aabraham ja Raahab olid „mõistetud õigeks tegudest”. Õigeksmõistmine on „patu eest saadava karistuse kustutamine ja süütuks kuulutamine. Inimene mõistetakse õigeks Päästja armu läbi, kui sel inimesel on Temasse usku. Seda usku näidatakse meeleparandusega ning kuulekusega evangeeliumi seadustele ja talitustele.” (Märksõna „Õigeks mõistma, õigeksmõistmine”. – Pühakirjajuht; scriptures.lds.org) Aabraham ja Raahab ei pääsenud seega oma tegude tõttu, vaid näitasid oma tegude ja Issandale kuuletumisega, et nende usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema päästvasse väesse oli tõeline.