Paulus innustas Filipi pühasid tegema üheskoos tööd, et evangeeliumi järgi elada. Ta andis neile nõu järgida Päästja alandlikku ja isetut eeskuju ning õpetas, et Jumal teeb nende sees tööd, et nad võiksid saada päästetud. Paulus kirjeldas ohverdusi, mida ta oli teinud Jeesuse Kristuse järgimiseks.
Paulus kirjeldab õnnistusi, mis kaasnevad vastuseisuga
Kirjutage enne tundi tahvlile president Brigham Youngi sõnad. (See tsitaat pärineb teosest „Discourses of Brigham Young”. Valinud John A. Widtsoe, 1954, lk 351.) Tõmmake allajoonitud sõnade asemele tühi joon:
„Iga kord, kui te annate „mormoonluse” pihta löögi, lööte te seda ülespoole; te ei löö seda kunagi allapoole. See on Kõikvõimsa Issanda korraldus.” (President Brigham Young)
Alustage õppetundi ülesandega:
Tooge ajaloost või nüüdisajast näiteid, mil inimesed on Päästja Kiriku ja Tema järgijate pihta lööke andnud või nende vastu olnud.
Paluge õpilastel leida Filiplastele 1. peatükki uurides tõde, mis aitab neil mõista, kuidas saab vastuseis Issanda tööd mõjutada.
Soovi korral paluge õpilastel leida Filipi Piibli kaardilt nr 13, „Apostel Pauluse misjonirännakud”, Õpiabides. Selgitage, et Paulus rajas oma teise misjonirännaku ajal Filipis Kiriku koguduse (vt Ap 16). Hiljem, kui ta tõenäoliselt Roomas vangis oli, kirjutas ta filiplastele kirja. Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 1:1–11, selgitades, et Paulus väljendas tänu Filipi pühade eest ja armastust nende vastu.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 1:12–14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis oli selle vastuseisu tulemuseks, mis Paulusele misjonitööd tehes osaks sai.
Mis oli 12. salmi põhjal Paulusele osaks saanud vastuseisu tulemuseks? (See andis „evangeeliumile veel rohkem hoogu”.)
Kuidas aitas see vastuseis 13. ja 14. salmi põhjal evangeeliumi edasi viia? (Kogu „kohtukojas” (salm 13) teati, et Paulus vangistati Jeesusest Kristusest jutlustamise pärast. Pauluse vangistus inspireeris ka teisi Kiriku liikmeid julgemalt evangeeliumi jutlustama.)
Mis tõde selgub nendest salmidest selle kohta, mis võib olla selle tulemuseks, kui me kogeme Jeesust Kristust järgides vastuseisu? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: Jeesust Kristust järgides kogetud vastuseis saab aidata Tema tööd edasi viia.)
Viidake president Youngi sõnadele tahvlil. Küsige õpilastelt, mis sõnadega nad lüngad täidaksid. Täitke lüngad õigete sõnadega. Vajadusel selgitage, et ülespoole selles kontekstis tähendab edasi.
Tooge näiteid, kuidas vastuseis on aidanud Päästja tööd edasi viia?
Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 1:15–26, selgitades, et Paulus ütles, et ükskõik, mis temaga juhtub, saab Päästja seeläbi auliseks.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 1:27–30. Selgitage, et Joseph Smithi tõlke järgi on salm Filiplastele 1:28 järgmine: „Ega lase vastastel, kes hülgavad evangeeliumi, end millegagi heidutada, mis toob neile hävingut; kuid sulle, kes sa evangeeliumi vastu võtad, päästet ja seda Jumalalt.” Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus pühasid tegema innustas.
Mida Paulus pühasid tegema innustas?
Mis Kiriku liikmetele 29. ja 30. salmi põhjal Päästja pärast osaks saab?
Meenutage õpilastele tõde, mille nad varem välja tõid.
Kuidas oleks Filipi pühasid teie arvates õnnistatud, kui nad oleksid meeles pidanud, et vastuseis, mida nad Jeesust Kristust järgides kogevad, aitaks Tema tööd edasi viia?
Paulus õpetab Päästja alandumisest ja annab pühadele juhatust seoses nende päästmisega
Paluge õpilastel läbi lugeda Filiplastele 2:2 ja leida Pauluse nõuanne Filipi pühadele.
Kuidas te Pauluse nõuande kokku võtaksite?
Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril lugeda üheskoos salme Filiplastele 2:3–8 ja leida, mida Paulus pühasid tegema juhatas, et ühtseks saada. Paluge ühel õpilasel igast paarist kirjutada tahvlile üks nõuanne, mille nad leidnud on.
Kuidas oli Jeesus Kristus Pauluse õpetuste põhjal oma alandlikkuse ja isetusega eeskujuks?
Mis põhimõte selgub Pauluse õpetustest, mis aitab meil saada ühtsemaks? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma põhimõtte: kui oleme Jeesuse Kristuse eeskujul alandlikud ja teistest isetult hoolime, võime me saada ühtsemaks.)
Kuidas me saame olla Päästja eeskujul oma peres, koolis või koguduses alandlikud ja isetud?
Millal olete näinud kedagi teiste vajadusi enda omadest ettepoole panemas? Kuidas suurendas selline tegevus ühtsust?
Selgitage, et salmides Filiplastele 2:9–11 kirjas oleva põhjal õpetas Paulus, et lõpuks nõtkuvad kõik põlved ja igaüks „tunnistab, et Jeesus Kristus on Issand” (vt salm 11). Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad loodavad, milline saab see kogemus olema nende jaoks.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 2:12 ja 13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus filiplastel teha soovitas, et nende põlvede nõtkumine Issanda ees oleks rõõmus kogemus. Vajadusel selgitage, et „kartus ja värin” (vt salm 12) viitavad suurele aukartusele ja rõõmustamisele (vt Ps 2:11; märksõna „Kartus”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).
Märkige, et mõned inimesed on ekslikult aru saanud, et Pauluse sõnad salmis Filiplastele 2:12 tähendavad, et meid päästetakse selle kaudu, mida me ise teeme.
Kes on teinud päästmise meile võimalikuks? Kuidas?
Mis on salmi Filiplastele 2:13 põhjal kaks moodust, kuidas Jumal aitab neid, kes püüavad teha, mis on päästmiseks vajalik? (Jumal aitab neil „tahta ja tegutseda” „tema hea meele” ehk Tema käskude järgi. Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: Jumal aitab meil tahta ja teha seda, mis on vajalik päästmiseks, mis on saanud võimalikuks Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.)
Mis on päästmiseks vajalikud nõuded, mis Jumal on meile esitanud ja mida Ta meil täita aitab? (Võiksite palude õpilastel vaadata kolmandat ja neljandat usuartiklit.)
Märkige, et Püha Vaimu mõjul saab Jumal aidata meil muutuda ja puhastada oma soove, nii et me tahame Talle kuuletuda (vt Mo 5:2). Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas Jumal on aidanud muuta nende südant, nii et nad tahavad Talle kuuletuda, ja kuidas Ta on aidanud neil ustavamalt käske pidada.
Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 2:14–30, selgitades, et Paulus meenutas pühadele, et nad „paistavad otsekui taevatähed maailmas” (vt salm 15), ja ütles, et ta saadab sõnumitoojaid nende heaolu kohta uurima.
Paulus kirjeldab ohverdusi, mida ta oli teinud Jeesuse Kristuse järgimiseks
Paluge õpilastel mõelda millelegi, mis on nende arvates väärtuslik, mida ka maailm peab väärtuslikuks (nt pere, sõbrad, haridus, toit, tehnika või raha), ja näidake võimalusel mõnda eset, mis neid asju, millele nad mõtlesid, sümboliseerib. Paluge neil mõtiskleda, mille nimel nad oleksid nõus nendest väärtuslikest asjadest loobuma.
Paluge õpilastel otsida Filiplastele 3. peatükki uurides, millest Paulus loobus, selleks et saada võiduhinda, mida ka meie saada võime.
Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 3:1–3, selgitades, et Paulus hoiatas filiplasi ebausaldatavate õpetajate eest, kes väitsid, et Kirikusse pöördunud peaksid alluma teatud tavadele, mis olid juutidele kombekohased, nagu nt ümberlõikamine (vt New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 436).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 3:4–6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Paulus oma juudipäritolu kohta.
Millised sotsiaalsed ja usulised eelised olid Paulusel kunagi juudi ühiskonnas? (Ta põlvnes Iisraeli soost, kuulus variseride sekka, oli innukas juudiusu pooldaja ja rangelt seaduskuulekas.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 3:7–11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas suhtus Paulus eelistesse, mis tal kunagi juudi ühiskonnas olid.
Kuidas suhtus Paulus sellesse, millest ta oli Jeesuse Kristuse järgimise nimel loobunud?
Miks oli Paulus nõus „minetama kõik selle”? (Vt salm 8.) (Et ta võiks tunda Jeesust Kristust; „et teda leitaks tema seest” (vt salm 9) ehk et tal oleks Temaga ustav lepingusuhe; et ta oleks õigeks mõistetud usu kaudu Temasse; et kannatada Tema nimel ja saada osa „õiglaste” ehk õigemeelsete ülestõusmisest (JST, Philippians 3:11).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Filiplastele 3:12–14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida mõistis Paulus oma vaimse arengu kohta.
Mille saamise poole pürgis Paulus, selle asemel et koondada tähelepanu sellele, mille ta oli maha jätnud? (Selgitage, et „taevase kutsumise võiduhind” [vt salm 14] on igavene elu.)
Mis põhimõte selgub Pauluse eeskuju varal selle kohta, mida me peame tegema, et õppida tundma Jeesust Kristust ja saada igavene elu? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: kui loobume kõigest, millest meil on vaja loobuda, et järgida Jeesust Kristust, ja pürgime edasi usus, õpime me Teda tundma ja saame igavese elu.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Gordon B. Hinckley lugu tema kohtumisest teisest riigist pärit mereväeohvitseriga, kes oli tulnud Ameerika Ühendriikidesse täiendõppustele ja liitunud Ühendriikides viibides Kirikuga. Teistel paluge kuulata, millest oli see noor mees valmis loobuma, et järgida Jeesust Kristust.
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„Teda tutvustati mulle just enne tema naasmist kodumaale. ‥ Ütlesin: „Sinu rahvas pole kristlased. Mis juhtub, kui naased koju kristlase ja veel eriti mormoonist kristlasena?”
Ohvitseri nägu läks pilve ja ta vastas: „Mu pere saab olema pettunud. Nad võivad mind välja heita ja mind surnuks pidada. Ja mis puutub tulevikku ja mu karjääri, siis võin ma kaotada kõik võimalused.”
Ma küsisin: „Kas oled nõus evangeeliumi eest nii kõrget hinda maksma?”
Tumedad silmad pisaraist märjad, vastas ta küsimusega: „See on ju tõsi?”
Häbenedes oma küsimuse esitamist, vastasin: „Jah, on küll.”
Selle peale ohvitser vastas: „On siis millelgi muul üldse tähtsust?”” (It’s True, Isn’t It? – Ensign, juuli 1993, lk 2)
Millest oli see noor mees nõus Päästja järgimise nimel loobuma?
Millest olete teie (või on mõni teie tuttav) loobunud, et Päästjat järgida?
Miks väärib tasu, mida te saate Päästja tundmise ja igavese elu suunas arenemise eest, teie tehtud ohverdusi?
Paluge õpilastel mõtiskleda, kas ka nemad peaksid millestki loobuma, et järgida Jeesust Kristust täielikumalt. Paluge neil panna kirja eesmärk seda teha.
Tehke kokkuvõte salmidest Filiplastele 3:15–21, selgitades, et Paulus hoiatas hukatusest, mis ootab ees neid, kes koondavad tähelepanu vaid maistele lõbudele. Lisaks õpetas ta, et Jeesus Kristus muudab meie ebatäiusliku füüsilise keha surematuks, nagu on Temal.
Lõpetuseks tunnistage õppetunnis välja toodud tõdedest.
Vanem H. Burke Peterson Seitsmekümnest on selgitanud, mida tähendab olla isetu:
„Meie seas on tänapäeval neid, kes on täiesti isetud – nagu oli [Jeesus Kristus].
Isetu inimene muretseb rohkem kellegi teise õnne ja heaolu kui omaenda mugavuse pärast, ta on nõus teenima teist ka siis, kui seda ei paluta ega hinnata, nõus teenima isegi neid, kes talle ei meeldi. Isetust inimesest on näha soovi ohverdada, tahet puhastada oma meel ja süda oma tahtmistest, vajadustest ja tundmustest. Selle asemel, et ajada taga ning nõuda kiitust ja tunnustust või oma tahtmiste rahuldamist, täidab isetu inimene neid väga inimlikke vajadusi teiste heaks.” (Selflessness: A Pattern for Happiness. – Ensign, mai 1985, lk 66)
Sõna „olu” (Fl 2:7) on tõlgitud kreekakeelsest sõnast kenoō, mis tähendab „tühjendama”. Seitsmekümne juhatuses teeninud vanem Tad R. Callister on õpetanud, millistest jumalikest privileegidest ja staatusest Jeesus end maa peale tulemise pärast „tühjendas”:
„Jumal, Poeg, vahetas oma taevase kodu kõigi selle taevalike kaunistustega primitiivsete ornamentidega ulualuse vastu surelikkuses. Tema, „taeva Kuningas” (Al 5:50), „Issand, Kõigeväeline, kes valitseb” (Mo 3:5), lahkus troonilt, et pärida sõim. Ta vahetas jumala ülemvõimu lapsukese sõltuvuse vastu. Ta loobus rikkusest, väest, võimust ja täielikust auhiilgusest – mille pärast? – et lasta end mõnitada, pilgata, alandada ja allutada. See vahetus oli mõõtmetelt võrreldamatu, alandumine oma proportsioonidelt uskumatu, see oli laskumine äraarvamatusse sügavusse.” (The Infinite Atonement, 2000, lk 64)
Filiplastele 2:12–13. „Nõudke oma päästet, ‥ sest Jumal on see, kes teis on tegev”
President Joseph Fielding Smith on õpetanud, kuidas Kiriku liikmed saavad „nõuda oma päästet” (vt Fl 2:12):
„Ma palun, et Kiriku liikmete teod oleksid õigemeelsed, et nad peaksid käske, otsiksid Vaimu, armastaksid Issandat, paneksid Jumala kuningriigi asjad elus esikohale ja seeläbi nõuaksid oma päästet Issanda ees kartuse ja värinaga.” (Conference Report, okt 1970, lk 8)
Need teod, milleks Jumal meile võimaluse annab, on vajalikud selleks, et rahuldada Tema seatud nõuded kõikide lepituse kaudu võimalikuks saanud õnnistuste saamiseks.
Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et meid päästetakse tänu Päästja lepitusele:
„Inimesel on kahtlemata muljetavaldavaid vägesid ning väsimatute jõupingutuste ja alistamatu tahtega saab ta saata korda suuri asju. Kuid pärast kogu meie kuulekust ja häid tegusid ei saa meid päästa meie enda pattude tagajärgedest ilma Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saadud armuta.
‥ Inimene ei saa oma päästet välja teenida.” (What Think Ye of Christ? Ensign, nov 1988, lk 67)