Sissejuhatus Peetruse esimesse kirja
Milleks seda kirja uurida?
Peetruse esimese kirja läbiv teema on see, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saavad Päästja jüngrid ustavalt vastu pidada ning toime tulla kannatuste ja tagakiusamisega. Kirja 1. Peetruse kõigis peatükkides räägitakse katsumustest või kannatustest ning Peetrus õpetas, et katsumuste kannatlik talumine on „kallihinnalisem ‥ kullast” ja aitab usklikel saada „hingede õndsuse” (1Pt 1:7, 9). Lisaks meenutas Peetrus pühadele, et nad on „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas” (1Pt 2:9). Peetruse nõuande uurimine selles kirjas annab õpilastele lootust, indu ja jõudu, millest saab neile nende probleemide juures abi olla.
Kes selle kirja kirjutas?
Selle kirja autor on „Peetrus, Jeesuse Kristuse apostel” (1Pt 1:1). „Peetrust [tunti] algselt Siimonina (2Pt 1:1), Betsaida kalamehena, kes elas koos oma naisega Kapernaumas. ‥ Peetrus kutsuti koos oma venna Andreasega Jeesuse Kristuse jüngriks (Mt 4:18–22; Mk 1:16–18; Lk 5:1–11). ‥
‥ Issand valis [Peetruse] hoidma kuningriigi võtmeid maa peal (Mt 16:13–18). ‥
Peetrus oli oma eluajal peaapostel” (märksõna „Peetrus”. – Pühakirjajuht; scriptures.lds.org).
Peetruse kirjutistest nähtub tema areng lihtsast kalamehest vägevaks apostliks.
Kus ja millal see kiri kirjutati?
Tõenäoliselt kirjutas Peetrus oma esimese kirja millalgi aastatel 62–64 pKr. Ta kirjutas Babülonist (vt 1Pt 5:13), mis sümboliseerib tõenäoliselt Roomat.
Üldise arvamuse järgi suri Peetrus Rooma keisri Nero valitsusajal – tõenäoliselt pärast 64. a pKr, kui Nero hakkas kristlasi taga kiusama (vt märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Peetrus kirjutas selle kirja Kiriku liikmetele, kes elasid viies Rooma Väike-Aasia maakonnas, mis asusid tänapäeva Türgis (vt 1Pt 1:1). Peetrus pidas oma lugejaid Jumala „valituteks” (vt 1Pt 1:1). Ta kirjutas, et tugevdada ja julgustada pühasid nende usu „läbikatsumisel” (vt 1Pt 1:7), ning et valmistada neid tulevaseks „tulekuumuseks” (vt 1Pt 4:12). Lisaks õpetas Peetrus oma sõnumiga neile, kuidas vastata tagakiusamisele (vt 1Pt 2:19–23; 3:14–15; 4:13).
Peetruse nõuanne oli väga ajakohane, kuna Kiriku liikmetel oli saabumas kõrgendatud tagakiusamise periood. Umbes 64. aastani pKr, mille paiku Peetrus selle kirja kirjutas, oli Rooma valitsus üldiselt kristlust sallinud. Tolle aasta juulis hävis enamik Roomast tulekahjus ja kuulujuttude järgi oli tuli süüdatud keiser Nero enda korraldusel. Püüdes süüdistusi katastroofi põhjustamise eest kõrvale juhtida, süüdistasid mõned nimekamad roomlased tulekahju süütamises kristlasi. See viis kristlaste pingelise tagakiusamiseni kogu Rooma impeeriumis. Peetrus märkis, et kui pühad kannatavad „ristiinimesena” (1Pt 4:16), võivad nad tunda rõõmu teadmisest, et käivad Jeesuse Kristuse jalajälgedes (vt 1Pt 2:19–23; 3:15–18; 4:12–19).
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Keset kannatusi ja tagakiusamist, millega pühad Peetruse ajal silmitsi seisid, õhutas ta neid pöörduma üksteise poole armastuse ja hellusega (vt 1Pt 1:22; 3:8–9). Lisaks loeme 1. Peetruse 5. peatükist, et Peetrus selgitas, kuidas Kiriku juhid peaksid oma kogudusi tugevdama.
Selles kirjas viidatakse vististi Piiblis kõige selgemalt vaimumaailmale ja seal aset leidvale päästmistööle. Peetrus mainis lühidalt, et Jeesus Kristus külastas vaimumaailma, et jutlustada sõnakuulmatutele vaimudele, kes olid elanud Noa päevil (vt 1Pt 3:18–20). Ta lisas, et evangeeliumi jutlustati surnutele, et nende üle saaks kohut mõista võrdväärselt elavatega (vt 1Pt 4:5–6). Meie evangeeliumi ajajärgul mõtiskles president Joseph F. Smith parasjagu salmide 1. Peetruse 3:18–20 ja 1. Peetruse 4:6 tähenduse üle, kui ta sai ilmutuse, milles selgitati vaimumaailmaga seotud õpetusi (vt ÕL 138).
Ülevaade
1. Peetruse 1:1–2:10. Peetrus kirjutab, et igaveste tasude saamiseks peavad pühad vaimselt kasvama. Päästmise tõotus saab võimalikuks Jeesuse Kristuse kalli vere kaudu. Pühad on „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas” (1Pt 2:9), kellele Jumal on halastanud.
1. Peetruse 2:11–3:12. Jeesuse Kristuse jüngrid püüavad austada kõiki inimesi ning alluda valitsejatele ja riigiseadustele. Peetrus kirjutas konkreetsetele pühade rühmadele: vabadele kodanikele, sulastele ja abikaasadele.
1. Peetruse 3:13–5:14. Kui tagakiusamine põhjustab pühadele kannatusi, peavad nad tuletama meelde Jeesuse Kristuse eeskuju, kes kannatas ja seejärel ülendati. Jeesus Kristus õpetas evangeeliumi surnutele, et nende üle saaks õiglaselt kohut mõista. Kiriku juhid järgivad Jumala karja eest hoolitsedes Jeesuse Kristuse eeskuju. Pühad peavad olema alandlikud ja heitma oma mured Jumala peale.