Juutide juhid küsitlesid Paulust ja rühm juute pidas tema vastu vandenõu, et ta tappa. Paulus viidi Kaisareasse, kus ta kaitses end valesüüdistuste eest mõne Rooma juhi ees. Ta jutustas oma usulepöördumisest ja tunnistas Jeesusest Kristusest.
Paulust kiusatakse taga, tema üle mõistetakse kohut ja ta vangistatakse
Kirjutage enne tunni algust paberile: Jumala käsud ja õnnistused. Märgistage kleeplindi või nööriga klassis mingi ala ja pange paber märgistatud alale põrandale. Tunni alguses paluge ühel õpilasel seista alale, mis sümboliseerib Jumala käske ja õnnistusi.
Milliseid õnnistusi me võime saada, kui läheneme Jumalale Tema käske ja õpetusi järgides?
Paluge õpilasel Jumala käske ja õnnistusi sümboliseerivast alast välja astuda.
Millised mõjud maailmas võiksid ahvatleda kedagi Jumala käskudest ja õpetustest eemale pöörduma ning mitte elama enam nende järgi?
Mis võib juhtuda, kui inimesed Jumalast kaugenevad?
Tänage õpilast ja paluge tal istet võtta. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuhupoole nad hetkel vaatavad ja kui lähedal Taevasele Isale või kaugel Temast nad end tunnevad. Paluge õpilastel otsida Apostlite tegude 23.–26. peatükki uurides tõdesid, millest oleks neile abi, kui neile tundub, et nad on Jumalast ja Tema õnnistustest kaugenenud.
Meenutage õpilastele, et Paulus võeti Jeruusalemma templi juures kinni ja viidi juutide juhtide ette (vt Ap 21:30–33; 22:23–30). Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 23:1–10, selgitades, et need juutide juhid küsitlesid Paulust ja panid ta vangi.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 23:11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus, kui Paulus vanglas oli. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Mida Issand Paulusele vanglas ütles?
Meenutage õpilastele salmides Apostlite teod 18:9 ja 10 kirjasolevat lubadust, et Issand on Paulusega ja kaitseb teda, kui ta Issanda tööd teeb. Paluge õpilastel fraas „seisis Issand ta juures” ära märkida ja Apostlite teod 18:9–10 ristviitena 11. salmi kõrvale pühakirjalehekülje servale kirjutada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine kokkuvõte:
Salmidest Apostlite teod 23:12–25:27 selgub, et Rooma pealik, kes Pauluse vahistas, saatis ta Kaisareasse, et juudirühm ei saaks teda ära tappa. Paulus kinnitas Rooma maavalitsejale Feeliksile, et on süütu. Kuigi Feeliks oli Pauluse süütuses veendunud, hoidis ta Paulust kaks aastat koduarestis. Feeliksi asemel astus Rooma maavalitseja ametisse Juudamaal Festus. Kuningas Heroodes Agrippas, kes valitses Galilea järvest kirdesse jäänud piirkonnas, külastas Festust ja soovis Pauluse kohtuasjast teada saada. Paulus toodi kuningas Agrippase ette.
Paulus jutustab kuningas Agrippase ees oma usulepöördumisest ja tunnistab Jeesusest Kristusest
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Apostlite teod 26:4–11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Paulus kuningas Agrippasele oma minevikku kirjeldas.
Kuidas kirjeldas Paulus kuningas Agrippasele oma minevikku?
Selgitage, et seejärel jutustas Paulus oma nägemusest Päästja kohta. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 26:16–18. Teistel paluge jälgida ja leida, millise ülesande andis Issand Paulusele teel Damaskusesse.
Millise ülesande Issand Paulusele andis? (Võiksite soovitada õpilastel fraasid, mis kirjeldavad Issanda ülesannet Paulusele, ära märkida.)
Selgitage, et selles kontekstis viitab sõna osa (salm 18) pääsule Jumala selestilisse kuningriiki.
Mis aitab kellelgi pöörduda eemale pimedusest ja Saatana mõjust ning valguse ja Jumala käskude ja õnnistuste poole?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 26:19–23. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida oli Paulus enda sõnul nii juute kui ka paganaid tegema õpetanud, et 18. salmis mainitud õnnistusi saada. Võiksite selgitada, et fraas „teeksid õigeid meeleparanduse tegusid” 20. salmis võib tähendada õigemeelset elu, millest nähtub tõeline meeleparandus.
Mida oli Paulus nii juute kui ka paganaid 20. salmi põhjal tegema õpetanud?
Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Kui me parandame meelt ja pöördume Jumala poole, …”.
Kuidas te lõpetaksite selle lause 18. salmist õpitu põhjal? (Tehke õpilaste vastustest kokkuvõte ja lõpetage tahvlil olev lause, et seal oleks kirjas: kui me parandame meelt ja pöördume Jumala poole, võidame me oma elus Saatana väe, saame andeks pattude eest ja oleme selestilise kuningriigi väärilised.)
Et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, paluge ühel neist lugeda ette, mida ütles vanem Neil L. Andresen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist (soovi korral andke õpilastele tsitaadi koopia):
Kujutis
Vanem Neil L. Andersen
„Patustades pöörame me Jumalale selja. Meelt parandades pöörame end taas Jumala poole.
Kutse meeleparandusele tuleb harva noomival moel. Pigem on see armastusest kantud palve ümber keerata ja end taas Jumala poole pöörata (vt Hl 7:17). See on armastava Isa ja Tema Ainusündinud Poja kutse olla midagi enamat, kui me tegelikult oleme, pürgida kõrgema elukorralduse poole, muuta end ja tunda õnnestavat rõõmu käskude pidamisest.” (Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents)
Mida me võime vanem Anderseni sõnul saavutada, kui parandame meelt ning pöörame end taas Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse poole?
Paluge õpilastel jätkata Apostlite tegude 26. peatüki uurimist ja leida, mis takistas Festusel ja kuningas Agrippasel meelt parandada ning Jumala poole ja Jeesusesse Kristusesse pöörduda. Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Et pöörduda Jeesusesse Kristusesse, …”.
Jagage õpilased paaridesse. Paluge õpilastel lugeda koos paarilisega Apostlite teod 26:24–28. Paluge neil leida ja võrrelda, kuidas reageerisid nii Festus kui ka kuningas Agrippas Pauluse õpetustele ja tunnistusele Päästjast. Kui õpilased oma paarilisega loevad ja aru peavad, joonistage tahvlile järgmine tabel (jätke laused pealkirjade alla lisamata):
Pauluse õpetustele reageerimine
Festus
Kuningas Agrippas
Rääkis suure häälega
Ütles, et Paulus jampsib
Ei puudunud palju, et temast oleks saanud kristlane
Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge osal neist tahvli juurde tulla ja leitu kirja panna (vastused peaksid sarnanema tabelis toodud fraasidega).
Millisel arvamusel oli Festus Pauluse õpetustest tema reaktsiooni põhjal? (Lisage õpilaste vastustele pealkirja „Festus” alla uskmatus.)
Mida teadis Paulus enda sõnul kuningas Agrippase kohta 27. salmi põhjal? (Lisage pealkirja „Kuningas Agrippas” alla uskus prohveteid.)
Kui pühendunud oli Agrippas kristlaseks saamisele selle põhjal, mida ta Paulusele ütles (vt salm 28)? (Lisage pealkirja „Kuningas Agrippas” alla polnud nõus täielikult pühenduma.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 26:29. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Paulus reageeris kuningas Agrippase sõnadele, et ei puudunud palju, et temast oleks saanud kristlane.
Mida soovis Paulus kuningale ja kõigile neile, kes olid tema õpetusi kuulnud?
Mis takistas teie arvates Festusel Jeesusesse Kristusesse pöörduda?
Mis takistas teie arvates kuningas Agrippasel usule pöörduda?
Mida me õpime Festuselt ja kuningas Agrippaselt selle kohta, mida me peame tegema, et Jeesusesse Kristusesse pöörduda? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: et pöörduda Jeesusesse Kristusesse, peame me otsustama uskuda evangeeliumisse ja pühenduma täielikult selle järgi elamisele.)
Et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, paluge ühel neist lugeda ette lugu, mille rääkis president Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Kaks venda seisid sinise järve kristallselge vee kohale eenduva väikese kalju tipus. See oli populaarne sukeldumiskoht. Vennad olid sageli rääkinud sealt vette hüppamisest – nad olid näinud teisi nii tegevat.
Kuigi mõlemad tahtsid hüpata, ei tahtnud kumbki olla esimene. Kalju ei olnud eriti kõrge, kuid kahele väiksele poisile tundus ennast ettepoole kallutades kaugus veepiirist järjest pikenevat, seega kadus nende julgus kiiresti.
Lõpuks astus üks vendadest ühe jalaga kaljuservale ja oli valmis hüppama. Samal hetkel sosistas teine vend: „Äkki peaksime ootama järgmise suveni?”
Kuid esimesel vennal oli juba hoog sees. „Vend, ma olen pühendunud!” vastas ta.
Ta sulpsatas vette ja ilmus kiirelt pinnale, võiduhüüd huulil. Teine vend järgnes jalamaid. Hiljem naersid nad esimesena hüpanud venna viimaste sõnade üle enne vette sulpsatamist: „Vend, ma olen pühendunud!”
Pühendumine sarnaneb mõnevõrra vette sukeldumisega Sa kas oled pühendunud või mitte. Sa kas liigud edasi või seisad paigal. Vahepealset varianti pole. ‥
Need, kes on pühendunud vaid osaliselt, võivad loota vaid osale tunnistuse rahu ja rõõmu toovatest õnnistustest. Neile võivad taevaluugid olla vaid natuke avatud. ‥
Mingis mõttes seisab igaüks meist otsust langetades vee kohal kõrguval kaljul. Minu palve on, et meil jätkuks usku, et me läheksime edasi, vaataksime julgelt otsa oma hirmudele ja kahtlustele ning ütleksime iseendale: „Ma olen pühendunud!“ (Vend, ma olen pühendunud. – Esimese Presidentkonna sõnum, juuli 2011)
Kuidas sarnaneb evangeeliumi järgi elamisele pühendumine vette sukeldumisega?
Miks on president Uchtdorfi sõnul tähtis pühenduda evangeeliumi järgi elamisele täiesti, mitte „mõneti”?
Kuidas on teie pühendumine mõnele evangeeliumi käsule või põhimõttele aidanud teil pöörduda üha enam Jeesusesse Kristusesse? (Soovi korral jagage ka oma kogemust.)
Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse käsud või evangeeliumi põhimõtted, mille järgi nad elavad enda arvates täiesti pühendunult. Paluge neil mõtiskleda evangeeliumi põhimõtetele, mille järgi on nad pühendunud enda arvates elama „piskus”, kuid mitte „paljus” (Ap 26:29). Paluge õpilastel panna kirja eesmärk selle kohta, mida nad saavad teha, et ühte neist põhimõtetest paremini mõista ja sellele üha enam pühenduda. Innustage õpilasi palvetama ja abi paluma, kui nad püüavad pöörduda Jeesusesse Kristusesse, elades täielikumalt evangeeliumi järgi.
Tehke kokkuvõte salmidest Apostlite teod 26:30–32, selgitades, et Festus ja kuningas Agrippas pidasid Paulust süütuks ja oleksid ta vabaks lasknud, kuid kuna Paulus oli nõudnud keisri kohut, pidid nad ta Rooma saatma.
Et leida skeemi Uues Testamendis mainitud Heroodese suguvõsa liikmete sugulussuhete kohta, vt märksõna „Heroodes” Pühakirjajuhis.
„Heroodes Agrippas II (teise nimega Marcus Julius Agrippa) oli seitsmes ja viimane kuningas juudi rahvusest Heroodese dünastias. Ta valitses Galilea järvest kirdesse jäänud territooriumi u 55 kuni 93 pKr. Tema isa oli Heroodes Agrippas I, kelle korraldusel hukati Jakoobus ja vangistati Peetrus (vt Ap 12:1–4). Tema vanaisa oli Heroodes Antipas, kes lasi Ristija Johannesel pea maha lüüa (vt Mt 14:1–12), ja vanavanaisa Heroodes Suur, kelle korraldusel tapeti Petlemmas poeglapsed (vt Mt 2:16).
Agrippase kuningriik asus Festuse aladest põhjas. Agrippas ja tema õde Berniike ‥ külastasid Festust Kaisareas, kui Paulus seal vangis oli. Kuna Agrippas oli juut ja oli seetõttu juutide asjadega paremini tuttav kui Festus, kes oli roomlane, lootis Festus, et Agrippas aitaks tal mõista Pauluse-vastaseid süüdistusi ja aitaks tal ka koostada kirja keisrile (vt Ap 25:24–27; 26:3).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 326)
Apostlite teod 26:24. „Paulus, sa jampsid! Suur kirjatarkus paneb sind jampsima!”
Prohvet Joseph Smith võrdles talle pärast esimest nägemust osaks saanud tagakiusamist apostel Pauluse kogemustega (vt JSA 1:24–25). Nii Paulus kui ka Joseph Smith nägid Päästjat ja kuulsid Tema häält. Mõlemad tunnistasid, et nad on näinud nägemust. Selle tagajärjel kiusati mõlemat neist taga ja teotati, kuid nad jäid oma tunnistusele Jeesusest Kristusest truuks. Lisaks sellele on Joseph Smithi esimese nägemuse kohta arvukalt ülestähendusi, nii nagu on arvukalt ülestähendusi ka Pauluse nägemuse kohta Päästjast (vt Ap 9:3–9; Ap 22:6–11; Ap 26:13–18). Hoolimata sellest, et need arvukad ülestähendused üksikasjade poolest veidi erinevad, leiab neis kõigis kooskõlastust oluline tõde, et mõlemad neist nägid Jeesust Kristust ja rääkisid Temaga.
Apostlite teod 26:28. „Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin kristlaseks!”
Teenides Seitsmekümne liikmena, õpetas vanem Bruce C. Hafen:
„Kui peame andma kõik, mis meil on, siis pole piisav, kui sellest veidigi puudu jääb. Kui ei puudu palju, et me peame käske, ei puudu palju, et me saame õnnistusi.” (The Atonement: All for All. – Ensign, mai 2004, lk 98)
President Harold B. Lee kohaldas kuningas Agrippase sõnu Kiriku liikmetele, kes püüavad leida ettekäändeid, miks nad käske ei pea:
„Üks tubli piiskop tegi huvitava märkuse tema sõnul kõige kurvemate sõnade kohta, mida ta ühe kõrgest seisusest mehe puhul teab. Ta luges sõnu, mis pärinevad apostel Pauluse ajast, kui Paulus oli kuningas Agrippase ees oma usulepöördumise kohta vägevat tunnistust jaganud. Kuningas Agrippas vastas: „Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin kristlaseks!” (Ap 26:28) Seejärel ütles piiskop: „Kuningas teadis tõde, kuid tal ei jagunud julgust teha seda, mida nõutakse. ‥”
Ja siis kirjeldas [piiskop] lühikeses, kuid vägevas jutluses midagi, mida oli avastanud omaenda koguduses. „Vastuseks Õpetaja sõnadele: „Tule ning järgi mind!” (Mk 10:21), ütleb osa liikmeid peaaegu, kuid mitte päris nii, et „ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin ausaks, kuid selleks, et seda testi ära teha, on mul vaja kõrvalist abi.” ‥
[Piiskop jätkas]: „Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma pühitseksin hingamispäeva, kuid pühapäeval on tore palli mängida.
Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma armastaksin oma ligimest, kuid ta on suli; et oleksin teiste arvamuse suhtes salliv, kuid neil pole üldse õigus; ‥ teeksin koduõpetust, kuid täna õhtul on väljas nii külm ja rõske; maksaksin kümnist ja annetusi, kuid meil on vaja uut värviteleviisorit. ‥ Ei puudu palju! Ei puudu palju! Ei puudu palju!”” (Conference Report, apr 1964, lk 23–24)