Jeesus noomis varisere nende valede pärimuste eest. Seejärel tervendas Ta kaastundlikult lapse, kelles oli kuri vaim, ning samuti kurdi ja keeletu mehe. Ta söötis Galilea järve lähedal nelja tuhandet inimest ja läks Betsaidasse, kus tegi järk-järgult terveks pimeda mehe.
Jeesus noomib varisere ning teeb terveks rüvedast vaimust vaevatud lapse ja kurdi mehe
Enne tundi andke kolmele õpilasele järgmised juhised. 1. õpilane: „Kõnni märguande peale ilma jakita klassis ringi ja teeskle, nagu sa väriseksid.” 2. õpilane: „Kõnni märguande peale klassis ringi ja küsi, kas keegi on näinud lemmiklooma, kes su perel kaduma läks.” 3. õpilane: „Ava märguande peale oma seljakott, nii et asjad võiksid sinu kõndides sealt välja kukkuda.” (Võite kohandada seda tegevust, kasutades muid olukordi, kus õpilastel on abi vaja, kuid jälgige, et te ei kuluta selleks liiga palju aega.)
Andke tunni alguses õpilastele ükshaaval märku neile antud juhiste täitmiseks. Paluge õpilastel leida, mis on nendel kolmel olukorral ühist.
Mis on nendes olukordades ühist? (Iga olukord kõneleb kellestki, kes vajab abi.)
Kui sageli on meil võimalik abivajajaid aidata? Milliseid olukordi olete hiljuti kogenud?
Paluge õpilastel uurida Markuse 7. ja 8. peatükki ning leida, mida õpetab Päästja meid tegema, kui me abivajajat märkame.
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 7:1–30, selgitades, et Päästja noomis varisere ebaõigete pärimuste järgimise eest. Lisaks tegi Ta terveks kreeklanna tütre, kes oli rüvedast vaimust vaevatud. Meenutage, et tol ajal oli Päästja saadetud Iisraeli koja, mitte paganate juurde, ometi aitas Ta kaastundlikult Talle peale käinud paganast naist.
Paluge õpilastel leida Piibli kaardilt nr 11, „Püha maa Uue Testamendi ajal”, Tüüros, Siidon ja Galilea järv. Selgitage, et kui Päästja lahkus Tüürosest ja Siidonist, läks Ta Galilea järve idakaldale Dekapolise aladele.
Jagage õpilased paaridesse. Paluge neil lugeda üheskoos ette Markuse 7:31–37 ja leida, kuidas Päästja ühe mehe vastu Dekapolises kaastundlik oli. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil arutada oma paarilisega küsimusi:
Millisest seisundist tahtis see mees terveks saada?
Mida tegi Päästja enne, kui Ta selle mehe terveks tegi?
Et aidata õpilastel mõista Päästja tegusid, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Issanda ees seisab usklik hing, kes ei kuule tema sõnu ega saa neile soravalt vastata. Ja mis oleks siis loomulikum, kui võtta kasutusele levinud märguanded, mida see kurt ja kidakeelega mees teab ja mõistab, et osutada, mida Õpetaja saab teha ja teeb ‥ ?” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 373)
Mida õpetab see, mida Päästja selles olukorras tegi, meile Tema loomuse kohta?
Selgitage, et kuigi Päästja hoiatas neid, kelle Ta terveks tegi, et nad Tema imetegudest ei kuulutaks, kuulsid inimesed Dekapolise aladel ikka nendest imelistest asjadest, mida Päästja oli teinud, ja suured rahvahulgad kogunesid Tema juurde (vt Mk 7:36–37).
Paluge õpilastel vastata vihikus või pühakirjapäevikus küsimusele:
Millal on keegi märganud, et sa vajad abi, ja teinud midagi, et sind aidata?
Selgitage, et õpilastel, kes tahaksid oma kogemusi jagada, on hiljem õppetunni jooksul selleks võimalus.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 8:1–3. Teistel paluge teksti jälgida ja leida probleem, mis Jeesusele järgnenud rahvahulga tõttu esile kerkis.
Millise probleemiga rahvahulk kokku puutus? Kes tajus rahvahulga vajadust?
Mille üle Päästja muretses, mis oleks võinud juhtuda, kui inimesed oleks ilma söömata koju läinud?
Mida tundis Päästja 2. salmi põhjal rahvahulga vastu? (Võiksite soovitada õpilastel märkida ära fraas „Mul on väga hale meel rahvast”, mis osutab sellele, et Päästja tundis rahvale kaasa ja oli nende pärast mures.)
Paluge kahel õpilasel lugeda kordamööda ette Markuse 8:4–9. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis Päästja haleda meele tõttu juhtus.
Mida Päästja rahvahulgale tegi?
Kui paljud inimesed said süüa?
Mida saame õppida sellest loost Päästja eeskujust? (Aidake õpilastel tuua välja põhimõte: me saame järgida Päästja eeskuju, kui tajume teiste vajadusi ja aitame siis neid vajadusi rahuldada. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, selgitage, et Abiühingu üldjuhataja Linda K. Burton on õpetanud, et selleks et järgida Jumala lapsi teenides Päästja eeskuju, peame me „esmalt märkama, siis teenima” (Esmalt märka, siis teeni. – 2012. a sügisene üldkonverents). Kirjutage see fraas tahvlile põhimõtte alla.
Kuidas saame õppida teiste vajaduste suhtes tähelepanelikumad olema? (Soovi korral märkige, et mõni vajadus ei pruugi olla kohe nähtav. Me saame aga palvetada ja paluda teiste vajaduste märkamisel abi ning mõelda pigem teistele kui iseendale.)
Mis võib takistada meie võimet teiste vajadusi märgata ja neid rahuldada aidata?
Paluge mõnel õpilasel jagada, mida nad kirjutasid ajast, mil keegi märkas, et nad abi vajavad, ja neid aitas.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Thomas S. Monsoni sõnad:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Kui mitu korda on kellegi teise mure teie südant liigutanud? Kui tihti olete te tahtnud olla see, kes aitab? Kuid kui tihti on igapäevaelu teil sellele vaatamata kellegi aitamist seganud ja te olete jätnud selle teiste teha, lootes, et „oh, kindlasti kannab keegi selle eest hoolt”?
Meie igapäevaelu kiirus matab meid enda alla. Aga kui me suudaksime hetkeks peatuda ja süüvida sellesse, millega me tegeleme, võiksime mõista, et oleme enamiku ajast hõivatud vähetähtsate asjadega. Teisisõnu, liiga sageli kulutame enamiku oma ajast, tehes asju, mis tegelikult pole suures plaanis kuigi tähtsad, ning jättes hooletusse palju tähtsama.” (Mida head ma täna kellelegi teinud olen? – 2009. a sügisene üldkonverents)
Paluge õpilastel mõelda oma tüüpilistele päevasündmustele. Paluge neil mõelda inimestele, kellega nad kokku puutuvad, nagu oma vanematele, õdedele-vendadele ja eakaaslastele, kes võivad nende abi vajada. Innustage õpilasi pühenduma Päästja eeskuju järgimisele ja pakkuma abi, kui nad abivajajat märkavad.
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 8:10–21, selgitades, et kui Jeesus oli neljale tuhandele imetabaselt süüa andnud, sõitis Ta oma jüngritega paadiga Dalmanuutasse. Seal palusid variserid Tal neile tunnustähte näidata. Jeesus keeldus ja õpetas oma jüngreid hoiduma variseride õpetusest, millega kaasnes vaimne pimedus.
Selgitage, et Jeesus ja Ta jüngrid lahkusid Dekapolise aladelt ja saabusid Betsaidasse. Nende sinna jõudes toodi Päästja juurde tervendamiseks pime mees.
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Markuse 8:22–26. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja pimeda mehe terveks tegi.
Mis juhtus, kui Päästja oli esimest korda käed pimeda mehe peale pannud? (Vajadusel selgitage, et fraas „ma näen inimesi, ma näen neid nagu puid kõndimas” (salm 24) osutab sellele, et pime nägi küll pisut, kuid ei näinud selgelt.)
Mis juhtus, kui Päästja pani oma käed pimeda mehe peale teist korda?
Andke õpilastele koopia Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Bruce R. McConkie sõnadest ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda. Innustage teisi teksti jälgima ja leidma, mis põhjusel võis Jeesus mehe järk-järgult terveks ravida.
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„See ime on ainukordne – ainus ülestähendatud juhtum, kus Jeesus tegi inimese terveks järk-järgult. Võib-olla tegi meie Päästja nii selleks, et pimeda mehe nõrka, kuid kasvavat usku tugevdada. Näib, et selline järjestikune füüsiline kontakt Päästjaga suurendas pimedas lootust, kindlust ja usku. Jeesus ise 1) talutas pimeda mehe käekõrval alevist välja, 2) määris oma sülge pimeda silmadele, 3) viis läbi käte pealepanemise talituse ja 4) pani oma käed teist korda mehe silmadele.
Kahtlemata õpetab viis, kuidas see tervenemine aset leidis, et inimesed peaksid otsima Issanda tervendavat armu kogu oma jõu ja usuga, olgugi et sellest piisab vaid osaliseks tervenemiseks, kuid selle saamise järel võivad nad saada lisakinnitust ja -usku, et täielikult terveneda ja terveks saada. Inimesed tervenevad sageli ka hingehädadest järk-järgult, samm-sammult, kui seavad oma elu kooskõlla Jumaluse plaanide ja eesmärkidega.” (Doctrinal New Testament Commentary, 1. kd, lk 379–380)
Kuidas võiks järk-järguline tervenemine suurendada kellegi usku Jeesusesse Kristusesse?
Miks on tähtis mõista, et mõned õnnistused, nagu tunnistuse saamine evangeeliumi kohta või füüsiliselt või vaimselt terveks saamine, tulevad sageli pigem järk-järgult või etappidena, mitte kohe või korraga.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 8:27. Teistel paluge teksti jälgida ja leida küsimus, mille Päästja oma jüngritele esitas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid. Paluge neil meenutada, kuidas Peetrus vastas küsimusele, mis on kirjas salmis Matteuse 16:16 (see salm on üks kuldsalmidest). Kui see nendele ei meenu, paluge ühel õpilased lugeda ette Markuse 8:29 (selles salmis on kirjas Peetruse vastus).
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 8:30–38, selgitades, et Päästja ütles oma jüngritele, et nad ei teeks veel avalikuks, et Ta on Kristus või Messias. Lisaks hakkas Ta õpetama neile Teda eesootavatest kannatustest ja surmast.
Lõpetage õppetund, paludes õpilastel tunnistada õppetunni jooksul pühakirjadest õpitud tõdedest.
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mida sõna „korbaan” tähendab ja miks mõistis Päästja hukka viisi, kuidas variserid ja kirjatundjad seda tava ellu viisid:
„Jeesus maalib meile järgmise pildi: Vanemad, võib-olla eakad ja igerikud, on näljas, alasti ja kodutud. ‥ Kuid neil on lapsed – lapsed, kes on jõukad ja kindlustatud. ‥ Kindlasti jagub piisavalt kõigile ja säästudeks. Aga ei, lapsed ütlevad: „See on korbaan,” ehk teisisõnu: „Oleme tõotanud selle pühadeks eesmärkideks. Teie, meie vanemad, võite olla külmas, näljased ja kodutud. Meie omand pole teie abistamiseks. Me suhtume Issandasse väga kirglikult ja oleme tõotanud oma omandi talle ega saa oma tõotust murda.”
Või: „See on korbaan. Olen tõotanud, et mu omand on otsekui pühendatud pühadeks eesmärkideks ja kuigi mina võin seda kogu elu kasutada, ei saa teie minu tõotuse tõttu midagi.”
„ ‥ Palju tähtsam on pidada oma tõotust, kui täita oma kohust vanemaid toetada. Usujuhtide suulised pärimused on esmajärgulised Moosese kirjutatud jumaliku seaduse ees.”
Näib raske uskuda, et usk võiks laskuda nii madalale ning et inimesed, kes väitsid teenivat oma isade Jehoovat, võisid nii kergesti oma süümepiinadest vabaneda ja tunda, et nad on tema seaduse pidamisest vabastatud. Juba Jeesus kutsus neid silmakirjatsejateks ja ütles, et nad teenivad ilmaaegu.” (The Mortal Messiah, 4. kd 1979–1981, 2. kd, lk 407–408)
President Thomas S. Monson õpetas tegutsemisest, et teisi aidata:
„Inimesed vajavad alati abi ja igaüks meist saab kellegi heaks midagi teha. ‥
Mu vennad ja õed! Meid ümbritsevad inimesed, kes vajavad meie tähelepanu, kes vajavad, et me neid julgustaksime, toetaksime, trööstiksime ja oleksime nende vastu lahked, olgu nad pereliikmed, sõbrad, tuttavad või võõrad. Meie oleme Jumala käteks siin maa peal volitusega Tema lapsi teenida ja aidata. Ta sõltub igaühest meist.” (Mida head ma täna kellelegi teinud olen? – 2009. a sügisene üldkonverents)