Raamatukogu
Sissejuhatus Johannese ilmutusse


Sissejuhatus Johannese ilmutusse

Milleks seda raamatut uurida?

Kuna see raamat on „Jeesuse Kristuse ilmutus” (Ilm 1:1), kutsutakse seda vahel Apokalüpsiseks, mis tähendab kreeka keeles varjatu ilmutamist, avalikustamist või kattest vabastamist (vt märksõna „Revelation of John”. – Bible Dictionary). Selles raamatus eemaldatakse kate Issandalt Jeesuselt Kristuselt ja tehakse ilmsiks Tema volitus, vägi ja põhiroll Isa päästmisplaanis. Raamatus tehakse ilmsiks ka palju tähtsat teavet teise tulemise ja tuhandeaastase rahuriigini viivate sündmuste kohta.

Johannese ilmutuse raamatu uurimine aitab õpilastel sügavuti mõista ülestõusnud ja austatud Jumala Poega ning Tema lävimist Jumala lastega kõigil maa ajastutel ja eriti viimsel ajal. Raamatu sõnum annab õigemeelsetele lootust ja innustab õpilasi jääma ustavaks oma tunnistusele Päästjast keset tagakiusamist ja katsumusi.

Kes selle raamatu kirjutas?

Selle raamatu autor on Jeesuse Kristuse armastatud jünger apostel Johannes. Mormoni Raamat kinnitab, et Johannes oli ette määratud Johannese ilmutuse raamatusse üles tähendatud asju kirja panema (vt 1Ne 14:18–27; Et 4:16).

Kus ja millal see raamat kirjutati?

Johannese ilmutuse raamat kirjutati ajal, mil kristlased seisid silmitsi valeõpetuste, ükskõiksuse ja karmi tagakiusamisega (vt Ilm 1:9; 2:4, 10, 14–15; 3:16; 6:9). See tagakiusamine leidis kõige tõenäolisemalt aset Rooma ametikandjate käe läbi esimese sajandi kahel viimasel aastakümnel. Johannes kirjutas Egeuse meres asuvalt Patmose saarelt, mis asus Efesosest umbes 100 kilomeetri kaugusel edelas (vt Ilm 1:9).

Kellele ja miks see raamat kirjutati?

Johannes kirjutas oma sõnumi, et anda lootust ja julgust tema aja pühadele (vt Ilm 1:4, 11) ja neile, kes elavad viimsel ajal. Ilmutuse kolm esimest peatükki on suunatud konkreetselt Kiriku seitsmele kogudusele Väike-Aasias (vt Ilm 1:4, 11; 2–3). Pingelise tagakiusamise tõttu oli Ilmutuse raamatu julgustav sõnum pühade jaoks väga vajalik. Lisaks tunnistas prohvet Nefi, et „Jumal on pühitsenud [apostel]” Johannese maailma lõpust kirjutama (1Ne 14:25), ning et tema sõnad tulevad esile viimsel ajal nii paganatele kui ka Iisraeli jäägile (vt 1Ne 13:20–24, 38; 14:19–27).

Millised on mõned sellele raamatule iseloomulikud tunnused?

Prohvet Joseph Smith on õpetanud: „Ilmutuse raamat on üks selgematest raamatutest, mille Jumal on kunagi kirjutada lasknud” (History of the Church, 5. kd, lk 342). Kuigi selles on rikkalikult kujundlikkust ja sümboleid, mida pole tänapäeva lugejatel alati kerge mõista, on selle raamatu teemad lihtsad ja inspireerivad.

Johannes kirjeldas Kiriku olukorda tema päevil (vt Ilm 2–3) ning kirjutas mineviku- ja tuleviku sündmustest (vt Ilm 4–22). Johannese ilmutuse raamatus on üks pühakirjade väheseid lõike, milles räägitakse sõjast, mis tõusis taevas enne surelikkust (vt Ilm 12:7–11), ning antakse inspireeritud ülevaade maailma ajaloost, keskendudes peamiselt viimsele ajale ja tuhandeaastasele rahuriigile. Selle peamisteks teemadeks on Jeesuse Kristuse roll Jumala plaani täitmisel, Jumala käsi maa ajaloos, Jeesuse Kristuse teine tulemine ja kurjuse hävitamine ning lubadus, et maa saab lõpuks selestiliseks. Lisaks selgitatakse selles raamatus, et „hea võidab jäädavalt halva [ja] Jumala kuningriik inimeste ja Saatana kuningriigid” (märksõna „Revelation of John”. – Bible Dictionary).

Ülevaade

Ilmutuse 1–3. Johannes näeb nägemust Jeesusest Kristusest. Ta kirjutab seitsmele kogudusele Aasias eraldi sõnumid. Neis sõnumites on kirjas kiitus, noomitused ja lubadused iga koguduse ustavatele pühadele.

Ilmutuse 4–11. Johannes näeb nägemuses Jumalat istumas aujärjel selestilises kuningriigis, Jumala Talle ja seitsme pitseriga kinni pandud raamatut. Ta näeb nägemust kõigi seitsme pitseri avamise kohta. Jumal kaitseb viimsel ajal neid, kellele on pandud Tema pitser otsaesisele. Johannes näeb sõdu, nuhtlusi ja palju muid viimse aja sündmusi, mis eelnevad Issanda teisele tulemisele.

Ilmutuse 12–16. Johannes näeb nägemust sõjast, mis tõusis taevas enne surelikkust ja selle jätkumisest maa peal. Ta õpetab, et kurjad jõud püüavad Jumala kuningriiki maa peal hävitada. Viimsel ajal taastatakse evangeelium maa peale kogu täiuses inglite teenimistöö kaudu. Tehakse ettevalmistusi Harmagedooni lahinguks.

Ilmutuse 17–22. Üle maa levib vaimne Babülon. Pärast õigemeelsete pühade kokkukogumist Babülon langeb ja selle toetajad leinavad seda taga. Õigemeelsed kutsutakse Jumala Talle pulma õhtusöömaajale. Saatan seotakse ahelaisse, algab tuhandeaastane rahuaeg ja Kristus valitseb isiklikult maa peal. Surnute üle mõistetakse kohut. Maa saab oma selestilise auhiilguse.